Autor: Harro Puusild • 26. juuli 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Väikelaevatootja Alunaut ületab miljoni piiri

Alunaut OÜ juhatuse liige ja üks omanikke Mark Muru Alunaudi paadil, mille hind algab 100 000 eurost.
Foto: Harro Puusild
Väikelaevatootja Alunaut OÜ on kasvulainel – seni on ettevõtte aasta müügitulu olnud pea kolmveerand miljonit eurot, kuid tänavu on plaanis ületada miljoni piir.

Alunaut OÜ juht Mark Muru muigab, et tegeleb küll paatide tootmisega, kuid ise jõuab merele paar korda aastas. “Mul on olemas igasuguseid pabereid ja kõigele lisaks olen ka vabatahtlik merepäästja, aga seda aega ei ole kuidagi,” tõdeb ta.

Ilmselt on ajapuudus siiski õigustatud, sest ettevõttel läheb praegu hästi ja see on kõva töö tulemus. Muru märgib, et aastad ei ole vennad, kuid 2017. aasta on ettevõttele ajaloo edukaim. “Tööd on rohkem kui teha jõuame. Kui seni oleme olnud alla-miljoni-mehed ja tavaliselt on käive jäänud 600 000-700 000 euro juurde, siis tänavu läheb üle miljoni,” rõõmustab Muru. “Miljoni piir on selline maagiline latt, millest me ei ole üle saanud, aga nüüd tundub, et saame ja läheme reipalt üle sellegi. Järgmine väljakutse on uue taseme hoidmine või uue kasvu saavutamine.” 

Möödunud aasta oli Muru sõnul aga vilets. “Arusaamatu lugu, aga töö sai lihtsalt otsa. Seejärel juhtus järgmine huvitav asi. Kui suvi oli väga vilets, siis sügisel müüsime kahe nädalaga terve tänavuse aasta täis ja praegu oleme otsaga sealmaal, et üritame müüa juba 2019. aastasse ja pikaajalisi projekte,” sõnab ta.

Fookuses eksport

“Meil on kolm-neli suunda, mida ajame. Üks, kus liiguvad suuremad rahad, on riigihanked, mida jälgime üle Euroopa. Osaleme hangetel ja vahel oleme edukad, vahel mitte. Sealt tulevadki suured ja kallid projektid ning praegu ongi meil tehases valmimisel Šveitsi politseipaat,” sõnab Muru ja lisab, et Šveitsi politseile tehakse juba teist alust. “Üks sõidab Genfi järvel ja see, mis praegu tootmises on, läheb Berni lähistele järvele.”

Alunaut OÜToodab alumiiniumist väikelaevu ja väikeseid laevu.Asutatud 1996.Suuremad osanikud TT Holding OÜ (Avo Maasik) ja Mark Muru.Käive 2015. aastal 745 400 eurot, kasvas aastaga 12,5%.Ekspordib peamiselt Soome, Rootsi ja Saksamaale.Puhaskasum 2015. aastal 20 105 eurot, kasvas aastaga 48,5%.Töötajaid 18.

Muru sõnul on Alunaut teinud paate ka Soome sõjaväepolitseile, kellele tehakse tänavugi üks paat lisaks. Ka Saksa Punasele Ristile on paate tehtud. Saksa päästjad said oma paadi tänavu kevadel kätte. Tegemist oli Alunaudi jaoks suisa nii olulise projektiga, et transporditeenusest otsustati loobuda. Aluse viisid kohale ettevõtte enda töötajad, kohapeal tehti demosõite ja seejärel anti paat üle. 

Alunaudi ekspordi siht on terve Euroopa, kuid kõikjale korraga lihtsalt ei jõua. “Justkui mingi piir on pärast Saksamaad ees. Me ei oska öelda, kas sealt tuleb teisi tegijaid vastu või on asi muus. Muidugi tuleb ette keelebarjäär Prantsusmaale ja Hispaaniasse ning transport mõjutaks tarne kogumaksumust. Nii et sinna me ei ole veel otsaga jõudnud,” tunnistab ta. See-eest on ettevõte kohal Norras, Soome ja Rootsis. “Soome ja Norras on meie laiatarbepaatidele olemas ka edasimüüjad. Norras on hetkel nõrk koht see, et meil puudub agent, kes abistaks riigihangetes,” ütleb Muru. 

Ka Norras peetakse juba uue projekti läbirääkimisi. “Räägime ühe Norra ettevõttega kaheaastase tellimuse osas – neil oleks vaja ehitada neli suuremat alust,” avaldab ta. Suurem alus tähendab, et see on mõniteist meetrit pikk, sest ettevõte toodab kuni 15meetriseid aluseid. “Üritame püsida kuni 15meetriste paatide juures, üle selle väga ei taha minna,” sõnab Muru. 

Eesmärk seeriatootmine 

Alunaudil on ka edaspidi plaanis jääda oma nišši ja 15 meetrit jääb maksimumpikkuseks. “Aluse suurused ei kasva, pigem tootmismahud. Soovime laiatarbepaatidega jõuda seeriatootmisse ja üritame laiatarbepaatidele luua müügivõrgustikku üle Euroopa. Praegu on meil esindajad Norras, Soomes ja Saksamaal, aga see on alguse asi ja tegelikult püüdleme sinna, et väikseid paate võiksime igal aastal teha mõnisada tükki. Neid saab lattu teha ja alati rahaks vahetada, töömaht oleks alati olemas,” kirjeldab Muru ettevõtte plaane. 

Alunaudi eesmärk on jõuda tarbepaatidega seeriatootmiseni.
Foto: Raul Vinni

Allhanke pudelikael 

Muru tunnistab, et seoses laiatarbepaatidega on ettevõttel tekkinud uus ja ootamatu mure. “Meil peavad olema laovarud ja see võtab ära suure osa tootmispinnast,” märgib ta ja tunnistab, et paratamatult tuleb ettevõttel hakata investeeringutele mõtlema. Lao ehitamine võibki Muru sõnul olla juba lähiaastate teema, kuid see sõltub kasvust ja töömahtudest. Samuti on mõttes olnud viia metalli- ja koostetööd täiesti eraldi hoonetesse ning tekitada ettevõttele CNC-lõikuse võimekus. “Praegu kasutame allhankijaid, kuid see kipub tekitab tootmises pudelikaela. Kui me räägime CNC-lõikusest, siis me ei saagi eeldada, et allhankijal pole midagi teha, ja kui ütleme, et homme on vaja, siis nad kohe lõikavad,” ütleb Muru, et mõistab ka allhankijaid. Tööde järjekorrad kipuvad olema ikka kaks-kolm nädalat ja probleem on siis, kui ehituse käigus tekib projektis muudatus. Näiteks siis, kui aluse tellija ütleb, et muidu on väga hea, aga kuskilt on vaja natuke midagi muuta. “Siis on kohe vaja operatiivselt reageerida ja operatiivsus on kallis,” ütleb Muru ja lisab, et suurte projektide puhul on sellised olukorrad tavalised. 

Alunaudil on endal olemas CNC-frees, mis võimaldab lõigata poolteist korda kolm meetrit. “See pole kiire, aga täitsa ilma me ei ole, kuid sellest ikka ei piisa.”

Toormaterjali ostab Alunaut peamiselt kohalikelt vahendajatelt. “Kui me metallidest räägime, siis ikka põhitegelastelt, kes meil Eestis on. Küsime pakkumist ikka igalt poolt, et kes parajasti parema hinna sellel hetkel pakub. Ja oluline on ka operatiivsus. Oleme ostnud ka otse Hollandist ja lasknud ka lõikuse seal ära teha, sest pole mingit vahet, kus materjal lõikuseks veoautolt maha tuleb ja siis uuesti Eesti poole edasi läheb,” ütleb ta. Muu laeva ehitamisel vajaliku ostab ettevõte kokku üle maailma erinevatest kohtadest ja selleks on palgal eraldi inimene. 

Inseneride töökohti juurde 

Mark Muru ütleb, et suurem osas toote liikumise teekonnast on Alunaudi kontrolli all. “Projekteerime paadi ise vastavalt tingimustele ja kuni tarnimiseni välja. Kogu ahel on otsast lõpuni meie käes,” ütleb Muru. 

Ettevõttel on praegu kaks projekteerijat ja ühte oodatakse Helsingist õpingutelt tagasi, sest tööd oleks kolmele. “See hakkas peale nii, et meile tuli praktikale noormees TTÜ Kuressaare kolledžist. Mõtlesime, et las proovib kätt. Praktika lõpus sõlmisime töölepingu ja tegelikult juba kooli ajal töötas ta meil. Hetkel teeb ta Helsingis magistrit ja lootus on, et ta tuleb ikka tagasi,” selgitab Muru. 

“Kui me ta palkasime, siis nägime, et meie töö muutus kõvasti efektiivsemaks, sest enne tegin palju ise ja täiskohaga inimeste palkamine andis tugeva ja kiire efekti. Tänu sellele, et meil on enda projekteerimine ja me ei osta seda kuskilt Soomest või mujalt sisse. Võtsime siis teise inimese juurde. Kuna nüüd üks läks Helsingisse õppima, siis võtsime kolledžist järgmise. Nad saavad oma tööga ilusasti hakkama,” kiidab Muru. 

Muru sõnul on siiski näha, et Kuressaare kooli õppekava vajab pisut kohendamist. “Kui minna keerulisemate süsteemide peale, siis seal nad väga kodus veel ei ole, aga mootorpaadi korpuse projekteerimisega saavad hakkama küll.” 

Alunaut kaalub ka võimalust tekitada insenerikohti juurde, et tööd tõhusamaks muuta. Kui ettevõte tegevust alustas, võeti kasutusele ühe 1996. aastal loodud ettevõtte keha, mille majandustegevus oli vahepeal peatatud. Ettevõte pandi tööle ja alustati viiekesi. “Praegu on Alunaudis kokku 18 inimest ja kui vaadata majandusnäitajaid, käibeid ja kasumeid, siis kõik on kasvanud 400 kuni üle 600 protsendi. Kui tõime inseneeria enda juurde, siis hakkas tööjõu efektiivsus järsult kasvama,” ütleb ta. 

Praegu otsib ettevõte uusi inimesi, kuid see pole kerge. “Valmis paadiehitajat, kes tuleb ja teeb kohe õigesti, ei ole olemas. Me palkame neid, kellel on töö vastu huvi. Elu on näidanud, et nendest, kes küsivad vaid palganumbrit, ei pruugi asja saada. Aga sellel, kes numbrit ei küsi ja vaatab, et kihvt töö, läheb jälle hästi ja tuleb ka hea palk. Säde peab silmis olema ja siis saab kõigega hakkama,” ütleb Muru ja lisab, et tema jaoks oleks ideaalne, kui ettevõttes olekski vaid 20-30 inimest. “Nii säilib meeskonnatunne ja me ei muutu sisemiselt anonüümseks suurettevõtteks. Aga kui tööd tuleb palju, siis sellega läheme ikka kaasa.”

30. novembril toimub traditsiooniline tööstussektori aastakonverents Tööstuse Äriplaan 2018, kus tänavu tuleb esmakordselt esitlusele meretööstuse äriplaan. 

Vaata täpsemat programmi siit ja registreeri siin

Eesti väikelaevatootjaid teatakse

OÜ Alunaut juhatuse liige Mark Muru tunnistab, et Eesti pole väikelaevatootjana veel brändiks saanud, kuid meie tootjaid siiski juba teatakse.

Tema sõnul on näiteks Saare Yachts Saksamaal kõva nimi ja ka Alunauti teatakse kui kvaliteetpaatide tootjat. Nimelt on ettevõte käinud messidel nii Soomes ja Saksamaal, kust on tulnud toodangu kohta väga head tagasisidet. Lisaks on häid sõnumeid saadud ka teistest riikides. “Seda on hea kuulda, kui inimesed tulevad ja ütlevad, et teavad, et meie paadid on kvaliteetsed ja kuskil keegi oli seda neile rääkinud,” rõõmustab Muru ja lisab, et tegelikult ongi Alunaut välismaale rohkem tuntud kui kodumaal.

“Messidel on alati naljakas olukord, kui küsitakse, et kelle roboteid te keevitamisel kasutate. Siis olen ikka muigega öelnud, et söön nende robotitega iga päev lõunal sööklas kartulit,” muigab Muru. Tema sõnul näitab Eesti tuntus väikelaevatootjana tõusutrendi. “Kaks suurt vedurit maine osas on olnud kindlasti Baltic Workboats oma töölaevadega. Kui kuskil inimestega rääkida, siis see nimi on tuntud. Ja teine on Luksusjaht,” kiidab ta.

Alunaut on ka Eesti Meretööstuse Liidu liige. Liit sai selle nimi alles hiljuti ja kandis veidi aega tagasi nime Eesti Väikelaevaehituse Liit. Miks liidu nime muudeti? “Eesti on väike ja väikelaevaehituse liit on tore olla, aga kui võtame Soome ja Rootsi omataolised liidud, siis meie oleme nagu väike küla. Pidime seda valdkonda laiendama, et jõudu juurde saada,” põhjendab Muru nimevahetust. “Liit on olnud tubli. Me oleme esindatud ka EBIs (European Boating Industry), kus oleme tõsiseltvõetav partner olnud.”

Muru sõnul võetigi liitu luues eesmärgiks, et Eesti paadid ja väikelaevad oleksid Euroopas ja mujal maailmas tuntud kui kvaliteetne toodang. “Me võtsime eesmärgiks brändida just Eestit, mitte ainult konkreetset ettevõtet,” ütleb ta ja lisab, et sellel teekonnal on olnud ka pingeid. “Oleme teinud ka sisemist puhastust. Kui ikka näed, et kolleeg või teine ettevõte lööb paadile euroserdid peale, kuid sealjuures märkad, et see toode ei vasta nendele, siis sellist puhastust oleme ka teinud. See on brändi usaldusväärsus ehitamine,” ütleb ta.

Kruiisilaevade ehitus jääb Soomele

Et põhjanaabrite juures toodetakse ka maailma suurimaid kruiisilaevu, ei saa kuidagi jätta küsimata, kas ka Eesti laevatootjatel oleks lootust kunagi niikaugele jõuda?

Muru usub, et kruiisilaevade ehituseni Eestis ilmselt ei jõutagi. “Me ei saa unustada BLRTd, aga kuna see turg on konkurentsitihe, siis ma kahtlen. Soome Turu laevatehas päästeti järjekordselt ära ja suured tegijad hindavad seda tehast väga. Kas nüüd sealse tehase kõrvale Eestisse midagi mahuks, ma kahtlen,” märgib Muru. Tema hinnangul läheb asi ikka nii, et kui meie regiooni mõne suure laeva tellimus peaks tulema, siis läheks see ikka Soome. “Seal ei maksa enam hind, vaid reputatsioon,” põhjendab Muru ja ütleb, et Eesti peaks just väikelaevade tootmises veelgi paremaks saama.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077