13. august 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börsiuudised: tööstusmetallide põhi võib olla selja taga

Blogi autor Mait Kraun.
Foto: Andres Haabu
Nädala börsiuudised: tööstusmetallide põhi võib olla selja taga; alumiinium kosub kõige kiiremini; tuumasõja oht pani kulla hinna tõusma; Põhja-Korea ja USA ähvardused destabiliseerivad turgu; bensiin odavnes koos naftaga.

Tööstusmetallide põhi võib olla selja taga

Tööstusmetallid on tänavu juhtimas toorainete hinnatõusu, seda on soodustanud eelkõige Hiina valitsus, kirjutab Bloomberg.

Energia- ja põllukultuuride hinnad on ülepakkumise tõttu sattunud kehva seisu ning Bloombergi toorainete indeksi selle aasta kuus parimat toorainet on kõik metallid. Peamine põhjus peitub selles, et Hiina tahab kontrollida kodumaist toodangut, et ohjeldada pakkumist.

Indeksi suurimad tõusjad on alumiinium, vask, tsink, kuld, hõbe ja nikkel. Kusjuures alumiinium on kallinenud 20 protsenti. Pehmemad toorained (näiteks suhkur ja sojaoad) ning nafta on hoopis odavnenud. Londoni metallibörsi indeks, mis koosneb kuuest metallist, on tõusnud kahe aasta kõrgeima tasemeni.

„Ma olen nüüd suhteliselt kindel, et metallid on jõudnud pulliturule,“ ütles investeerimisfirma Marex Spectron Groupi turuanalüütika juht Guy Wolf. „Inimesed hakkavad aru saama, et hinnatõusu põhjused on küllaltki kindlad ning jätkusuutlikud ning see meelitab turule raha juurde.“

Tsink kallines nädalaga 5,2 protsenti ning nikkel lisas 5,8 protsenti. Kummagi tonn maksis reede pärastlõunaks vastavalt 2938 ja 10 985 dollarit. Tina odavnes 1,6 protsenti ning tonni eest tuleb välja käia 20 325 dollarit.

Alumiinium kosub

Alumiiniumitööstus, mida on juba aastaid kimbutanud ülepakkumine, on varusid väehndama hakanud. Aastatel 2008-2011 toodetud 7 miljonist tonnist üleliigsest alumiiniumist on ära tarbitud juba 5 miljonit tonni, selgub uuringufirma CRU Groupi andmetest.

Lisaks sellele on alumiiniumi hinnatõusule kaasa aidanud ka Hiina valitsus, mis on teatanud plaanidest vähendada kohalikku tootmist, mis võib maailmas defitsiidi tekitada.

„Hind on Hiina valitsuse püüdlustele tootmist piirata õigustatult reageerinud,“ ütles CRU konsultant Eoin Dinsmore. Nõudlus pakub samuti tuge, eriti Hiina autotööstuse oma, lisas ta.

Alumiiniumi hind kallines nädalaga 6,3 protsenti, 2037 dollarini tonnist.

Tuumasõja ohu kasv pani kulla kallinema

Kulla hind hakkas sellel nädalal kiiresti kallinema, sest Põhja-Korea ja Ühendriikide suhted on järsult teravnenud. Ekspertide sõnul on kasvanud ka tuumasõja oht.

Kuld kallines nädalaga kokku 1,5 protsenti, 1288 dollarini untsist. Kolmapäev oli kulla jaoks parim kauplemispäev alates 17. maist.

Hõbeda hind tõusis nädalaga aga 2,5 protsenti, kolmapäeval kallines väärismetall üle 3protsendi, mis on suurim tõus alates 2016. aasta septembrist. Ühtlasi on hõbe püüdmas kahe kuu kõrgeimat taset, selgub FactSeti andmetest. Hõbeda untsihind oli reede pärastlõunaks 17,14 dollarit.

Põhja-Korea ja USA jagavad teineteisele ähvardusi

Põhja-Korea ähvardas teisipäeval rünnata Ühendriikidele kuuluvat Guami saart, mis asub Vaikses ookeanis. See on tekitanud olukorra, kus investorid püüavad riske maandada, üks võimalus on osta kulda.

Pyongyangi avaldused tulid peaaegu kohe pärast seda, mil Trump hoiatas Põhja-Koread, et nood enam Ühendriike ei ähvardaks. „Kui ähvardused ei lõppe, vastame neile tule ja raevuga, mida maailmas ei ole kunagi nähtud,“ ütles Trump. Hiljem teatas USA president, et tema avaldus oli ehk liialt tagasihoidlik.

„Kuld käitub traditsiooniliselt, nagu üks turvasadama vara peaks käituma,“ ütles investeerimisfirma Sharps Pixley tegevjuht Ross Norman.

Teistest väärismetallidest kallines plaatina 1,7 protsenti ja pallaadium lisas 1,6 protsenti. Kummagi unts maksis nädala lõpuks vastavalt 983,65 ja 901,11 dollarit.

Nafta hind hakkas nädala lõpus langema

Nädala keskel teatas Saudi Araabia, et hakkab piirama nafta eksporti Aasia klientidele. Samuti teatas USA, et riigi naftavarud vähenevad. Mõlemad uudised andsid nafta hinnatõusule hoogu juurde.

Nädala lõpus olukord aga muutus. Geopoliitilised pinged ja mure ülepakkumise pärast panid nafta hinnad uuesti langema.

Neljapäeval teatas OPEC, et kartelli juulikuine tootmine kasvas juuniga võrreldes 0,5 protsenti, 32,9 miljoni barrelini päevas.

Reedel teatas Pariisis tegutsev Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA), et OPECi naftatoodang suurenes nende hinnangul 230 000 barreli võrra, 32,84 barrelini päevas. Peamiselt põhjustasid kasvu Nigeeria ja Liibüa.

Langusele aitas kaasa ka USA ja Põhja-Korea vaheliste suhete teravnemine, mis pani kukkuma ka aktsiaturud.

Rotterdami 95 bensiini hind langes nädalaga 2,2 protsenti ning tonn maksab 546,2 dollarit.

Autor: Nädal börsil

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077