2. juuli 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börsiuudised: maagaasi ja nafta hinnad tõusevad

Blogi autor Mait Kraun.
Foto: Andras Kralla
Nädala börsiuudised: rauamaak on kahe nädalaga kallinenud 10 protsenti; vask reageerib inflatsioonile kullast kolm korda suurema tõusuga; maagaasi ja nafta hinnad tõusevad, bensiin odavneb.

Rauamaak on kahe nädalaga kallinenud 10 protsenti

Põhja-Hiinas asuva Qingdao sadama rauamaagi hind tõusis nädalaga 5,1 protsenti, 59,7 dollarini tonnist. Teisipäeval kallines rauamaak ühe päevaga lausa 6,5 protsenti.

Nüüdseks on terase tootmiseks kasutatava tooraine hind tõusnud kaks nädalaga tagasi saavutatud põhjadest 10 protsenti.

Peamiselt on rauamaaki toetanud kõrgemad terasehinnad. Osalt on põhjuseks ka niinimetatud „window dressing“ efekt, mis tuleb esile eelkõige kvartalite lõpus.

„Marginaalid on tõusnud, sest valitsus on püüdnud madalama kvaliteediga terasetootmist piirata. Marginaalide suurenemine tähendab aga seda, et ettevõttel on põhjus oma tootmist suurendada,“ ütles investeerimifirma Zhongcai Merchants Investment Groupi analüütik Zou Mingdong.

„Samas ei muuda hinnatõus fundamentaalset seisu – nõudlus on kehv ning ülepakkumine pole kuhugi kadunud,“ lisas ta.

Teistest tööstusmetallidest kallines tsink 4,1 protsenti ja tina odavnes 1,1 protsenti. Kummagi tonn maksis nädala lõpuks vastavalt 2747 ja 19 280 dollarit.

Alumiinium kallines 1protsendi ning nikkel lisas 2,8 protsenti. Kummagi tonnihinnaks kujunes vastavalt 1883 ja 9260 dollarit. Plaatina odavnes 1,3 protsenti, 919,69 dollarini untsist. Pallaadiumi hind langes 0,1 protsenti ja unts maksab 886,47 dollarit.

Vask reageerib inflatsioonile kullast kolm korda suurema tõusuga

Kuigi investorid eelistavad oma raha turvalisuse huvides kulda paigutada, siis Bloombergi andmetel on viimase 25 aasta jooksul vask kolm korda suuremat tootlust näidanud.

Iga protsendipunkti kohta, mille tarbijahinna indeks alates 1992. aastast tõusis (aastases võrdluses), kosus vase hind 18 protsendi jagu, kuld aga 5,2 protsendi jagu, näitavad Bloombergi analüüsid.

Vask on tundlikum

„Vask on oma kasutusaladest tingituna tundlikum inflatsiooni, dollari kursi ja üldise majanduse käekäigu vastu,“ ütles S&P ja Dow Jonesi indeksite toorainesektsiooni juht Jodie Gunzberg. Tema hinnangul tunnevad investorid end kulda investeerides turvalisemalt, sest too ei sõltu nii väga inflatsioonist.

Analüütikute jaoks on vask ka hea majanduse lakmuspaber: kui tööstusel läheb hästi, kasvab nõudlus vase järgi ja tema hind tõuseb. Möödunud aastal tõusis kulla hind 18 protsenti, samal ajal kui kuld kallines 8 protsenti ning sel aastal on kuld kosunud 9,1 protsenti samal ajal kui vask on kallinenud „vaid“ 5,5 protsenti.

Kuid Barclaysi panga analüütikute hinnangul on nõudlus taas kasvamas ning ületab nii sel kui ka järgmisel aastal oluliselt pakkumist. Kui möödunud aastal oli vase „ülejääk“ 102 000 tonni, siis sel aastal napib Barclaysi arvutuste järgi 56 000 ja järgmisel 72 000 tonni vaske.

Vase hind tõusis nädalaga 2 protsenti ning tonn maksis reedeks 5858 dollarit. Kulla hind langes nädalaga aga 0,2 protsenti ja unts maksab 1251 dollarit.

Maagaasi ja nafta hinnad tõusevad

Nafta hinnad tõusevad juba kuuendat päeva järjest, sest üleeile selgus, et USA naftatootmine langes nädalaga tublisti. Tõsi, varud siiski kasvasid ootamatult, kirjutab MarketWatch.

Mõned analüütikud tõid välja, et naftatootmise vähenemine on tõenäoliselt ajutine, sest osalt on see tingitud Mehhiko lahe katkestustest, mille põhjuseks on tormid. Teised aga usuvad, et nafta viimaste kuude hinnalangus on USA tootjaid ettevaatlikumaks muutnud.

Samal ajal kallinesid aga maagaasi hinnad, sest USA valitsuse andmetest selgus, et tooraine vaurd tõusid oodatust vähem.

Brenti toornafta kallines nädalaga 4,1 protsenti ja WTI lisas 3,6 protsenti. Kummagi barrel maksis reedeks vastavalt 46,65 ja 44,05 dollarit.

Sellegi poolest on WTI ja Brent sellel kuul odavnenud vastavalt 6,2 ja 4,3 protsenti, selgub FactSeti andmetest.

USA tootmine langes, aga varud kasvasid

Juuni alguses tõusis USA tootmine kõrgeima tasemeni alates 2015. aasta augustist. USA naftafirmad on oma efektiivsust suurendanud, mis on OPECi tootmiskärbete kokkuleppe mõju ära nullinud. Jaanuarist alates, mil OPECi liikmed ja mitmed teised naftariigid hakkasid tootmist vähendama, on hinnad kukkunud 16 protsenti.

Kolmapäeval ilmunud USA Energia Informatsiooni Administratsiooni andmetest selgub, et Ühendriikide naftatootmine langes 23. juuniga lõppenud nädalal 100 000 barreli võrra, 9,25 miljoni barrelini päevas. Varud kasvasid aga 100 000 barreli võrra.

Rotterdami 95 bensiini hind langes samal ajal aga 5,5 protsenti ja tonn maksab 485,5 dollarit.

Autor: Nädal börsil

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077