Eesti Energia poole aasta puhaskasum küündis 61 miljoni euroni

Eesti Energia juht Hando Sutter ja  finantsdirektor Andri Avila.
Eesti Energia juht Hando Sutter ja finantsdirektor Andri Avila.

Energiaettevõtte teenis teise kvartaliga 13 miljonit eurot puhaskasumit ning esimese poole aastaga kokku 61 miljonit eurot. Kontserni teise kvartali müügitulud olid 177 miljonit eurot, kasvades aastaga 19%. Kulumieelne ärikasum ehk EBITDA ulatus kvartaliga 64 miljoni euroni, mida on aastavõrdluses 17% rohkem.

Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila ütles, et hea tulemuse tõid peamiselt kasvanud tootmismahud nii elektri kui ka põlevkiviõli puhul. „Elektri keskmine turuhind eelmise aastaga võrreldes oluliselt ei muutunud, küll aga paranes märgatavalt põlevkiviõli turuhind. Ka süsihappegaasi kvoodi hind oli teises kvartalis energiatootja jaoks soodsam kui aasta varem. Nende tegurite koosmõjul kasvasid oluliselt nii elektri kui ka põlevkiviõli tootmine,“ sõnas Avila ning lisas, et põlevkivienergeetika konkurentsivõime kasvule on positiivselt mõjunud ka ressursitasude sidumine õli maailmaturu hinnaga. „Paindlik maksusüsteem võimaldab tööstusel raskemad ajad üle elada ja töökohad säilitada ning kõrgemate turuhindade korral tagab riigile ka suurema maksutulu,“ selgitas Avila.

Elektrit tootis Eesti Energia teise kvartaliga 2,4 teravatt-tundi ehk 43% rohkem kui 2016. aasta teises kvartalis. „Numbrid näitavad ilmekalt, et Eesti Energia põlevkivil töötavad juhitavad elektritootmisvõimsused püsivad regionaalsel turul hästi konkurentsis ning on kogu piirkonnas vajalikud,“ lausus Avila. „Eesti eksportis käesoleva aasta esimese kuue kuuga üle 1,6 teravatt-tunni elektrit Lätti ja Soome. Selline kogus on 20% Eesti riigi aastasest elektri kogutarbimisest. Kui arvestada esimese poolaasta keskmiseks elektri hinnaks Eestis 32 eurot megavatt-tunni eest, siis tähendab see ligikaudu 50 miljoni euro suurust eksporditulu. Eesti Energia elektritoodang moodustab Eesti elektritoodangust ligikaudu 90%,“ rääkis Avila. Eesti on ainuke riik Soome ja Baltikumi regioonis, kus elektritootmine ületab sisemaist tarbimist.

Põlevkiviõli tootis Eesti Energia kvartaliga 106 tuhat tonni ehk 87% rohkem kui aasta varem samal perioodil. „Eelmisel aastal tõime väga madalate õli turuhindade tõttu õlitehaste hooldused aasta esimesse poolde, seetõttu oli ka toodang nüüd 49 tuhat tonni suurem kui aasta eest. Tootmise ja müügitulu määrab ennekõike turuhind, mis õli puhul kasvas aastavõrdluses 45% ja oli keskmiselt 261 eurot tonni kohta. Ka põlevkiviõli müük annab märgatava panuse Eesti eksporti, sest valdava osa sellest müüme Eestist välja,“ selgitas Andri Avila. Uue generatsiooni õli, elektri ja gaasi koostootmistehas Enefit 280 andis poole Eesti Energia õlitoodangust. Statistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus käesoleva aasta esimeses kvartalis 4,4% ning olulise panuse andis sellesse ka põlevkivitööstus. „Statistikaameti andmeid analüüsides võib väita, et Eesti esimese kvartali majanduskasvust veidi alla veerandi andis põlevkivitööstus ehk põlevkivi kaevandamine ning sellest elektri ja põlevkiviõli tootmine,“ ütles Avila. Teise kvartali majanduskasvu numbreid ei ole Statistikaamet veel avaldanud.

Eesti Energia investeeris kvartaliga 31 miljonit eurot, jäädes 2016. võrreldava perioodi investeeringutega samale tasemele. Suurim osa investeeringutest – 17 miljonit eurot – tehti elektrivõrku. Kontserni tütarettevõte Elektrilevi ehitas 48 uut alajaama ja 448 kilomeetrit ilmastikukindlat elektriliini, mis aitab parandada klientide varustuskindlust. Kokku on Elektrilevi jaotusvõrgust praeguseks ilmastikukindel 63%. Lähiaastatel ilmastikukindla elektrivõrgu osakaal kasvab järk-järgult. „Esimese poolaasta oluline Elektrilevi saavutus on ka ligikaudu 7% keskmine võrgutariifi langus klientidele, mis rakendus 1. juulist. See on võimalikuks saanud tänu Elektrilevi efektiivsele ja nutikale tegutsemisele viimaste aastate jooksul, mille tulemusena on langenud võrgukaod ja kiirenenud elektrivarguste avastamine,“ rääkis Avila.

Avila tõi välja, et möödunud kvartalit ilmestas muuhulgas ka Eesti Energia tegevuse laienemine Lätis ja Poolas. „Lätis tõusime sealse gaasituru avanemise järgselt suuruselt teiseks gaasimüüjaks, Eesti Energia tütarettevõttelt Enefit ostab gaasi üle 200 ärikliendi. Ka Poolas on meil nüüd vajalikud litsentsid gaasi ja elektri müügiks olemas ning esimene leping sõlmitud - aktiivne müügitöö uute lepingute nimel on käimas,“ kirjeldas Avila. Eesti Energia teeb ettevalmistusi gaasi müügi alustamiseks ka Leedus.

Teise kvartali puhaskasum vähenes aastavõrdluses 13%. 2017. aastal maksab Eesti Energia omanikule netodividendi 47 miljonit eurot, millele lisandub tulumaks summas 12 miljonit eurot. 2016. aastal Eesti Energia omanikule dividende ei maksnud. Dividendi tulumaks kajastus lõppenud kvartali aruandluses ning see oli ka puhaskasumi vähenemise põhjus.

„Kokkuvõtvalt olid esimesel poolaastal elektrihinnad küll madalamad, kui enda varasemates prognoosides arvestanud olime, kuid turul tekkinud võimalused realiseerisime maksimaalselt ära ja toodang oli väga korralik. Põlevkiviõli puhul olid hinnad oluliselt kõrgemad kui möödunud aastal ning tootsime kõikide õlitehastega. Teise poolaasta puhul lubab turuväljavaade meile sarnaseid energiahindu ning usume, et saavutame endale eesmärgiks seatud tulemuse,“ lausus Avila.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara