Autor: Harro Puusild • 9. oktoober 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Toidusektor hädas tööjõu ja palgasurvega

Asso Lankots.
Foto: Harro Puusild
Eesti toidusektori ettevõtete juhtide sõnul on hetkel suurim probleem tööjõud ja sellest tulenev palgasurve.

Eesti Toiduainetööstuse Liit korraldas esmaspäeval pressikonverentsi, kus mitmed toidusektori ettevõtete juhid analüüsisid praegust turuolukorda ja prognoosisid järgmist aastat. Sõna võtsid Tere ja Farmi piimatööstuse juhatuse esimees Katre Kõvask, HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere, Leiburi juhatuse liige Asso Lankots ning Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms.

Toidusektorist tegi ülevaate ka toiduliidu juhataja Sirje Potisepp, kes tõi välja olulised toidusektorit iseloomustavad märksõnad. Näiteks rääkis Potisepp, et lihatööstust on taas laastamas seakatk ning joogitööstus seisab silmitsi aina kasvava piirikaubandusega. „Märksõna on Eesti ja Läti alkoralli - piirikaubandus on meie jaoks uus nähtus ja meil tuleb sellega kuidagi toime tulla. Üks valulisemaid küsimusi on valitsuse maksupoliitika,“ rääkis Potisepp, kelle sõnul on raske uskuda valitsuse väiteid, nagu seistaks nõrgemate eest ja elavdataks majandust. „Maksutõusud kajastuvad tarbijahindades, need on maksupaketti sisse kirjutatud. See kõik jätkub ja kindlasti loob palju ebakindlust meie sektoris.“

Veel tõi Potisepp välja, et siiski on maksumuudatuste otsused jätnud inimestele kätte 31 miljonit eurot lisaraha. „16 miljonit eurot jääb üle pakendiaktsiisist, mis oli kavandatud 1. jaanuarisse 2018. Toidusektoris pole pea ühtegi toodet, mida ei pakendata. Lisaks jääb 15 miljonit eurot üle suhkrumaksust, mida üks erakond tahtis käsitleda tervisemeetmena. Me suutsime näidata, et suhkrumaks ei ole see teema, mida meie Eestis peaksime tõstatama,“ sõnas toiduliidu juhataja ja lisas, et samas pole need teemad lõplikult kuskile kadunud.

Tööjõud on probleem

Toidutööstuses eksporditi tänavu kaheksa esimese kuuga 338 miljoni euro eest ehk 12% rohkem kui mullu samal ajal. Sihtriikide hulgas domineerivad endiselt lähiriigid Soome, Rootsi, Läti, Poola, Saksamaa ja Taani. Pildilt on kadunud aga Venemaa.  

Eesti Toidutööstus I poolaasta 2017

Toodangu väärtus 740 mln eurot (kasv 7%)

Müügitulu 933 mln eurot (kasv 9%)

Kogukasum kasvas 59 mln euroni

Kulud kasvasid 5% 874 mln euroni

 

Toidutööstus toodab 15% kogu töötleva tööstuse toodangust

Hõivatuid ligi 16 000

Allikas: Toiduliit

2017. aasta esimesel poolaastal kasvasid ka toidusektori investeeringud. Kui 2016. aasta esimesel poolaastal investeeris sektor 25,1 miljoni, siis tänavu juba 29,5 miljoni eest.

„Sellel aastal on näha, et investeeringuid tehakse pisut rohkem ja see näitab, et toidutööstus on oma positsiooni pärast Vene embargot taas kätte saanud,“ selgitas Potisepp. Ta lisas, et investeerimisotsused sõltuvad ettevõtete juhtidest ja nende kindlustundest.  

Kui rääkida 2018. aastast, siis siin on Potisepa sõnul märksõnaks majanduskasv. „Kuidas meil läheb? Ja kuidas läheb välisturgudel? Me oleme välisturgudega tihedalt seotud ja meie jaoks on oluline, kuidas läheb Soomel, Rootsil jne. Nendes riikides on olnud varem ka tagasilööke, kuid praegu on need turud taastunud ja seda tunnetame ka Eestis,“ sõnas Potisepp.

Veel rõhutas Potisepp, et Eestis on jätkuvalt tööjõupuudus ja nii ka toidusektoris. „Järjest enam tuleb tagasisidet, et toidusektoril on puudus oskustöölistest. On näha, et kutsehariduse tasemega ei olda rahul ja ettevalmistus on puudulik. Kuid meil on Kutsekojaga pooleli tööjõuvajaduse kaardistamine. Kaardistame täpselt, kui palju ja millise kvalifikatsiooniga inimesi meil on vaja,“ jätkas ta.

Tööjõupuudusest tingituna võitleb sektor ka palgasurvega. „Palk survestab ettevõtteid olulisel määral. Keskmine palk on toidusektoris 7% madalam kui töötlevas tööstuses tervikuna. Kui toidusektor vajab inimesi, siis see tähendab, et see sektor peaks maksma teistest tööstusharudest suuremat palka,“ sõnas Potisepp.

Uue aasta aktsiisitõus tuleks ära jätta

Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms:

Alkohoolsete jookide ärist umbes 25% toimub Eesti ja Läti piiril. Alkoholitootjana me ennustame, et see maht lähiajal kahekordistub. See võib juhtuda kiiremini kui keegi meist arvab. Suur hoop on ka soomlaste kadumine. Tootjate jaoks on Soome turist olnud suur klient ja täna me näeme siin suurt kukkumist.

Me väidame tootjatena, et aktsiisid on liiga kõrged ja 1. veebruari 2018 aktsiisitõusu peaks ära jätma, sest see kahjustab meie konkurentsivõimet. See mõjub negatiivselt ka teenindavale sektorile, hotellisektorile. Riigi planeeritud aktsiisist jääb 47 miljonit eurot laekumata. Tekib suur alalaekumine ja see on selle aasta probleem ning siin ei saa enam pead liiva alla peita. Järgmisel aastal on prognoos 100 miljonit eurot kasvu, mida tootjad ei usu, sest me ei näe seda kohta, kust see võiks tulla.

Iga kuuga raskemaks

Sirje Potisepaga nõustus ka HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere, kes tunneb tööjõuturu olukorra üle suurt muret. „Spetsialistide leidmine muutub iga kuuga raskemaks. Meie ettevõtte jaoks on tööjõud üks suuremaid probleeme ja väljakutseid,“ sõnas Mere ja lisas, et ka välismaalaste elamislubade kvoot on selleks aastaks täis ja  juurde tuua ei saa. „Välismaalaste palkamise protsess on ka bürokraatlik.“

„Kui me räägime palgakulust, siis see on tooraine kõrval meie teine suurim kuluartikkel. Palgaralli on tuntav ja oleme püüdnud kümne küünega mitte järele anda, aga teatud korrektuure oleme ikka teinud,“ tunnistas Mere, kelle sõnul on tulevikutrend kahtlemata  automatiseerimine. Samas on Eesti ja Baltikum nii väikesed, et ka automatiseerimisest saab rääkida vaid teatud piirini.

Mere lisas veel, et kutsekoolide ja tööandjate vaheline koostöö peaks tihenema ning omavahel tuleks kokku leppida need erialad, mille järele on tööjõuturul suurim vajadus. „Ka töötukassa hüvitiste süsteem peaks soodustama tööle naasmist, mitte kodus püsimist.“

Pagaritööstus mõtleb automatiseerimisele

Leiburi juhi Asso Lankotsi sõnul on pagaritööstusel praegu paremad ajad, sest kasvanud on nii käive, kasumlikkus kui ka lisandväärtus. „Kui eelmisel aastal oli tööstusharu tervikuna nullis, siis tänavu on hakanud kasum kasvama,“ rääkis Lankots.

Lankots tunnistas, et palgaralli on ka pagaritööstuses suur probleem. „Pagaritööstuse palk on sellel aastal kasvanud 7,6%. Tootmine on manuaalne ja see on kasumlikkusele väljakutse,“ selgitas ta. Samas on ettevõtted hakanud aktviisemalt investeerima. „Kui eelmistel aastatel on investeerimisaktiivsus olnud pigem madal, siis tänavu on see kasvanud. Palgaralli stimuleerib investeerimist automatiseerimisse.“  

Veel ütles Lankots, et pagaritööstusele valmistab muret või hind. „See on kogu Euroopat tabanud probleem. Kui eelmise aasta algul oli võikilo hind 2-3 euro vahel, siis nüüd on see kerkinud 7 euro lähedale. Kuna meie tarbime palju võid, siis see on faktor, mis hakkab lähiaastatel selgelt hindu lükkama.“

Farmi piimatööstuse juhatuse esimees Katre Kõvaski sõnul võiks riik tööjõumaksude osas mingeid samme astuda. „Palgasurve ja inimeste puudus on asi, millega tööstusettevõtte juht tegeleb praegu hommikust õhtuni. Kui sinna juurde lisada aktsiisid ja maksud, siis ühel hetkel tekib küsimus, miks peab ponnistama, et tööstust üleval hoida?“ rääkis Kõvask.

Kõvaski sõnul saadab pidev maksupoliitika muutmine ka selge sõnumi välisinvestoritele. „Neid otsuseid tehakse kaugel ja lähtutakse makronäitajatest. See, et Eestis on puhas loodus ja e-residentsus, pole määrav, kas suunata siia investeeringuid või mitte,“ juhtis Kõvask tähelepanu.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077