Autor: Harro Puusild • 4. september 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Päikeseelektrijaama rajaja: praktika on parim õpetaja

MIhkel Loorits.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Maasikakasvatusega tegeleval Laastu talul valmis pisut enam kui aasta tagasi suur päikeseelektrijaam, mille toodetav elekter müüakse võrku. Peremees Mihkel Loorits ütleb, et praktika on parim õpetaja ja peamiseks murekohaks on aasta jooksul olnud paigaldusvigade kõrvaldamine.

Laastu talu oli üks esimestest, kes rajas päikeseelektrijaama spetsiaalselt selleks, et müüa toodetav elekter võrku. Seetõttu tuli nii kindlustusandjatele kui pankadele teha palju selgitustööd, et võita usaldus. Talu peremehe Mihkel Looritsa sõnul saatis projekti algul ka ebaedu ja toona tundmatu projekti ees sulgus nii mõnigi uks. Tänaseks on Laastu talu oma päikeseelektrijaam töötanud juba aasta.

21. septembril toimub tööstusuudised.ee korraldatud seminar-ringreis "Energiasäästlikud lahendused", mille käigus külastame ka Laastu talu. 

Talu peremees Mihkel Loorits tutvustab külastusel päikeseelektrijaama ja räägib jaama rajamise kogemusest. 

Tutvu seminar-ringreisi täpse programmiga SIIN ja registreeri SIIN.

Soodushind lõpeb täna! 

Mihkel Loorits, olete varem öelnud, et päikeseelektrijaama idee oli teil mõttes aastaid. Projekt valmis mullu juulis ja võttis kaks aastat. Millised oli selle rajamisega kaasnenud takistused või probleemid ning kuidas need lahendasite?

Olime praktiliselt esimesed, kes rajasid tööstusliku päikeseelektrijaama, et toota päikeseelektrit võrku. Seetõttu olid peamised takistused seotud kindlustusandjate ja pankade usalduse võitmisega. Selleks, et osapooled jõuaksid arusaamiseni, millega on tegemist, kuidas tekib tasuvus ja millised on opereerimisajal esinevad riskid, sai tehtud väga põhjalikku selgitustööd. Õnneks jõudsime õigete inimesteni. Kuna oman vastavaid kogemusi ja erialateadmisi antud tehnoloogia eripäradest ning rakendamisest väljaspool Eestit, oldi valmis endale uusi asju selgeks tegema. Paljus ka kahjuks ebaõnnestusime ning uus ja aasta eest küllalti tundmatu ning ebakindel projekt lükati mitmelgi pool ukselt tagasi. Tänaseks oleme näinud, et projekti kogemusest rääkimine ja PRIA toetused on aidanud käima lükata sarnaseid ja suuremaid projekte.

Kas viimase aasta jooksul on tulnud ka midagi muuta või parendada? Kas jaam on töötanud tõrgeteta?

Viimasel ehk siis esimesel opereerimisaastal oleme saanud kinnituse, et praktika on parim õpetaja. Kui teooriaga võib saavutada teatud taseme ehk veenduda projekti edukuses ja näha riske, siis läbi praktika oleme veelgi targemad. Peamiseks probleemiks oli paigaldusvigade kõrvaldamine – paigaldusvigadest tulenevate tõrgete tõttu ei jõudnud me prognoositud aastatoodanguni. Usun, et tugev uudishimu ja töö on aidanud suuremad möödalaskmised kõrvaldada ning suurendanud elektrijaama töökindlust märkimisväärselt.

Päikesepaneelide valiku osas eelistasite Slovakkia tootja Bisol Solar. Kas kaalusite ka teisi ja kaugemaidki tootjaid?

Valisime Bisol Solari peamiselt seetõttu, et antud tootja toodetud paneel oli varemgi Eesti kasutatud ja ostjate nurinat kvaliteedi osas ei olnud kuulda. Praegu on Euroopas kanda kinnitanud nii mõnigi Hiina tootja, kelle paneelide efektiivsus, ühikvõimsus ja järelteeninduse tase on märkimisväärselt paremad. Siin tuleks teadvustada, kas paneelide pakkuja on turul ka 10 või 15 aasta pärast, et lubatud 25 aastat võimsusgarantiid oleks kaetud. Samuti, millistel tingimustel aktsepteerib paneelitootja võimsusgarantii mõõtmisi objektil ning kas ehitaja on suuteline neid pakkuma?

Kas Laastu talus on päikeseelektripargile ka kasvuruumi? Millised plaanid selles osas on? 

Juba projekti alguses nägime koguvõimsuse kasvuruumi 500kW. Kahjuks seab liitumise hind antud asukohas piirid. Hetkel plaanime kasvada läbi sobiva rentniku, kes oleks valmis oma tootmisprotsessides Laastu talu taastuvenergiat kasutama. Oleme jätnud sobiliku arendusmaa koos elektriliitumisega mõnele ettevõttele, kelle konkurentsieelis on seotud peamiselt tarbitava elektri hinnaga. Miks mitte reklaamida nii mõnda tervisetoodet, et selle tootmiseks on kasutatud taastuvenergiat?

Millist tulevikku näete taastuvenergiale? Milliseid trende esile tõstaksite?

Taastuvenergial on igal juhul tulevikku – milline see tulevik on, näitab aeg. Peamisteks mõjutajateks on ju ikkagi inimeste arusaam taastuvenergia kasutamisest. Samuti investeeringu maksumus ja võrgust saadava elektri hinna muutus koos lisakomponentidega.

Päikeseelektri kasuks räägib paneelide integreerimine hoonetega. Päikesepaneelid on täna ka üks parimaid tehnoloogilisi lahendusi selleks, et hajutada riske energiatootmises. Samuti aitavad sellele kaasa hoonete energiatõhususe nõuded, mida hakatakse järk-järgult rakendama kõigile hoonetele. Usun, et järgneva kümne aasta jooksul võiks päikeseelektrijaamade arenduses suurima kasvu tagada just uute hoonete ehitus.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077