14. november 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Inseneride rakendustarkvarad muutuvad järjest võimekamaks

Insero tegevjuht Oliver Mets.
Foto: Raul Mee
Inseneride rakendustarkvarad on muutunud aastate jooksul võimekamaks ja see võimaldab üha efektiivsemalt projekteerida, kirjutab Insero tegevjuht Oliver Mets.

Inseneride töövahendid on pidevas arengus, mis tähendab, et põhilised rakendustarkvarad muutuvad võimekamaks ja käepärasemaks. Kestvate arengute kõrval on hakatud rohkem tähelepanu pöörama ka lõpptoote visualiseerimisele. Selleks on juba olemas erinevaid lahendusi 3D-printimise ja virtuaalreaalsuse valdkondades ning tulemas lahendused liitreaalsuse näol.

Inseneride rakendustarkvarad on muutunud aastate jooksul võimekamaks, lubades koostada hõlpsamini hallatavaid mudeleid ning teostada keerukamaid simulatsioone – alates tugevusarvutustest ja lõpetades näiteks plahvatuste simuleerimisega. See võimaldab üha efektiivsemalt projekteerida ja tagab samal ajal lähteülesande võimalikult optimaalse täitmise. 

Sedalaadi tarkvara täiendamine jääb kestma, kuid järgmise suunana on üha rohkem tähtsust omandamas projekteeritava lahenduse kiirem ja paremini tajutavam visualiseerimine - selleks on sõltuvalt projektist erinevaid võimalusi.

3D-printimine

Kui projekteeritav detail või seade on mõõtudelt piisavalt väike või mõõdud on hõlpsalt skaleeritavad, siis üheks visualiseerimise võimaluseks on 3D-printimine. Selle tehnoloogia abil on võimalik kiirelt ja odavalt saada piisavalt täpne prototüüp ning tajuda selle olemust. Peamiselt kasutatakse 3D-printimise tehnoloogiat projektide juures, kus lõpptoote disain, pidades silmas esteetikat ja kasutusmugavust, omab kandvat rolli.

Suuremate seadmete projekteerimisel, kus mängib rolli funktsionaalsus, paigaldatavus ja sobitamine teiste konstruktsioonide ning masinatega, on kolm põhilist tehnoloogilist lahendust:  esimese puhul tuuakse reaalsus mudeli keskkonda, teise puhul liidetakse mudel ja reaalsus virtuaalreaalsuses ja kolmanda puhul tuuakse mudel liitreaalsusesse.

Mainitutest on esimene kasutusel olnud juba aastaid – 3D laser-skannerite abil luuakse  rakendustarvarasse keskkonnast täpne ja värviline koopia ning seal on võimalik teostada vajalikke mõõtmisi ja paigutamisi, et tagada võimalikult hästi sobituv tulemus ning tajuda hõlpsalt mastaape.

Sisu viimine virtuaalreaalsusesse

Järgmine arendus on eelneva sisu viimine virtuaalreaalsusesse, mis tähendab, et VR-prillide abil on võimalik end viia vastavasse keskkonda, kus on laserskanneeritud keskkond koos projekteeritud seadmega. Seal saab kasutaja selle kõige sees ringi liikuda ja erineva nurga alt vaadata ning sobitumist ja kasutusmugavust hinnata.

Arenduses on ka tarkvarad, mis võimaldavad korraldada koosolekuid kliendiga selles keskkonnas, kus klient ja projekteerija võivad olla füüsiliselt täiesti erinevates asukohtades, kuid samal ajal  teineteise „nägemisulatuses“. Eelmainitu jaoks on tehnoloogia täielikult olemas, kuid tarkvaraliselt on puudu veel head platvormid ja liidestused, mille abil saaks selliseid kohtumisi ilma suurema eeltööta teha.

Üha laiemalt levivad liitreaalsuse lahendused

Järgmise sammuna võiksime laiemalt levimas näha liitreaalsuse lahendusi, mis võimaldavad vastavate prillide abil näha projitseeritud mudelit tehases reaalses situatsioonis, mis annaks kõige vahetuma arusaama lõplikust lahendusest enne seadme reaalset valmistamist ja paigutamist. Selliseid esmaseid lahendusi on juba küll olemas, kuid tehnoloogia ei ole veel piisavalt arenenud, et seda saaks mugavalt ja ka mõistliku kuluga rakendada.

Eelnevate tööriistade ja vahendite kirjeldamisest võib muidugi teha järelduse, et mainitud vahendid teevad suurema osa tööst inseneri eest ära, kuid tegelikult võimaldab see pigem keskenduda olulisematele ja keerulisematele insenertehnilistele ülesannetele, vähendades sellega ressurssi, mis kuluks triviaalsemate probleemide lahendamisele.

Hea ülevaate saamiseks tehnilistest võimalustest, mis juba täna kasutusel on, annab käesoleval nädalal toimuva Instruteci messi külastamine. Messil on esindatud mitmed ettevõtted, kes demonstreerivad erinevaid eelmainitud võimalusi 3D skännerimise ja 3D printimise näol ning samuti saab Eesti Masinatööstuse Liidu stendil kogeda virtuaalreaalsuse võimalusi.

 

NB! Oliver Mets tutvustab põnevaid näiteid inseneride tööst kolmapäeval, 15. novembril tööstusmessil Instrutec toimuval Talent 4.0 seminaril. Loe lisa SIIT.

Autor: Oliver Mets, Insero OÜ tegevjuht

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077