Proos: tööjõud on endiselt suurim mure

Favori tegevjuhi Mart Proosi selja taga on 800 000 eurot maksev uus ribastusliin.
Favori tegevjuhi Mart Proosi selja taga on 800 000 eurot maksev uus...

Metallitööstus Favor avas septembris Loovälja tehnopargis pidulikult oma uue suurema tootmishoone, et reageerida kasvanud nõudlusele. Samas teeb ettevõtte juhti Mart Proosi murelikuks jätkuv kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis on saamas takistuseks uutele projektidele.

Metallitööstus Favor sai uue Peterburi maantee ääres asuva tootmishoone ehitajalt kätte maikuus. Ehitusaeg vastas planeeritule ja mingeid viivitusi ette ei tulnud. Tegelikult polekski ettevõte hoone kättesaamisega oodata saanud, sest vanast majast tuli tähtajaks lahkuda.

“Kolimine planeeriti maisse ja juunisse. Pidime vana maja tühjaks tegema. Kui see asi oleks viibima hakanud, oleks meie olukord keeruliseks läinud,” ütles tegevjuht Mart Proos Tööstusele. “Kuid täpselt nii, nagu olime endale graafikusse pannud, ka hakkama saime.”

Oleks võinud suuremagi ehitada

Uues Loovälja tehnopargis asuvas hoones on pinda 13 500 ruutmeetrit, millest 11 500 on tootmiseks ja 2000 kontorile. Hoone sai nurgakivi mullu septembris ja selle rajas Maru Ehitus.

“Kuna ettevalmistus ja ehitamine võttis umbes kaks ja pool aastat, siis selle ajaga jõudis ettevõte taas kasvada. Kui ringi käia, siis ega meil seda ülearust ruumi enam palju olegi,” naerab Proos ja lisab, et oleks võinud isegi julgem olla ja kohe suurema hoone ehitada. Olemasolev krunt võimaldab tulevikus siiski veel laieneda, kuid see sõltub ettevõtte juhi sõnul juba nõudlusest. “Kui kindlustunne jõuab sellele tasemele, et julgeme järgmise sammu ette võtta, siis sinnapoole ka liigume.”

Proos selgitas veel, et kolimine vältas poolteist kuud ja tootmises sellel ajal seisakuid ei olnud, sest seadmeid koliti järk-järgult. “Neid seadmeid, mida on rohkem kui üks, kolisime ükshaaval – vanas hoones võeti maha, uues pandis üles ja kui inimesed said tööle hakata, võeti ette järgmine seade,” kirjeldas ta. Kolimisel olid abiks ka tööstusseadmete kolimisele spetsialiseerunud teenusepakkujad.

Täisvõimsusel sai tehas tööd alustada juba juuli alguses. “Tingimisruumi siin ei olnud, sest tellimused vajasid täitmist. Tegelikult kartsime kolimisel, et jääme tarnetega hätta, kuid jooksustasime kolimisperioodi päris hästi läbi.”

Kolimisperioodil töötajad puhkusel ei käinud ja puhkusperiood nihkus Favoris pigem sügisesse. “Inimesed puhkasid pigem augustis, aga uued tööd on ju peale tulnud, tööjõudu napib ja oleme praegu vaikselt tarnehilinemisi korjanud. Kuu või pooleteisega peaksime uuesti joonel olema,” sõnas Proos.

Vähem betoonposte ja nutikam kraana

Kõik tootmisega kursis olevad inimesed teavad, et alati on oluline võimalikult suur pind ühe katuse all.
“Teine, mis häirib seadmete paigutamist ja tulevikus ümberpaigutamist kõige rohkem, ongi betoonpostid. Ja nii tekitasime uue hoone ühele poolele võimalikult suure postivaba ala,” jätkas Proos. Tegemist on alaga, mille suurus on 32×65 meetrit.

Lisaks võttis ettevõte uues hoones kasutusele ka nutikamad kraanad, mis peaksid suutma võimalikult suures ulatuses iseseisvalt ehk ilma operaatori sekkumiseta liikuda.

“Idee seisneb selles, et ladu jagatakse ruutudeks ja kõik kraana töötsoonis olevad (metalli)rullid on märgistatud. Operaator skannib rulli paika pannes ERP-süsteemi rulli asukoha. Kui on vaja, võtab ta süsteemist välja rulli koodi, annab kraanale käskluse ja kraana liigub seejärel rulli kohale. Operaator tõstab rulli üles ja kraana liigub iseseisvalt rulliga liinile,” selgitas ta ja lisas, et Favori rulliladu on pea 4500 tonni ja õige rulli leidmine süsteemi abita oleks liialt aeganõudev. 

Lisaks kraanadele investeeris ettevõte tänavu uude ribastusliini, mis saadi paika jaanipäeva paiku. Võrreldes vana ribastusliiniga on uus oluliselt kiirem ja võimsam. Liini investeeris ettevõte 800 000 eurot. “See oli selle aasta suurim seadmeinvesteering. Lisaks oleme seoses uue majaga uuendanud ka suruõhulahenduse, keevitusseadmed, lihvimiskambri ja keevituse väljatõmbed jne, aga ribastusliin oli seadmetest kõige suurem investeering,” lisas Proos.

Pikaajaline investeerimisplaan

Favor on võtnud eesmärgiks investeerida igal aastal kuni 1,5 miljonit eurot seadmetesse. Tänavu investeeriti kokku pisut üle miljoni ja eelmisel aastal 1,8 miljonit. Proos ütleb, et automatiseerimine ja digitaliseerimine Favoris jätkub ka järgmisel aastal ja pääsu sellest lihtsalt ei ole.

“Kui oleme selle teekonna ette võtnud, siis peame jätkama, aga see teekond on pikaajaline. Efekt, mis sellest tuleb, ei tule kohe ja praegu. Üks põhjus, miks see nii on, on see, et tootmisseadmed on kallid. Selliste seadmete normaalne kasutusaeg on 6–10 aastat ja meil pole mingit võimalust ega mõtet vahetada paari aasta vanuseid seadmeid automaatseadmete vastu. Peame nende kasuliku tööea ära kasutama ja see aeglustab neid protsesse,” ütles ta.

Ülekuumenemise märgid

Eesti majandus kasvas teises kvartalis ligi 6% ja töötleva tööstuse brutopalk 6,8% ning analüütikute hinnangul püsib tööstussektori kindlustunne praegu kõrge. Samas tõi Proos välja, et tööstussektoris on väga palju erinevaid ettevõtteid ning ka tõusud ja mõõnad on mõnevõrra erinevad.

“Vaieldamatult on tellimuste osas kindlustunne kõigem kui varasematel perioodidel, samas näen mina aga ka ülekuumenemise märke. Kui tõmmata paralleele perioodiga 2007–2008 ja vaadata näiteks terase hindu, siis praegu liigume samadel tasemetel,” sõnas Proos.

Tööjõuga seotu suurim peavalu

Tööstuse suurim peavalu on Proosi sõnul aga endiselt kvalifitseeritud tööjõu puudus. “Meil on praegu täitmata 22 ametikohta, kuhu otsime inimesi. Kokkulepped on sõlmitud viie inimesega ehk meil on endiselt vaba 17 kohta,” tõi ta näiteks. “Alates selle aasta kevadest-suvest tunnetame selgelt, et tööjõupuudus loob keeruka olukorra, kus me lihtsalt ei suuda enam alustada uusi projekte, mille oleme sellesse aastasse planeerinud, sest meil ei ole sellele lihtsalt tööjõu katet.”

Proosi hinnangul on positiivne ja julgustav, et valitsus on fookusesse võtnud elamislubade kvoodi, samas tekitab ebakindlust see, et pole teada, millised on tulevikus otsused. Praegu on kvoot 0,1% elanikkonnast ehk pisut üle 1300 inimese aastas. “Selle numbri kahekordistamine võiks tuua vaid hetkelist leevendust, aga suures pildis see tööjõuvajadust ei kata. Pigem näeks tööstussektor seda numbrit kuskil 10 000 inimese kandis või 1% juures. Eesti tööealine elanikkond väheneb, samas tööstuste tööjõuvajadus kasvab endiselt ja sellele ei ole katet,” sõnas Proos.
Mis puudutab tööjõukulude kasvu, siis see on Proosi sõnul kõikide ettevõtete probleem. “Palk tegi 7% kasvu ja see on suhteliselt karm. Võib-olla jaekliendile suunatud sektoris on võimalik tööjõust tulenevat kulukomponenti toodete lõpphinda viia, aga ekspordis on ääretult keeruline tõsta hindu 2–3% aastas ainult seetõttu, et meil tööjõukulud kasvavad ja seda märgatavalt kiiremini kui meie põhilistel sihtturgudel – seda ei neelata lihtsalt alla,” hoiatas ta ja lisas, et probleemile tuleb leida lahendus – olgu selleks võõrtööjõud, automatiseerimine või muudatused tooteportfellis.

“Paradoks on selles, et käsitööd ja täiendavat tööjõudu vajame me just seal kõrgema lisandväärtusega toodete osas (koostamises), kus inimese roll peaks olema suurema. Kui automatiseerime jõuliselt tootmise esimest otsa, siis tegelikult liiguksime soovitule vastupidises suunas. Me peaksime leidma rohkem kvalifitseeritud tööjõudu, et koostamist ja keerukamat tootmist edasi arendada. Samas kui tööjõudu ei ole, siis peame minema tagasi lihtsama ja suurema partiilisusega tootmise juurde. Ei tahaks tagasiteed enam ette võtta.”

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Tallinn Shipyard otsib LAEVAREMONDITEHASE TEGEVJUHTI

Tallinn Shipyard OÜ

26. november 2017

Teabevara