25. august 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börsiuudised: vase hinnatõus kogub hoogu

Blogi autor Mait Kraun.
Foto: Andres Haabu
Nädala börsiuudised: vase hinnatõus kogub hoogu; rauamaak on tänavu kallinenud 50 protsenti; Saksamaa tõi kulla koju; nikkel tõusis nädalaga 10 protsenti; orkaanioht pani nafta hinna rallima.

Vase hinnatõus kogub hoogu

Vase hind on jätkanud tõusu ka sellel nädalal, sest kardetakse, et Hiina regulatsioonid võivad tekitada USAs ja Shanghais ostulaine, vahendab mining.com.

Vase hind tõusis nädalaga 3,1 protsenti, 6688 dollarini tonnist. Vahepeal jõudis tonnihind ka 6730 dollarini, mis on viimase kolme aasta kõrgeim tase.

Sellenädalase kallinemise põhjuseks võib pidada raporte, mille kohaselt plaanib Hiina järgmise aasta lõpuks keelata vase metallijäätmete impordi. 2017. aasta esimeses pooles importis Hiina vase metallijäätmeid rohkem kui rafineeritud vaske.

Maailma suuruselt neljas vasetootja BHP teatas teisipäeval ka oma finantstulemused, milles rõhutati, et vase metallijäätmed (scrap metal) mängivad vaseturul väga suurt rolli.

„2020. aastate alguses on oodata strukuraalset defitsiiti – selleks ajaks peaks hinnatõus olema juba jätkusuutlik. Kvaliteedi langus, tootmiskulude kasv, veega seotud probleemid ja piiratud arenguvõimalused peaks hindu tõstma. Ainult nii saab investeeringuid juurde tulla,“ kirjutas BHP.

Rauamaak on tänavu kallinenud 50 protsenti

Rauamaak võttis uuesti suuna üles ning aasta algusest on hinnad tõusnud juba 50 protsenti.

Qingdao sadama rauamaagi hind tõusis esmaspäeval 79,93 dollarini tonnist, selgub Metall Bulletini andmetest. Seda vaatamata sellele, et nõudlus sadamates on veidi taandunud.

Veebruaris jõudis rauamaak lausa 95 dollarini tonnist, siis väitsid paljud eksperdid, et see pole jätkusuutlik hinnatase. Praegu on juba ka palju eksperte, kes usuvad, et hinnatõus pole ajutine.

ÜRO kauplemise, investeeringute ja arengu üksus teatas, et tõusu algust oli tunda juba eelmisel aastal, sest nõudluse ja pakkumise võtmeindikaatorid viitasid just sellele.

ÜRO avaldas juuli lõpus raporti, milles kirjutati, et Hiina tarbimine on püsinud küllaltki madalal tasemel ning eelmisel aastal hinnad eriti ei muutunud. 2016. aasta viimases kvartalis toimus aga suur muutus.

Analüütikud usuvad, et hinnad püsivad praegusel tasemel kuni aasta lõpuni. Hindu toetab eelkõige Pekingi püüdlus vähendada madala kvaliteediaga terasetootmist, mis peaks alandama ka emissioone.

Nädala lõikes kallines rauamaak 2,3 protsenti ning reede pärastlõunaks maksis tonn 77,16 dollarit.

Saksamaa tõi kulla koju

Saksamaa Keskpank teatas kolmapäeval, et on toonud kõik 54 000 kullakangi New Yorkist ja Pariisist Frankfurti tagasi. Seda tehti plaanitust kolm aastat varem.

Bundesbank, mis on üks maailma suurimaid kullaomajaid, tõi New Yorgi Föderaalreservi ja Prantsusmaa Keskpangast tagasi 674 tonni kulda. Kõige tehti salaja ning tegemist oli ühe suurima taolise operatsiooniga.

Iga kullakang, mis tagasi toodi, oli väärt 440 000 eurot. Kokku toodi kodumaale tagasi 23,7 miljardi dollari väärtuses kulda.

Kulla hind on samal ajal aga veidi taandunud. Unts odavnes nädalaga 0,7 protsenti, 1287 dollarini. Hõbeda untsihind langes 1protsendi, 17,05 dollarini.

Teistest toorainetest kallines tsink 1,8 protsenti ja tina lisas 1,4 protsenti. Kummagi tonn maksis nädala lõpuks vastavalt 20 490 ja 2106 dollarit.

Alumiiniumi hind kallines 1,4 protsenti ning tonn maksab 2106 dollarit. Nikkel tõusis lausa 9,5 protsenti, 11 745 dollarini tonnist.

Orkaanioht pani nafta kallinema

Nafta hakkas nädala lõpus kallinema, sest USA naftatööstus valmistub võimalikeks tootmishäireteks, mis on seotud orkaan Havery’ga, vahendab Reuters.

Orkaan on neljapäevast alates jõudsalt hoogu kogunud ning tegemist võib olla viimase 12 aasta tugevaima orkaaniga, mis USA sisemaad on tabanud. Arvatakse, et orkaan võib tabada Mehhiko lahte, kus asub USA naftatööstuse süda.

WTI toornafta kallines nädala lõikes 1,1 protsenti ja Brent lisas 2,5 protsenti. Kummagi barrel maksis reede pärastlõunaks vastavalt 47,82 ja 52,5 dollarit.

Lisaks sellele on nädala lõpus hakanud kallinema ka bensiinihinnad. USAs on hinnad jõudnud kõrgeima tasemeni alates aprillist. Rotterdami 95 bensiini hind kallines nädalaga aga 3,3 protsenti, 588 dollarini tonnist.

Autor: Nädal börsil

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077