Teadusasutus võib olla hea nõuandja

Polüuretaantooteid valmistav Estelaxe kaasas oma tegevusse Tartu Ülikooli teadlased.
Polüuretaantooteid valmistav Estelaxe kaasas oma tegevusse Tartu Ülikooli...

Igapäevaste tegevuste kõrval tuleks ettevõtetel hoida kätt pulsil ka pikaajalistel arendusplaanidel ning kaasata nõuandjate ringi teadusasutusi.

Seda teed on läinud näiteks puidurafineerimistehast kavandava Est-For Investi juhtkond, kes kaasas Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli oma planeerimistegevusse juba varakult.

Bill Gates on tõdenud, et kipume ülehindama muutusi, mis saabuvad kahe aastaga, ning alahindama neid, millega tuleb silmitsi seista kümne aasta pärast. Selleks, et täna edukas ettevõte oleks sama ka kümne aasta pärast, tuleks igapäevategevuste kõrval hoida kätt pulsil ka pikaajalistel arendusplaanidel. Hea võimalus selleks on kaasata nõuandjate ringi teadusasutusi, kus on olemas nii tipptasemel teadmised kui seadmepark.

“Rusikareegel ütleb, et keskeltläbi viie aasta möödudes ei saa olla ettevõttel enam täpselt sama põhituluallikas, mis praegu. Isegi kui täna on tegu kasumliku tootega, siis kui sellega mitte midagi teha, see mõne aja pärast enam ei teeni,” tõdes Arenguseire Keskuse juht Tea Danilov. Nii võiks ettevõtte äristrateegiaga olla tihedalt seotud innovatsioonistrateegia, mis vaatab mitme aasta taha tulevikku.

Marginaali kasvatamiseks on Danilovi sõnul kaks teed. Esimene on toota odavamalt, teisisõnu efektiivsemalt. Siin on kesksel kohal tööstusrobotid ja sensorsüsteemid. Tööstuse digitaliseerimine on saanud eesmärgiks ka riiklikus ettevõtlusstrateegias.

Tootearendusel appi

Teine tee on tulude suurendamine – kliendilt kõrgema hinna küsimine tänu eristuvale konkurentsieelisele. Siinkohal on oluline roll turu tundmisel ja süsteemsel tootearendusel.

“Mõlema strateegia korral on mõistlik seada sammud teadusasutusse või tehnoloogia arenduskeskusesse: õige valdkonna teadlased aitavad saada ülevaate tehnoloogilistest võimalustest, samuti arendusprojekti läbi mõelda ning ellu viia,” ütles Danilov.

“Tartu Ülikooli pöördub igal nädalal ettevõtteid, kellel on vajadus analüüside või mõõtmiste järele. Samuti otsitakse partnereid tootearenduseks. Meie tehnoloogiasiirde talituses on ettevõtlussuhete spetsialistid ja teadusvaldkondi tundvad eksperdid, kes aitavad ettevõtte küsimused teadlastele sobivaks lähteülesandeks muuta ning leida kõige sobivama lahenduse,” rääkis Siim Kinnas Tartu Ülikooli tehnoloogiasiirde talitusest.

Aitab püsida konkurentsis

Võrumaal Parksepas tegutsev Estelaxe OÜ toodab polüuretaantooteid – rongiistmetest disainielementideni, vaakumvormimise teel plastmasskatteid, vanne ning muid detaile. Samuti tehakse elastomeertooteid nagu lumesahaterad ning rasketööstuse jaoks vajalikke kuluosi.

Alates tänavu maist karmistati ELi ühistranspordi tuleohutusregulatsioone, mistõttu vanade materjalidega enam jätkata ei saa. Selleks puhuks oli Estelaxe OÜ-l ettevalmistused tehtud. Kuid teada on, et kaugemas tulevikus karmistuvad nõuded veelgi. Seepärast alustas ettevõte koostöös Tartu Ülikooli teadlastega paariaastast arendusprojekti, mille eesmärk on töötada välja tööstuslikult vormitav mittesüttiv silikoonvaht. Nõnda parandatakse istmepatjade tuleohutust veelgi.

See oleks alternatiiv praegu levinud ühistranspordiistmetes kasutatavale polüuretaanvahule, mis on üpris tuleohtlik materjal. Estelaxe OÜ juhtide sõnul võimaldab uue materjali arendus ettevõttel tulevikus konkurentidest juba sammu võrra ees olla. Arendus saab teoks SA Archimedes ja Eesti Teadusagentuuri koostöös pakutava nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetuse abil.

Võidavad mõlemad

Ettevõtete ja teadusasutuste koostöö ei seisne üksnes teadlastelt nõu küsimises. Tihe suhtlus tööstussektori ja teadusasutuste vahel panustab ka tulevase tööjõu ettevalmistamisse ja teadusvaldkonna arengusse.
Tartumaale puidurafineerimistehast kavandav Est-For Invest OÜ on kaasanud Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ningTallinna Tehnikaülikooli oma plaanidesse juba varases planeerimisstaadiumis. “Peame ettevõtluse ja teadusasutuste koostööd arengu ja innovatsiooni seisukohalt ülivajalikuks, samas annab see kindlasti lisateadmisi ja kogemusi ka ülikoolidele endile,” ütles Est-For Invest OÜ juhatuse liige Margus Kohava.

Koostöö eesmärk on Kohava sõnul kaasata läbiviidavatesse uuringutesse Eesti parim teaduspotentsiaal ja kuulata sealjuures just ülikoolide soovitusi ja ettepanekuid.

“Ülikoolide sõltumatu osalemine tagab kvaliteedi. Lahenduste leidmine keerukatele küsimustele nüüd ja tulevikus on üks koostöö peamistest eesmärkidest. Tulevikus ja juhul, kui meie plaanid tehase rajamiseks realiseeruvad, omandaks koostöö veelgi laiema ja olulisema mõõtme, tuues Eesti ülikoolidesse uuesti tagasi puidukeemia valdkonna, siis juba täiesti uuel tasemel,” oli Kohava lootusrikas.

Allhankest omatoodeteni

Teaduasutuste kaasamine tööstuse arendusplaanide elluviimisesse on Eestis seni alles hoogu koguv trend.
“Eestis on üle 50 000 tegutseva ettevõtte, kellest eksportivaid ettevõtteid on umbes 15 000. Teadus- ning arendustegevuse investeeringuid on viimastel aastatel statistikaametile deklareerinud ainult ca 250 ettevõtet. Võimalik, et see arv on tegelikkuses mõnevõrra suurem, kuid siiski on see suhtarvuna väga väike,” tõdes Danilov.
2015. aastal ilmunud Eesti ettevõtete uuendusmeelsuse ja innovatsiooni toetamise võimalusi kajastavast raportist selgub, et meie tööstusettevõtete eripära on paiknemine suures osas lisandväärtuse ahela keskel, pakkudes vähestele partneritele allhanketöid.

“Tootmisteenuse osa on paraku kõige õhema marginaaliga, mis ühtlasi vähendab ettevõtete võimalusi automatiseerimisse – digitaliseerimisse investeerida, sest põhitegevusest ei tule piisavalt kapitali,” ütles Danilov. Kasumlikkus on suurem, kui ettevõttel on olemas lõpptoode ja kaubamärk ning ollakse otsekontaktis lõpptarbijaga.
Selleks, et pelgalt allhanke täitmise kõrvale tuua ka arendustegevus, on Danilovi sõnul vaja hästi läbi mõeldud plaani. “See eeldab teistsuguse profiiliga inimesi, kuna vaja on täita tervet hulka ülesandeid, mida seni kontserni sees tootmisteenust osutades pole vaja läinud: turuvõimaluste leidmine ja testimine, tootearenduse planeerimine ja tehnoloogiline teostamine, uute toodete turundus ja müügikanalid jne. Põhiküsimus pole üksnes raha, vajalik on ettevõtte kui organisatsiooni areng ning väga mitmekülgsete teadmiste ühendamine,” rääkis Danilov.

“Abiks võiks olla laialdane äristrateegiate analüüsiteenuse pakkumine, mis aitaks ettevõtjal aru saada, mis võimalused tal on. Ärikonsultandid seda muidugi ka praegu pakuvad, kuid see võiks olla palju massilisem,” sõnas ta.

 

Kõrgelt haritud spetsialistid

Eesti töötaja loob praegu keskmiselt poole vähem lisandväärtust kui Euroopa Liidus keskmiselt. Madala lisand­väärtusega tootmine ei vaja paraku ka kõrgelt haritud spetsialiste, kes võiks aidata kaasa uue väärtuse loomisele.

Kogumikus “Eesti teadus 2016” ilmneb, et Eesti paistab Euroopas silma madala võimega pakkuda doktorikraadiga inimestele rakendust tööstussektoris. Näiteks 2014. aasta seisuga oli meie ettevõtlussektoris 2,8 teadus- ja arendustöötajat 1000 töötaja kohta. Võrdluseks, Soomes oli see näitaja 12,2 ja Rootsis 14,1. Samas kaitstakse aasta jooksul meie ülikoolides 150 doktorikraadi. See on väärtuslik tööjõud, mis võiks sobiva rakendamise korral aidata kaasa majanduse käekäigu paranemisele.

Ettevõtete arendusvajaduste ja doktorantuuriõpingute tihedamaks sidumiseks pakub SA Archimedes doktorantidele nutika spetsialiseerumise erialastipendiume. See on stipendium doktorandile, kes on õpingute kõrval palgal ettevõttes ja tegeleb teadustööna selle ettevõtte arendusülesande lahendamisega. Möödunud õppeaastal kasutas sel moel arendustöötaja palkamise võimalust üheksa ettevõtet.

Arendavad toidukilet

Kilepakendite tootmisega tegelev Estiko Plastar nägi selles stipendiumis head võimalust arendusmeeskonna teadmiste ja oskuste täiendamiseks. Tartu ülikooli teadlaste juhendamisel asusid kaks Estiko Plastaris töötavat doktoranti arendama nanotehnoloogilisi materjale sisaldavat toidukilet, mis aitab tuvastada hermeetilises pakendis olevaid õhulekkeid

“Otsisime nende edasiarendamiseks koolitusvõimalust. Algselt soovisime neid saata Šveitsi Pakendiakadeemiasse, kuid üle 40 000eurost aastatasu õppuri kohta polnud me valmis ise rahastama ning tol hetkel ühtegi teist kaasrahastajat ei leidnud. Järgmine valik oligi Tartu Ülikool, kus loodetavasti saavad noored uusi teadmisi ning mõtteid, kuidas pakendivaldkonnas täiesti uusi ja unikaalseid lahendusi luua,” rääkis AS Estiko Plastari juhataja Triin Anette Kaasik.

“Oleme väga lootusrikkad, et selle koostöö kaudu sünnib reaalne kasu kõigile osapooltele,” lisas ta.

Osale arutelus

  • Piret Ehrenpreis, Eesti Teadusagentuur

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara