Autor: Tööstusuudised.ee • 10. juuli 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2017. aasta mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 153 miljonit eurot (2016. aasta mais 147 miljonit eurot).

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid mais Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enim Venemaale (28 miljonit eurot), Kanadasse (23 miljonit eurot), Saudi Araabiasse (20 miljonit eurot) ja Saksamaale (20 miljonit eurot). Eksport Venemaale ja Kanadasse suurenes peamiselt re-ekspordi arvelt, kuid Saudi Araabiasse ja Saksamaale kasvas Eesti päritolu kaupade eksport. Venemaale suurenes mehaaniliste masinate (sh ekskavaatorid, puidu ja maakide töötlemise seadmed), Kanadasse mineraalsete toodete (sh mootori kütus), Saudi Araabiasse mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli) ja põllumajandussaaduste (sh söödaoder) ning Saksamaale elektriseadmete (sh kommunikatsiooni seadmed) väljavedu. Eksport kahanes enim Rootsi (39 miljonit eurot), kuhu viidi vähem elektriseadmeid.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete (53 miljonit eurot), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (28 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (28 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (24 miljonit eurot) eksport. Samas vähenes elektriseadmete (43 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas mais 72% kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu kasvas mais 12% ja re-eksport 25%. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, elektrienergia), puidu ja puittoodete (sh okaspuidust saematerjal, puidugraanulid), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh teravili) ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel ja puitmajad) väljaveo suurenemine.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid, transpordivahendeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning mehaanilisi masinaid. Enim kasvas mineraalsete toodete, metalli ja metalltoodete ning kahanes elektriseadmete sissevedu.

Swedbanki kommentaar

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul tõstavad ekspordikäivet eelkõige kõrgemad hinnad. 

Kaupade ekspordikäive on esimese viie kuu järel suurenenud kümnendiku võrra, sellest enamuse ehk ligi 7% moodustas müügihindade tõus. Kaupade impordi käive kasvas samal perioodil 12%, sealjuures hinnad 6%.

Eesti eksporti on Elmiku hinnangul sel aastal kõige rohkem panustanud kodumaisele toorainele toetuvad harud: puit, mööbel ja põlevkivi. Lisaks neile on eksporti kasvatanud ka muude kütuste re-eksport ja erinevate masinate ja seadmete väljavedu. Puidu- ja mööblitööstus on eksporti stabiilselt toetanud juba mitu aastat.

Kütuste jaoks on maailmaturu konjunktuur ja hinnad aastaga oluliselt paranenud. Naftatoodete tootmises on selle aasta esimesel viiel kuul müügihinnad keskmiselt poole kõrgemad kui aasta tagasi samal ajal. Kütuste väljaveost 64% moodustavad Eesti päritolu (Eestis toodetud või töödeldud) kütused. Ekspordikäive on sel aastal oluliselt vähenenud elektroonikatööstusel, kus konkurents maailmas on terav ja Eesti odavama tööjõu eelis kadumas. 

Järgmistel kuudel peaks Swedbanki prognoooside kohaselt ekspordi kasv jätkuma. Seda toetab nii tugevam nõudlus meie eksporditurgudel kui ka kasvanud müügihinnad. Majanduslik kindlustunne Euroopa tootjate ja tarbijate seas on viimase kümne aasta kõrgeim. Tööstusettevõtted tunnevad ennast järjest tugevamalt nii Euroopas kui Eestis. Eesti ettevõtete hinnangul on lähiaja ekspordi väljavaade viimase kuue aasta positiivseim ja oodatakse tellimuste mahu olulist kasvu.