(Sisuturundus) Isesõitvad autod on tulevik, isesõitvad tõstukid aga olevik

Linde robottõstuk.
Linde robottõstuk.

Ei möödu päevagi, kui taas ei kirjutataks kusagil isesõitvatest autodest – kuid seda tuleviku võtmes. Reaalsus on aga see, et vähemalt lao- või tööstusettevõtted saavad suure osa laologistikast rahumeeli isesõitvate tõstukite hooleks jätta.

Linde tõstukite müügijuht Marek Ploom, kas see on tõesti nii ja kuidas see töötab?

Jah, see on tõepoolest nii. Põhimõtteliselt on võetud Linde standardtõstuk, viidud see Prantsusmaale, seal paneb BALYO-nimeline ettevõte sellele roboti osa peale ja masin hakkabki ise tööle.

Mis teeb tulemuse veelgi võrratumaks, on see, et roboti aluseks on võetud töökindlad ning lihtsa ehitusega Linde tõstukid, mis on täpselt ühesugustena saadaval üle kogu maailma – järelikult ka nende varuosad – ning see on liidetud BALYO robootikaga, mis ei vaja mingisugust infrastruktuuri muutmist ning mida on lihtne hooldada ja ümber seadistada.

Seega on Linde robot üle maailma saadaval, töötab automaatses või manuaalses reþiimis ning on kohalikes hoolduspunktides lihtsalt hooldatav.

Lihtsalt hooldatav?

Jah, üks ja sama tõstukimudel on üle maailma ühesugune ja meie mehaanikud on suutelised seda masinat tavakoolitusega hooldama. Ja nagu ma juba ütlesin, siis ka varuosad on neil samad.

Aga see jutt, et pole mingit infrastruktuuri muutust vaja, mida see tähendab?

See tähendab, et klient ei pea oma lattu või tööstushoonesse installeerima mingeid eraldi infrastruktuurielemente – ei ole vaja reflektorsüsteeme ega magnetradu, isegi eraldi kaabeldust mitte – Linde robot navigeerib oma uues töökohas ise. Tal on arvuti peal ja sinna on sisestatud selle hoone kaart – tööle panemisel tuleb vaid koos robotiga hoone läbi sõita ning masin ise kaardistab oma tulevased tööruumid.

Veel üks pluss on see, et masinat on võimalik kasutada ka manuaalselt. Enamikul seda võimalust ei ole – turul on kas täisautomaatsed või manuaalsed masinad. Ja nagu öeldud, teiste masinate puhul tuleb panna lattu või tööstushoonesse magnetteed, kaabeldus või reflektorid – see jääb meie puhul ära.

Samuti on võimalik Linde robot liita laoprogrammiga, masinale saab peale panna ribakoodilugeja ja kui ta võtab mingilt riiulilt mingi kauba, läheb see info automaatselt laoprogrammi.

Aga kuidas robot üldse teab, mida ta tegema peab?

Selleks on mitu võimalust, näiteks saab neile ülesanded sisse programmeerida, et näiteks peate öö jooksul viima need alusetäied siit nendesse riiulitesse seal.

Teine võimalus neid juhtida on Communication-box’ide ehk combox’ide kaudu, need on sisuliselt sellised väikesed karbid, mis pannakse erinevate operatsioonide teostamise paikadesse – näiteks on aluste kiletamise kohas üks combox ning pärast aluse kiletamist vajutab inimene karbil nupule, öeldes sellega robotile, et alus on valmis, tule vii ära. Combox’e on võimalik paigaldada erinevate lisaoperatsioonide juurde, samuti saab neid paigaldada näiteks laouksele ning kui robot uksele läheneb, läheb uks automaatselt lahti.

Aga kui turvaline see teie robot on?

Väga turvaline – Linde robotid vastavad eurodirektiivide hierarhias tugevuselt teisele, sellest on kõrgem vaid üks, lennukitele kehtestatud direktiivid. Sõiduautodele kehtivad näiteks Linde  tõstukitest klass madalamad direktiivid.

Linde robottõstukitel on ees ja taga, mõnel ka külgedel, mitu erinevat andurit, mis jälgivad pidevalt, et teekond oleks ohutu nii tõstukile endale kui ka ümbritsevale. Lisaks on 3D-skanner, 2D-navigaator, ümbritsevat tegevust jälgivad kaamerad ja palju muud, näiteks alusetuvastaja, mis kontrollib, et alus oleks ikka korralikult peale võetud.

Lisaks, teistel tootjatel turvaala jookseb alati sirgena masina ees, aga Linde puhul on nii, et kui tõstuk kusagile keerama hakkab, siis kontrollitakse juba peamiselt keeramise suunda – et kui ees oligi mingi takistus, siis tõstuk teab, et ta pidigi hoopis keerama ning töö jätkub.

Ohuolukorras jääb tõstuk muidugi automaatselt seisma ning annab ohusignaali, et inimene tuleks ja vaataks, milles asi. Seda ohusignaali on võimalik seadistada ka nii, et ta saadab infomeili või SMSi telefonile tõrke korral, sellest on abi sel juhul, kui tõstuk on näiteks öösel üksinda lattu tööd tegema jäetud ning ühtki inimest läheduses pole.

Nad töötavad muidu elektri jõul?

Suurtele tõstukitele – R- ja K-Matic – neile on meil veel ainult happeakud pakkuda, nende puhul peab akusid vahetama käsitsi.

Kas neid roboteid on juba võimalik vaadata kusagil?

Loodan, et varsti saab esimesed tellimused ja aasta lõpuks on ehk mõni siin sõitmas ka juba.

Kui kaua tellimusest kätte saamiseni aega kulub?

Projekti elluviimiseks kulub kuni kuus kuud – seda siis uue masina tellimisest kuni süsteemi korda saamiseni. Sinna sisse kuulub masinate enda tarneaeg 3–4 kuud ning lisaks kulub kuni 2 kuud süsteemi juurutamisele.

Ja kui palju üks robot maksab?

Hinnad algavad 40 000 eurost ja lähevad sõltuvalt lisavarustuse hulgast ja muude süsteemide/programmidega integreerituse astmest kuni 200 000 euroni välja. See on masina hind, sellele lisandub ka projekti juurutamine – väiksema projekti, ühe roboti puhul ca 125 000 eurot.

Ja nüüd see põhiküsimus, tasuvusaeg.

Tasuvusaeg sõltub muidugi peamiselt sellest, kui palju robotitele tööd pakkuda on – mida enamates vahetustes kliendil töö käib, seda kiiremini see tasuvusaeg ka kätte jõuab. Näiteks kolme tõstukiga kolmes vahetuses töötav ettevõte jõuab tasuvuspunktini juba esimese aasta lõpuks, kolmandal aastal on tal robottõstukitega opereerimine juba 55% soodsam kui enne, mil ta tavatõstukite ja inimestega tööd tegi. Miks? Sest traditsioonilise tõstukiga opereerides kulub ca 10% kuludest masinale, 70% tööjõule ja 20% hooldusele jms, roboti puhul seda tööjõukulu enam pole.

Need arvutused on ilmselt Euroopa kõrgete palkade juures tehtud, meil…

Jah, meil on küll palgad Euroopaga võrreldes väiksemad – aga palgad palkadeks, meil pole ju saada inimesi! Pealegi, mida kiiremas tempos palgad tõusevad, seda kiirem on ka tasuvusaeg.

Kõige lihtsam ongi, kui võtate meiega ühendust, me saame klientidele väga lihtsalt ligikaudse projekti maksumuse välja arvutada – sisestame töö eripärad ja muud vajalikud parameetrid ning programm annab meile esimese hinna suurusjärgu kätte.

Kas roboti peale peaks mõtlema vaid suurettevõtted või tasub ka ühe tõstukiga opereerival väiksemal firmal innovatsioon ette võtta?

Ka ühe masinaga tasub ära, tuleb lihtsalt see tasuvusaeg välja arvutada. Muide, nende mainitud LTO-akude puhul saab rahulikult 10aastase kasutusperioodiga arvutada. Nuti-poolega on ka mureta, BALYOga on võimalik teha full-service-leping, mis hõlmab seda, et tehase kuludega tehakse lepingu perioodi sees kõik tarkvaramuudatused ja -parendused ning vahetatakse ringi ka BALYO enda paigaldatud seadmed, kui need ära kuluvad. Teenuse hind on seejuures roboti töötunnipõhine, et kui robotil tuleb aastas tuhat töötundi, maksab full-service-teenus 1000 eurot. Näiteks.

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Aurum Chemicals is looking for a SALES ENGINEER

M-Partner HR OÜ

16. veebruar 2018

Teabevara