Taastuvenergia tasu võib riigilt tagasi nõuda

Advokaadibüroo COBALT advokaat Artur Knjazev.
Advokaadibüroo COBALT advokaat Artur Knjazev.

Euroopa Liidu aluslepingu järgi on keelatud riigiabi andmine enne Euroopa Komisjoni vastava otsuseta, kuid Eesti taastuvenergia riigiabiskeemi rakendati enne komisjoni otsust. Kui isikutelt on õigusvastase riigiabi rahastamiseks tasusid nõutud, tuleb riigil need tasud põhimõtteliselt hüvitada sõltumata sellest, kas Euroopa Komisjon kiidab riigiabi hiljem heaks, kirjutab advokaadibüroo COBALT advokaat Artur Knjazev.

Alates Euroopa Liiduga (EL) liitumist 2004. aastal on Eestil kohustus juhinduda EL aluslepingutest ning Euroopa Kohtu tõlgendamispraktikast. ELi õiguse üheks valdkonnaks on riigiabiõigus, millest tulenevad reeglid nii riigiabi andmisele kui ka selle rahastamisele. Pärast Estonian Air’i juhtumit on selge, et riigiabi andmisega ei tasu kiirustada, ent lisaks rahvusliku lennukompanii tagajärgedele võib riigiabi reeglite rikkumine tekitada isikutele rahalise nõude riigi vastu.

Vastavalt ELi aluslepingule on keelatud anda riigiabi ilma Euroopa Komisjoni vastava otsuseta. Euroopa Kohus on aluslepingu sättest väga rangelt kinni pidanud ning kinnitanud, et enne komisjoni otsust antud riigiabi ja otseselt selle rahastamiseks kogutud tasud on õigusvastased. Taastuvenergia riigiabiskeem oli rakendatud enne komisjoni otsust, mistõttu oli abi andmine ja elektritarbijatelt vastava tasu nõudmine vastuolus ELi õigusega.

Komisjon luges 28.10.2014 otsusega taastuvenergia riigiabi kokkusobivaks ELi siseturuga. Seejuures seisab komisjoni otsuses selgelt punkt, et kuivõrd riigiabi rakendati enne komisjoni otsust, on rikutud ELi aluslepingus sätestatud kohustust.

Euroopa Kohus on kinnitanud, et komisjonil ei ole pädevust otsustada, kas enne komisjoni otsust antud riigiabi on õiguspärane või õigusvastane. Komisjon hindab riigiabi kokkusobivust ELi siseturuga. Riigiabi õiguspärasus sõltub aga sellest, kas riigiabi andmisel ja tasude kogumisel oli komisjoni otsus olemas või mitte. Kui enne komisjoni otsust antud riigiabi oleks võimalik tagantjärele õiguspäraseks tunnistada, siis oleks kahjustatud ELi aluslepingus sätestatud keelu kehtivus ning isikute õigused ei oleks täies ulatuses tagatud. Mistahes muu tõlgendus aluslepingu sättest soodustaks sellest mittekinnipidamist ja jätaks sätte ilma sellele omasest mõjust.

Euroopa Kohus on jõudnud otsuseni, et olukorras, kus isikutelt on õigusvastase riigiabi rahastamiseks tasusid nõutud, tuleb riigil need tasud põhimõtteliselt hüvitada sõltumata sellest, kas komisjon kiidab hiljem riigiabi heaks. Samas ei tohi isikud sellisel juhul alusetult rikastuda. See puudutab neid isikuid, kes ise tasude maksmisest tingitud kulu ei kanna, vaid kandsid selle kulu üle edasi teistele isikutele. Kulude edasikandmist ei tohi siiski eeldada (näiteks ettevõtjate puhul, kes katavad oma kulud ära teistelt isikutelt laekuva tuluga) ning kohtus tuleb vastaspoolel sellist väidet tõendada.

Teadaolevalt ei ole ükski isik taastuvenergia tasusid eeltoodud asjaoludel tagasi nõudnud. Põhjus seisneb ilmelt selles, et vastava nõude esitamine eeldab põhjalikke teadmisi õigusest ja riigis toimuvatest protsessidest. Arvestamata ei saa jätta asjaoluga, et taastuvenergia tasude maksmise kohustus tuleb otse seadusest ja elektriarvest. Isikutelt ei saa eeldada, et nad oleksid teadlikud Eesti seaduse mittekehtivuses või vastuolus ELi õigusega.

Taastuvenergia tasud on seadusega ettenähtud alates 01.05.2007, seega on tänaseks möödunud üle kümne aasta. Seaduse järgi võib nõude esitamine olla aegumisnormi tõttu välistatud. ELi õigusega on aga vastuolus selline aegumisnorm, mis võib praktikas peaaegu välistada või teha ülemäära raskeks isikutel oma ELi õigusi kaitsta. Antud juhul ei saa eeldada, et keegi oleks saanud juba palju varem tasusid kohtu kaudu tagasi nõuda. Eriti olukorras, kus kohtud on kinnitanud tasude seaduslikkust. Nõudeid saab tavaliselt esitada 3 aasta jooksul alates nõude või kahju ja selle põhjustanud isiku teadasaamisest, ent antud juhul ei ole õiguslikult selge, millisest aegumisnormist tuleb lähtuda. Alates 28.10.2014 on riigiabil positiivne komisjoni otsus olemas ning pärast seda on tasude kogumine seega õiguspärane.

Kokkuvõttes saab järeldada, et riik peab alati komisjoni nõuetekohaselt teavitama enne riigiabi andmist ja selle rahastamiseks tasude kogumist. Vastasel juhul võivad tasude maksjad pöörduda kohtusse ja nõuda alusetult kogutud tasud tagasi.

 

NB! Taastuvenergiast tuleb juttu ka tänavusel Energia Aastakonverentsil, mis toimub 1. detsembril 2017. Täpsem info peagi Tööstusuudised.ee-s.

Osale arutelus

  • Artur Knjazev, Advokaadibüroo COBALT advokaat

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara