Ensto: me ei otsi Eestist madalaimaid kulusid

Ari Virtanen.
Ari Virtanen.

Ensto Grupi presidendi Ari Virtaneni sõnul on Eesti ettevõtte jaoks väga oluline turg, ja Ensto ei otsi siit madalaimaid kulusid. Pigem on Eesti kombinatsioon mõistlikust tööjõukulust, oskustöölistest ja majanduskeskkonnast.

14. novembril toimus Tallinnas elektriseadmeid- ja tarvikuid tootva Ensto Grupi tarnijate päev, mis tõi kokku 70 tarnijat üle maailma. Ettevõtte tulevikust ja plaanidest kõneles sündmusel ka Ensto Grupi president Ari Virtanen.
Intervjuus Äripäevale ütles Ari Virtanen, et esimene asi, mida ettevõte oma tarnijatelt ootab, on see, et tarnima peab seda, mida ettevõttel vaja on. “See on number üks,” rõhutas Virtanen. “Seejärel on kriteeriumideks kvaliteet, tarnevõimekus ja hind. Eelistame ka partnereid, kes on eetiliselt jätkusuutlikud ehk teisisõnu jagavad nad meiega samu väärtusi. See ongi kombinatsioon kriteeriumidest, mille järgi valime oma tarnijaid.”

Virtaneni sõnul mõõdab Ensto ka oma tarnijate töö tulemusi ja annab neile tagasisidet, kuidas partneril nende hinnangul koostöö toimib. “Tahame, et tarnijad parendaksid pidevalt oma protsesse ja tegevust ehk eesmärk on arendada koostöös jätkusuutlikkust.”

Ari Virtanen, millises olukorras olete valmis oma tarnijast loobuma?

Ma ei taha nimetada ühtegi nime, aga meil on olnud tarnijaid, kes ei ole vastavalt oma lubadustele tarninud ja sellega seonduvalt oleme koostöö lõpetanud. See on loomulikult midagi, mis on meie jaoks raske, sest ka meie anname lubaduse oma kliendile ja sõltume seejärel oma tarnijast. Seega kui meie tarnija ei täida oma lubadusi, ei saa meie ka oma lubadusi täita. Sellisel juhul oleme tarnijast loobunud.

Mõnel juhul on mõju avaldanud ka vales suunas arenenud hinnad ehk meie varasemad tarnijad ei olnud enam tulevikuperspektiivis konkurentsivõimelised.

Õnneks ei ole meil olnud olukordi, kus tarnijal oleks probleeme eetikaga, aga on olnud juhuseid, kus peatasime tarned mõnele oma kliendile, kes ei toiminud nii, nagu meile kohane on. Nad olid seotud teatud poliitilise ja ekstreemse tegevusega – nii et peatasime oma toodete tarned neile. See on päris ekstreemne olukord, sest keeldusime müümast ettevõttele, kes meie hinnangul ei käitunud eetiliselt.

Kuidas te Eesti majandust ja tööstust näete? Mis on Eesti tugevused ja nõrkused?

Kõigepealt ütlen, et Eesti on Ensto jaoks väga oluline turg, sest siin asub meie kõige suurem tootmisüksus. Oleme Eestis põhjusega ja usume, et see on hea koht, kus oma tooteid arendada. Investeerime palju, et ka oma tehaseid ja tehnoloogiaid arendada.

Näeme trendi, et Eesti elustandard kasvab pidevalt ja palgad tõusevad. See on väga normaalne areng. Kas majandus kuumeneb üle ja kas palgad tõusevad liiga kõrgeks, see on küsimus, mille vastust me veel ei tea. Praegu see nii ei ole, aga loodan, et selleks on olemas loomulik kontrollmehhanism, mis hoiaks palgad õigel tasemel. Ma ei mõtle siin, et palk oleks madal, vaid just õigel tasemel.

Meie ei otsi Eestist madalaimaid kulusid. Pigem on Eesti hea kombinatsioon oskustöölistest, tööjõukulust ja majanduskeskkonnast. Eestis on ettevõtlik mõtteviis ja riigis on ka palju innovatiivseid ettevõtteid. Mis puudutab tootmist, siis plaanime teha rohkem koostööd ka teaduse ja arendustöö vallas teiste Eesti ettevõtetega.

Millised Ensto investeerimisplaanid täpsemalt on?

Investeerime uutesse innovatiivsetesse lahendustesse. Näiteks panustame elektriautode laadimissüsteemi väljatöötamisse ja see ongi hetkel selline ettevõttesisene start-up. Tahame seda äri kasvatada ja ka turg kasvab praegu. On ka teisi uudseid lahendusi ja siin mõtlen näiteks elektrisüsteemide lahendusi. Mõtleme sellele, kuidas arendada uusi tehnoloogiaid, et parandada elektri kvaliteeti.

Investeerime ka tootmisvõimekusse, laiendame oma tehaseid ja loome võimalusi, et tulevikus rohkem toota. Loomulikult investeerime ka oma inimestesse. See pole ehk niivõrd rahaline investeering, kuid tahame oma inimesi arendada ja näeme seda kui pikaajalist panust. Tahame, et kõik mõistaksid, kuhu ettevõte liigub.
Ma isiklikult kasutan näiteks palju aega selleks, et käia tehastes ringi ja kohtuda erinevate meeskondadega, et selgitada, mis on meie tulevikuplaanid.

Enstol on arenguplaan aastani 2020 paigas. Milline selle perioodi investeeringute rahaline maht on?

Me ei avalikusta investeeringute mahte, kuid soovime sellega saavutada jätkusuutlikku kasumlikkust, tahame suurendada müüki, samuti toodete ja teenuste mahtu. Soovime, et 5–10% meie müügitulust tuleks uutest teenustest ja toodetest, mida meil täna veel ei ole. Üks näide on seesama elektriautode laadimissüsteem.

Ensto tarnijate päeva ettekandes rääkisite ka, et tulevik on elektriautode päralt. Kuidas hindate aga elektriveokite tulevikku?

See on pisut keerulisem küsimus, sest näen seda trendi pigem sõiduautode puhul. Lisaks on juba praegu olemas elektribussid – näiteks Soomes on paar ettevõtet, mis kasutavad selliseid busse. Veokite turg ei ole veel sellesse suunda arenenud. Erinevaid võimalusi, mille poole võime tulevikus liikuda, on mitmeid. Olgu nendeks gaas, biokütused või elekter. Usun, et turule tuleb elektrilisi veokeid, aga nendeni jõuame veidi hiljem. Milline on see ajaperiood, seda alles näeme, kuid seal võib tulla ka mingi kombinatsioon näiteks elektri ja mõne teise kütuse hübriidi näol.

Ütlete, et Eestis on head oskustöölised, kuid samas on meil inimesi palju puudu. Kas peaksime rohkem välismaalasi riiki lubama?

See on pigem Eesti sisepoliitiline küsimus ja ma ei ole ilmselt kõige õigem inimene, kes nõu võiks anda. Aga põhimõtteliselt on meil sama olukord ju Soomes. Immigratsioon on hea asi, aga see peab toimuma õigetel põhjustel. Soome ootame inimesi, kes on valmis tööd tegema ja ühiskonna arengusse panustama. Me ei taha mittemidagitegijaid, vaid neid, kes tahavad panustada. Usun, et Eesti peaks tegema sama, sest Eesti ja Soome on tegelikult päris sarnased.

Mis on Eesti ja Soome majanduse ja tööstuse peamised erinevused?

Erinevusi ei ole väga palju. Soome tööstuse areng on olnud pikem ehk rohkem aega on selja taga. Tööstus on saanud areneda aastakümneid. Soome tähistab nüüd 100. aastapäeva ja suurema osa sellest ajast on Soome olnud tööstusriik. Eesti on minu hinnangul sarnane ja tegelikult üsna kiiresti järele jõudmas. Meil on siiski geograafilised erinevused. Euroopa mõistes on Soome ju saar, Eesti mitte. Eestil on Euroopaga maismaaühendus ja see on eelis. Soome on tihedamalt seotud teiste Põhjamaadega. Kokkuvõttes oleme naabrid ja meil on rohkem sarnasusi kui erinevusi.

Digitaliseerimise osas on Soome ka pikalt ees.

Nõus, kuid Eesti tuleb väga kiiresti järele. Soomes oli see omal ajal palju tänu Nokiale, mis tekitas Soomes täiesti uut tüüpi tööstuse ja kompetentsid. Nüüd on meil näiteks mängutööstus – mobiilimängud, rakendused ja mitmed start-up’id. Samal ajal on tublisid firmased ka Eestis.

Mida neljas tööstusrevolutsioon Enstole tähendab?

Kõik räägivad sellest, aga meile tähendab see, et kogume andmeid, analüüsime neid ja püüame sellest luua uut väärtust. Monitoorime neid võimalusi kogu aeg.

Aga mis puudutab seda saare temaatikat, siis kas usute, et Helsingi-Tallinna tunnel oleks hea projekt?

Mulle on alati meeldinud sellised nn kastist välja ideed. Ma ei ole teinud arvutusi ja ma ei oska hinnata seda kui äriprojekti, kuid mulle meeldib mõte, et Helsingi ja Tallinn oleksid seotud nagu kaksiklinn. See on loogiline ja ilmselt tehakse see tunnel varem või hiljem ära. Mis ajaga see juhtub, ma ei tea, kuid tean inimest, kes on seotud ühe ettevõttega, mis kogub selle tunneli jaoks raha. Soovin neile edu ja loodan, et nad suudavad sellest eduka äriprojekti teha.

Kas ka Rail Baltic oleks Soomele vajalik?

Kindlasti. Kõik ühendused ja transport, mis aitavad planeerida vedusid regiooni erinevates riikides, on alati kõigile regiooni riikidele kasulikud.

 

LISALUGU

Ensto hankedirektor: hind on risk

Hind tähendab riske ja me ei ole alati valmis võtma riske ainult sellepärast, et keegi pakub odavamat hinda, ütles Ensto Grupi hankedirektor Tomasz Bilinski. 

Tomasz Bilinski sõnul ootavad nad oma tarnijalt, et ta vastaks mõnele ettevõtte poolt seatud nõuetele. “Tahame, et tarnija oleks võimeline täitma teatud nõudeid, milleks on kvaliteet, tarnetäpsus, valmisolek koostööks, et tarneahel oleks läbipaistvam. Meil on nõuded ka selles osas, mis puudutavad jätkusuutlikkust,” sõnas Bilinski. 

Tomasz Bilinski.
Tomasz Bilinski.

Bilinski tunnistas, et ettevõtte tarneahela nõrk koht on hetkel kommunikatsioon Ensto ja tarnijate vahel ning sellega tuleb tema sõnul tegeleda. “Meil on palju tarnijaid ja seda suhtlust on keeruline juhtida. Arvan, et kommunikatsioon ongi kõige nõrgem koht. Usun, et vajame rohkem dialoogi,” tunnistas ta. “Lahendusena püüamegi avaneda ja kasutame selleks erinevaid meetodeid, näiteks kanban-meetodit, mis aitab tarnijal mõista meie nõudlust ja tarbimist.”

Tarnija finantsolukord on oluline­ ­

Samuti soovib ettevõte olla läbipaistev ka selle poolest, mida ootab tarnijatelt. “Püüame näha, kus on puudujääke, ja suhelda tarnijaga,” ütles Bilinski ja lisas, et Ensto Grupil on hetkel kokku 4000 tarnija ringis. 

Bilinski sõnul on Ensto valmis tarnijast loobuma, kui viimase tarnetäpsus on kehv. “Samuti jälgime tarnija finantsseisu, sest see on risk. Kui tarnija satub finantsraskustesse, siis see on meie jaoks risk ja me ei saa selliseid tarnijaid lubada,” tunnistas grupi hankedirektor. 

“Loomulikult on oluline kvaliteet. Kui tarnija ei suuda tarnida kvaliteetseid tooteid ja see on jätkuv,” tõi Bilinski välja olukorra, mil ollakse valmis tarnijast loobuma. “Samuti ka olukorras, kus tarnija ei ole hinnastamisest enam konkurentsivõimeline ehk uued tarnijad tulevad peale.”

Bilinski tunnistab, et hind on Enstole oluline, aga see pole siiski ainus kriteerium. “See on pigem nagu pakett. Alati ei ole nii, et kui keegi pakub odavamat hinda, siis tema võidab. Püüame läbi vaadata erinevaid kriteeriume ja see on selline case by case-olukord. Hind tähendab riske ja me ei ole valmis alati neid riske võtma ainult sellepärast, et see on odavam,” tunnistas ta. 

“See on muidugi oluline, ma ei saa öelda, et pole, kuid hind pole esmane. Tarnija võib ikka võita ja jõuda lepinguni, kui neil on meile midagi juurde pakkuda.”

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

ADDINOL otsib BALTIMAADE TURU JUHTI

Ariko Reserv OÜ

26. aprill 2018

Aurum Chemicals is looking for a SALES ENGINEER

M-Partner HR OÜ

04. mai 2018

Tööstusliidrid

Teabevara