31. juuli 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tootmine efektiivsemaks ressursitõhususe toetusega

Kuidas toota nii, et kasutada vähem raha ja loodusvarasid?
Foto: Raul Mee
Keskkonnaministeeriumis töötati välja ressursitõhususe meede, mille eesmärk on ettevõtteid tõhususe tõstmisel ja tootmise efektiivistamisel aidata.

Eestis toimub tootmine mitmes sektoris ja üldiselt justkui midagi kurta ei ole. Kui aga lähemalt vaadata, siis ilmneb, et selleks kasutatavaid ressursse kulub rohkem kui enamikes Euroopa riikides. Ressursitootlikkuse näitaja poolest oleme Euroopa Liidu viimase kolme seas. Et olukorda parandada, töötati Keskkonnaministeeriumis välja ressursitõhususe meede, mille eesmärk on ettevõtteid tõhususe tõstmisel ja tootmise efektiivistamisel aidata.

Terviklik meede katab nelja üksteisega seotud tegevust – teadlikkuse tõstmine, ressursikasutuse spetsialistide koolitamine, viimaste poolt ressursikasutuse analüüside läbi viimine ja investeerimine ettevõtete ressursitõhusatesse lahendustesse.

Ressursitõhusa tootmise vajadus

Ressursitootlikkus on näitaja, mis arvestab, kui palju kasu ühelt materjali hulgalt saadakse.

Lihtsustatult öeldes tähendab see raha hulka, mida on võimalik ühe kilogrammi toormaterjali kohta saada. Mida tõhusamad me oleme, seda rohkem kasu on meil võimalik samast materjalist saada.

Tõhususe saavutamiseks on mitmeid võimalusi. Laiemas kontekstis tähendab see lineaarse majandusmudeli asendamist ringmajandusega, kus loodusest pärinevat toormaterjali hoitakse kauem ringluses ja selle arvelt saadakse rohkem kasu. Raisku läheb minimaalselt ja taaskasutus on toodetesse sisse disainitud. 

Ka aitavad palju kaasa investeeringud uutesse kaasaegsetesse nutikatesse seadmetesse ja lahendustesse, mis lisaks ressursile aitavad ettevõttel ka teisi rahalisi kulusid kokku hoida. Kui sellised investeeringud korralikult analüüsitud on, tasuvad need end kindlasti ära nii säästva arengu kui ka majandusliku kasumlikkuse poole pealt.

Ressursitõhus tootmine tähendab ka konkurentsivõimelisemat tootmist.

Millele saab toetust taotleda

Ettevõtetel on oma tõhususse võimalik investeerida mitmel viisil. Kõige lihtsam esimene samm on keskkonnajuhtimissüsteemide kasutusele võtmine. Need sisaldavad endas ettevõtte tegevuste süsteemset analüüsi, mille käigus leitakse kokkuhoiu võimalusi ja plaani, kuidas tulevikus paremini teha.

Tootmishoonetes saaks näiteks IT-lahenduste abil jälgida ja vastavalt reguleerida elektrienergiakasutust, kütet ning ventilatsiooni, kasutades neid ressursse vastavalt vajadusele ning vähendades raiskamist ja ebavajalikku kulu.

Tootmist aitab tõhusamaks muuta ka tootmisseadmete vahetamine uuemate vastu ning võimalusel tootmisprotsesside automatiseerimine. Kindlasti tasuks mõelda ka valgussüsteemi uuendamisele, eelistades LED lahendusi ning automatiseerides valgustus vähekasutatavates ruumides. Juhul kui tootmisprotsessi käigus tekib suurel hulgal jääksoojust, on võimalik see ära kasutada näiteks kütteks või vee soojendamiseks.

Kõige enam kasu kaasneb aga sellega, kui ettevõtted mõtlevad juba tootearendusfaasis, kuidas teha võimalikult loodussõbralik, vastupidav ja vähe jäätmeid tekitav toode. Sellele pööratakse tähelepanu ökodisaini filosoofias.

Toetuse taotlemine

Kõige esimene samm on teha ressursikasutuse analüüs. Analüüs annab täpse pildi ettevõtte ressursikasutuse hetkeseisust ning teeb parandusettepanekuid ressursitootlikkuse suurendamiseks.

Ülevaatlik analüüs tasub läbi viia ka juhul, kui hetkel suuri investeeringuid plaanis teha ei ole, kuna annab häid ideid ka lihtsamateks ja väiksemaid kulutusi nõudvateks muudatusteks.

Kui ettevõte soovib riigipoolset toetust investeeringutele, on vajalik detailne analüüs, mille viib läbi nõuetekohane spetsialist.

Keskkonnaministeeriumi kodulehel leiab 22 ressursikasutuse analüüsi spetsialisti andmed, kes sobivad plaanitava analüüsi juhtaudiitoriks.

Juhtaudiitor paneb kokku ekspert-meeskonna, kes koostöös ettevõttega määratlevad analüüsitavad ressursid, viivad läbi vajalikud andmete kogumised ja mõõtmised, hindavad hetkeseisu ning koostavad soovitusliku ressursisäästuprojekti. Projektis kirjeldatud ressursitootlikkust suurendavatele tegevustele saabki ettevõte taotleda toetust.

Toetus on maksimaalselt 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, maksimaalselt 2 000 000 ja minimaalselt 100 000 eurot ettevõtte kohta.

Toetust saavad esialgu taotleda viies prioriteetses sektoris olevad tööstused: Mäetööstus (EMTAK B), Toiduainetööstus (C10 ja C11), Puidutööstus (C16), Paberi- ja tselluloositööstus (C17) ning Mineraalsete materjalide töötlemine (C23).

Pilootvooru käigus hinnatakse sektorite toetusmahtude muutmise vajalikkust. Samuti on plaanis teha uuring, et välja selgitada, kas ja millistele sektoritele veel toetus laieneda võiks.

Nõudeid investeeringu toetuse taotlemisel

Nagu öeldud, siis esmane nõue on nõuetekohaselt koostatud detailse ressursikasutuse analüüsi aruande olemasolu. Aruanne ei tohi olla vanem kui kolm aastat. Analüüsi raportiga peab olema tõendatud ressursitootlikkuse kasv vähemalt 5%. Tähtis on ka see, et ettevõte taotleks toetust innovaatilistele lahendustele, olgu see siis kas toote-, protsessi-, turu-, organisatsiooni ja/või personaliinnovatsioon.

Toetust taotleva ettevõtte viimase kolme majandusaasta keskmine müügitulu taotletavas põhitegevuses või kõrvaltegevuses peab olema vähemalt võrdne taotletava toetuse summaga ning taotlejal peab viimasel majandusaastal olema müügitulu projekti tegevuskohas.

Toetust saab taotleda üksnes olemasolevate tootmisüksuste rekonstrueerimisele. Uute tootmiste investeeringuteks toetust ei saa, kuna need peaksid olema juba alguses piisavalt efektiivsed.

Vajalik on ka seireplaan, mis sisaldab ressursisäästu iseloomustavaid näitajaid (ressursside kaupa) ning järgneva viie aasta plaani hindamaks projekti eesmärkide täitmiseks (alates investeeringu tegemisest). Seireplaanis on määratletud ka seire metoodika (mida ja kuidas mõõta) ning seire sagedus (millal mõõta). Seireplaan on oluline ressursitõhususe jälgimiseks ja ressursisäästu saavutamise hindamiseks, seetõttu toetuse taotlusele positiivse vastuse saamiseks möödapääsmatu.

Tutvuda tasub nii toetuse andmise tingimustega kui ka taotluste hindamisjuhendiga, mille leiab nii Keskkonnaministeeriumi kui ka Keskkonna Investeeringute Keskuse (KIK) kodulehelt.

Kui ettevõte saab investeeringutele riigipoolset toetust, tuleb arvestada ka teatava aruandlusega projekti vahe- ja lõpparuannete kujul.

Lisaks

Ettevõtted saavad toetust taotleda ka tekstis mitmeid kordi mainitud ressursikasutuse analüüsile. Toetus on maksimaalselt 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ning maksimaalselt 7500 eurot (ülevaatliku analüüsi toetus on kuni 2500 eurot). Analüüsi toetust saavad taotleda mäetööstus ja töötlev tööstus.

Ressursitõhususe meetme kohta leiab lisainfot kodulehel ressurss.envir.ee või kirjutades aadressile [email protected].

 

Pane tähele! 21. septembril 2017 toimub tööstusuudised.ee korraldatav seminar-ringreis "Energiasäästlikud lahendused". Jälgi infot veebist www.toostusuudised.ee

Autor: Jaana Merisaar, Keskkonnaministeerium

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077