28. august 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valio Eesti 2016. aasta käive tegi mullusega võrreldes 8,8% suuruse hüppe, jõudes aasta lõpuks 93,3 miljoni tasemele.Möödunud aastal investeeriti 4,0 miljonit eurot. „Investeeringud tagavad võimaluse tootmismahtusid kasvatada ning suurendada veelgi toodete kvaliteeti. Samas läbi uute investeeringute oleme võimelised ka alandama materjalikulusid lõpptoodetele,“ ütles Valio Eesti ASi tegevdirektor Maido Solovjov ja lisas, et kui tavaliselt räägitakse piimaturust kui valust, siis on siin ikkagi oma võlu ka, miks seda asja üldse aetakse.

„Oleme pärast 2015. aastal toimunud langust, mil käive vähenes 7 protsenti, läinud uuele tõusule. Aastal 2017 ootame käivet kokku üle 100 miljoni euro. Ka meid räsivad majanduslangused ja Venemaa embargo, kuid neil on lühiajaline efekt. Pikaajalises perspektiivis on käibegraafik üles läinud,“ on ta kindel paremas tulevikus.

Kõige aluseks on tooraine 

Solovjovi sõnul on olukord, mis piimaturul toimub, kohati hüsteeriline. „Piimatoodete hinnad on kõikunud kord üles, kord alla. Piima hind on Eestis keskmiselt 320-330 eurot tonn, kusjuures Eestis on toorpiima hind kõrgem, kui Lätis ja Leedus, viimastes on piima hind ikka 280 euro kandis tonn. Parimat hinda pakuvad Küpros ja Malta. Kui rääkida piimatoodete hinnast, siis kõige stabiilsem on juustu hind, nii oli näiteks Edami juustu hind Saksamaal 2017. aasta I kvartalis keskmiselt 4,19 eurot kilo. Meil Eestis aga 2,93 eurot kilo. Tõusnud on või hind ja seda märkimisväärselt,“ rääkis Solovjov turul toimuvast.

Hetkel toodab Eesti siiski veel pea 2 korda rohkem piima, kui tarbib. „Kokku toodame me Euroopas 12 % rohkem, kui me ise ära tarbime ehk see tuleb eksportida. Suurim ületootmine toimubki Batikumis ja Põhjamaades. Taanis toodetakse näiteks üle 2,5 korra rohkem, kui ise tarbitakse. Defitsiit on Lõuna-Euroopa riikides,“ selgitas ta. „Sellele vaatamata on Baltikumis ja Eestis toorpiima tootmine kenas kasvus. Kuigi lehmi on vähenenud pea 10000 võrra, siis on tänu efektiivsemale majandamisele kardetud langus olnud väike, jäädes 3% kanti. Sel aastal prognoositakse samu mahtusid.“

Suurimaks piimatootjaks oli 2016. aastal Baltikumis Leedu, kelle osa oli 46%, Läti toodab 28% ja Eesti 26% toorpiimast. Toorpiimaturul jätkub hindade volatiivsus, aga nüüdne toorpiima hinnatõus toob kindlasti kasu ka farmerile, on Solovjov veendunud. „Kui piimaliitri hind on aasta tagusega võrreldes praegu 10 senti parem, siis on sektoris pea 70 miljonit raha enam liikvel ja ma arvan, et siis saavad ka tootjad mõelda investeeringutele farmidesse. Pikas perspektiivis avaldab see kindlasti positiivset mõju.“

Eksport kasvab Poola ja Kreeka suunal

Maido Solovjov ütles, et terve Euroopa on majanduslikus mõttes meie kodumaa. „Me saame sinna ilma piiranguteta müüa, ei pea taotlema ekspordiks ju mingeid eraldi lubasid. Küll aga tuleb tunda sihtriigi maitse-eelistusi, kombeid ja traditsioone. Meie peamised eksportturud on Läti, Leedu ja Itaalia. Hästi läheb meil ka Kreekas ja Poolas. Euroopast väljapoole ekspordime USAsse, kus meie emaettevõtte tütarfirmal, ehk meie õel, on olemas tugev bränd Finlandia. Me müüme USA turul hetkel 400 000 tonni aastas.“

Pikemalt loe teemaveebist põllumajandus.ee.

Autor: Meelika Sander-Sõrmus, Põllumajandus.ee