Salvest investeerimislainel

Uus tootmisliin, mille paigaldamiseks tuli ümber ehitada ka ruumid.
Uus tootmisliin, mille paigaldamiseks tuli ümber ehitada ka ruumid.

Eesti toidutootja Salvest on investeerimislainel – ettevõte käivitas hiljuti enam kui pool miljonit eurot maksma läinud tootmisliini ja plaanib tänavu veel investeerida täiendavalt 1,1 miljonit eurot.

Hiljuti käivitatud tootmisliin läks Salvesti tegevjuhi Lauri Betlemi sõnul maksma 600 000 eurot. Investeering hõlmas villimismasinat ja torustikke ning ruumide ümberehitust ja renoveerimist. “Enne masina paigaldamist pidime maha võtma seinu, ehitama põrandaid ja täiustama ventilatsiooni,” ütleb Betlem ja lisab, et uus liin peaks mahtude kasvust tingitud tootmisvajadust rahuldama viis aastat.

Uus tootmisliin võimaldab ettevõtte juhi sõnul toota plastpudelistesse ükskõik milliseid tooteid. Praegu toodetakse näiteks ketšupit, sest jaanipäev ja juuni on ketšupi tarbimise kõrghooaeg. “Meil on tootearenduses ka mitmeid teisi tooteid, mis peagi uuele liinile tulevad,” lisab Betlem.

“Uue villimisliini juures on oluline, et see võimaldab toota toodangut, milles ei ole säilitusaineid. Kui vaadata Eesti turule, siis veel mõni aasta tagasi olid kõik ketšupid säilitusaineid täis. Nüüd on olukord parem ja pooltes enam aineid pole. Meie saamegi toota täiesti vabalt,” lisas ta.

Pool läheb Soome turule

Salvest toodab aastas umbes 1200 tonni ketšupit. “Teeme ketšupit Eesti turule ja ekspordime ka Soome. See on meie ainuke ketšupi sihtriik praegu ja sinna läheb umbes pool meie aasta mahust ehk 600 tonni,” ütleb Betlem. 

Praegu moodustab ettevõtte ekspordist lõviosa lastetoit, kuid ketšup on Betlemi sõnul järgmine valdkond, millele on plaanis keskenduda. “See ekspordi suund Soome on meil sellest aastast käima läinud ja oleme sinna viinud juba 200 tonni ketšupit. Ootame, et Soome mahud kasvaks, aga kindlasti töötame ka uute turgudega,” sõnab ta.

Soome ja Eesti turgudele toodetav ketšup on erinev. “Retsept on ikka täiesti teine. Maitseerinevused on suured. Eesti maitse on oluliselt tomatisem ja naturaalsem, Soome läheb äädikasem ja magusam,” kirjeldab Betlem. “Sisuliselt ongi meil kaks varianti – üks on koduturule ja teine eksportturule.”

Läti ja Leedu Salvestile ketšupi ekspordi osas ahvatlev ei tundu. “Need riigid on väga hinnatundlikud. Pigem otsime väikseid nišiturge jõukamates riikides. Meie ekspordistrateegia ongi pigem teha võimalikult head toodet ja küsida natuke kõrgemat hinda ning sihtida väiksemaid nišše,” selgitab ettevõtte juht ja lisab, et juba need väiksed nišid on Salvesti jaoks piisavalt suured.

Käib mahtude otsimine

Betlem ütleb, et ettevõte tegelebki praegu keskendunult mahtude otsimisega ja ambitsioonid on suured.
“Viimase viie aastaga oleme käibe poolest kasvanud pea kahekordseks ja järgmise viie aastaga on plaanis senist edu korrata ja samuti kaks korda kasvada. Eelmisel aastal tootsime 7000 tonni toodangut ja tänavu on tulemused ülespoole läinud. Kiiresti on kasvanud käive ja kõige kiiremini arenevadki suurema lisandväärtusega kategooriad. See on siis lastetoit, kus kilohind on oluliselt kõrgem kui suppidel või kurkidel,” räägib ta.

Betlemi sõnul käib kõige kõvem töö praegu müügi ja ekspordi kallal. “Siin on ka see küsimus, et tootmine peab mahukasvuga kohanema. Sageli on nii, et iga uus toode või mahu kasvamine tekitab komplekssust juurde ja viib efektiivsuse alla. Praegu püüame leida head tasakaalu, et kui palju tooteid peaks olema ja kui suuri partiisid peaks tootma, et võimalikult efektiivselt läbi saada.” Ekspordi fookusturud on Salvesti jaoks Skandinaavia ja Balti riigid, samuti Kesk-Euroopa lähimad riigid. Lastetoitu müüakse praegu Ukraina, Taani, Soome, Läti ja Leedu turul ning väike kogus läheb ka Kreekasse.

Näiteks Venemaa suunal Salvestil tegevust ei ole ja pole ka plaanis tulevikus. “Venemaa on nii kõva riskiga, et pigem me ise aktiivselt sinna tegutsema ei lähe. Kui keegi tahab osta, siis loomulikult müüme, aga ise oma brändi sinna aktiivselt arendama me ei lähe. Leiame selle kasvu teistelt turgudelt ja kui enam ei leia, eks siis vaatame, mis Venemaast saab,” tunnistab Betlem.

Ekspordiinimest raske leida

Ekspordi ja müügi kasvatamine eeldab müügimeeskonna arendamist. “Eks me olemegi seda teinud. Oleme suurendanud ekspordi ja koduturu ning müügi ja turunduse meeskonda. Kindlasti peame veel rahvusvahelist kompetentsi juurde saama, siiani oleme brändiarendust teinud ikka Eesti-keskselt. Järgmine samm on rahvusvahelisi kaubamärke arendada,” avab Betlem tulevikuplaane.

Betlem tunnistab, et ekspordiinimeste leidmine ei ole kerge. “Ega see lihtne ole. Seal on vaja kõige rohkem tahtmist ja enesekindlust. Kõik piirangud on kahe kõrva vahel ja kõik on enda teha.”

Salvesti tegevjuht Lauri Betlem.
Salvesti tegevjuht Lauri Betlem.

Salvest kasutab erinevates riikides ka distribuutorite abi. “Meil on igas riigis üks distribuutor. Lätis ja Leedus on küll samad omanikud, aga erinevad ärikehad. Me anname distribuutorile eksklusiivõiguse meid esindada, aga see on piiritletud kogusega. Kui kogust mingiks kindlaks ajaks ei saavutata, siis eksklusiivsuse klausel kaotab kehtivuse,” selgitab Betlem.

Samas märgib Betlem, et ka head distribuutorit on keeruline leida ja nende õigeteni on siiani jõutud erinevaid kanaleid kasutades. “Näiteks Taanis kasutasime EASi abi, sest neil on tänuväärne teenus, kus nad aitavad kaardistada potentsiaalsed edasimüüjad ja korraldavad siis kohtumise,” kiidab Betlem. Lisaks on ettevõte partnereid leidnud ka messidelt ja lähiturgudelt on ise otsitud.

Toidutööstus Industry 4.0ni ei jõua

Mis puudutab töötajate puudust üldiselt, siis Lauri Betlemi sõnul on neil tootmises tööl umbes 100 inimest ja puudust tunnevad nad ennekõike oskustöölistest. “Kui tootmistöölist on veel võimalik leida, siis spetsiifilisemate oskustega inimest tööturult võtta ei ole. Tuleb ise koolitada. Näiteks nende tehtud investeeringute jaoks hakkasime ettevalmistusi tegema juba palju aega tagasi, et meil oleks inimesi võtta,” ütleb ta.

Inimeste puudust on tunda igas Eesti nurgas ja see sunnib ettevõtteid mõtlema ka robotite peale. “Robot tasub ära 6–7 aastaga. Kui mõelda, mis toimub tööjõuga ja töötasudega, siis roboti tasuvusaeg läheb iga aastaga lühemaks,” usub Betlem. “Industry 4.0 tase on ulmeline ja toidutööstused sinnamaani ei jõuagi. Autotööstuses võib see olla reaalne, aga kui inimene ostab poest pudeli ketšupit, siis ei ole reaalne, et meie farmer hakkab selle peale tomatit kasvatama.”

Salvest arendab oma süsteeme pidevalt ja enamik seadmetest ongi online’is jälgitavad. “Näeme logisid elektroonselt kogu aeg ja see aitab meil analüüsida ja efektiivsust näha,” ütleb Betlem.

Pesukeskus automatiseeritakse

Salvest jätkab investeerimist, kokku plaanitakse tänavu täiendavalt investeerida veel 1,1 miljonit eurot. “Meil tuleb täiesti uus tsentraalne pesukeskus, mis tähendab, et pesuainete doseerimine hakkab olema täiesti automaatne ja inimkäest seal enam midagi väga ei sõltu. Igale tootele, mida parasjagu toodetakse, on oma programm ja vastavalt sellele tuleb ka konkreetne pesu. Praegu on seal küllaltki palju inimfaktorit juures ja me tahaks elimineerida kõikvõimalikud riskid,” selgitab Betlem.

Ta lisab, et iga investeering mõjutab ka inimeste hulka, aga tööjõud pole peamine põhjus, miks pesukeskus automatiseeritakse. “Pesukeskuse investeeringu peamine põhjus on ikka kvaliteedi tõstmine.” Pesukeskus on investeeringu kõige kallim osa ja läheb maksma 300 000 eurot. “Ülejäänud summa jaguneb paljude erinevate asjade vahel. Teeme näiteks olmeruume paremaks ja kuni selleni välja, et Salvesti kauplus maja ees saab laienduse.” 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara