28. juuni 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Masina- ja metallitööstuses väljakutseid jagub

Metallitööstus Fortaco Estonia plaanib suuri investeeringuid, kuid tööjõudu on keeruline leida.
Foto: Fortaco Estonia
Masina- ja metallitöö peamiste tellijamaade, Soome ja Rootsi sihtturgudel on majandus elavnenud ning kaasa toonud kordades suuremaid päringuid tellimusteks, kui teha suudetakse. Kas kaotada turg konkurentidele või reageerida ja mahtu ning eksporti riigist suurendada?

Oskustööjõu puudus on see, mille taha jääb võimalus rohkem toota ja rohkem teenida. Personalijuhid Tallinna ja Harjumaa ettevõtetest on võtnud kasutusele kõik meetmed, et oma personalivajadust katta – renditööjõud, erialase ettevalmistuseta inimeste ise koolitamine, ümberõpe.

Ühe ettevõtte juht kirjeldab: “Olukord on selline, kus mu oma inimene tuleb ja ütleb, et sai kõrgema pakkumise konkurendilt ja mul on võimalus kas maksta pakkumine üle või lasta töötajal minna.” See on väga paljude tööstusjuhtide argipäev ja korralik väljakutse oma ärimudeli kasumlikuna hoidmisel.

Masina- ja metallitöö sektoris makstakse Eesti keskmisest palgast – statistikaameti andmetel 1150 eurot kuus – 17% kõrgemat keskmist palka, 1350 eurot kuus. Palgakasv sektoris on olnud viimasel viiel aastal 6–7% igal aastal. Ärimudelid ei ole omanikele selle võrra enam nii kasumlikud. Kasumid kukkusid 2016. aastal 42%.

Probleemid erinevad paikkonniti

Kuna masina- ja metallitööstust paikneb hajutatuna üle Eesti, siis iseloomustavad turgu paikkondlikud eripärad. Näiteks Narva ettevõtted on hädas, sest paljud inimesed ei soovi Narva kolida. Ollakse valmis tööd tegema kaugtöö vormis Tallinnast. Näiteks Fortaco Estonia juhatuse esimees Lars Hellberg ütles ettevõtte 70. sünnipäevapeol, et neil on plaanis tootmispinda ning mahtu kolmandiku võrra suurendada ja investeerida lähiaastatel ligi 10 miljonit eurot, kuid väga keeruline on näiteks inseneride ja tootearendajate Narva meelitamine. “Tootearendus on töö, mis peaks olema majas sees, et pakkuda klientidele kõige efektiivsemaid lahendusi,” ütles Hellberg.

Sama seis on ka Tartu, Viljandi ja teiste piirkondade ettevõtetes. On teada, et haridussüsteemi rahastamismudel toetab pigem gümnaasiumite täitumist kui kutseõppe keskustes hariduse omandamist ning see puudutab ka teisi sektoreid peale masina- ja metallitööstuse.

Probleemi olemasolu tõdeti ka Swed­banki ja erialaliitude kohtumistel. Kui 50 aastat tagasi õpetati kutseõppeasutustes treialeid ja keevitajaid, siis praegu õpetatakse seal automaatpinkide ning keevitusrobotite operaatoreid ja trükitööstuse jaoks meediagraafika spetsialiste.

Kaudsete maksude mõjust

Eesti Masinatööstuse Liidus on kõlama jäänud, et töösturid ootavad riigijuhtidelt enim stabiilsust, selgust ja kindlustunnet. Igasugune hinnastamine ja poliitilised reformid mõjutavad otseselt masina- ja metallitööstuse konkurentsivõimet globaalsel turul. Et Eesti turg sõltub maailma majandusest, siis peaksid kõik otsused põhinema mõjuanalüüsil, mida üks või teine muudatus reaalselt tööstusettevõtete jaoks tähendab.

Metalli- ja masinatööstus Eestis

Osakaal ettevõtetest 3%.Hõivatud üle 35 000 inimese, neist 56% masina- ja 44% metallitööstuses.Kogukäive kasvas perioodil 2012–2014 kolmandiku võrra, 1,9 miljardilt eurolt 2,8 miljardini.Ekspordikäive umbes kümnendik kogu ettevõtluse ja ligi veerand töötleva tööstuse ekspordikäibest.Tootlikkus on tegevusaladest kõige kõrgem muude transpordivahendite tootmises (nt laevaehituses 30 100 eurot töötaja kohta aastas). Järgnevad masinate ja seadmete (27 700 eurot) ning elektriseadmete tootmine (27 000 eurot). Madalaim oli see masinate ja seadmete remondi ja paigalduse alal (22 700 eurot).Palgatase on masinatööstuses ligi viiendiku ja metallitööstuses kümnendiku võrra kõrgem töötleva tööstuse keskmisest. Suurim keskmine brutokuupalk – 1170 eurot – oli mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmises, järgnesid muud masinatööstuse tegevusalad (mõõte-, katse-, optika-, foto-, meditsiiniseadmed jne, 1100 eurot), elektriseadmete tootmine ( 1070 eurot) ning masinate ja seadmete remont ja paigaldus (1060 eurot). Madalaim brutopalk oli mootorsõidukite ja haagiste tootmises (950 eurot).

Allikas: SA Kutsekoda

Üks otsus mõjutab kogu tarneahelat ja uued hinnaläbirääkimised töötleva tööstuse tellijatega võtavad palju aega, samal ajal kui tegemist võiks olla väärtust loova ajakasutusega, näiteks ratsionaalsem tööstusdisain tellijale kõrgema lisandväärtusega. Mõned otsused sünnivad Eestis äärmiselt kiiresti, samas on tööstuspoliitika rohelise raamatu loomise protsess, mis oleks alusmaterjaliks tööstusega arvestamisel, kestnud juba 2,5 aastat.

Töötlev tööstus, kuhu kuulub ka masina- ja metallitööstus, annab tööd igale viiendale töötajale Eestis ja annab ligi 60% Eesti ekspordist ehk enam kui kuus miljardit eurot aastas. Töötleva tööstuse eksport toob riigikassasse maksutulu ligikaudu miljard eurot aastas ehk kümnendiku riigieelarvest. Võiksime võrrelda, kuidas käituvad meie konkurentriigid – Läti, Leedu, Poola, Soome jt – ja arvestama oma otsustes Eesti tööstuse huvidega. Meie majandustulemused, ka riigikassa täitumine, sõltuvad sellest, kui edukad me oleme eksportturgudel, riigisektori huvi peab olema kaasa aidata töötleva tööstuse arendamisele.

Positiivseid uudiseid

Väga mitmed masina- ja metallitöö ettevõtted kirjeldavad oma ärimudelite visiooni värskes Swedbanki tööstusuuringus nii: soovime edendada eksporti ja kvaliteeti, oleme valmis kasvama iseseisvalt, sõltumata grupist ja emafirmast, peame liikuma tarneahelas kõrgemale ja valmistama kõrgema lisandväärtusega tooteid, peame keskenduma inseneritöö arendamisele ja tootmise vähendamisele.

Ettevõtted tegelevad teadlikult uute toodete, nutikate lahenduste leidmise ja väljatöötamisega. Uuringu tulemuste kohaselt plaanib tootearendusse investeerida veerand vastanutest. Otsitakse aktiivselt ka uusi sihtturge – pilti on julgemalt tulnud Soome ja Rootsi kõrval näiteks Saksamaa ja Norra turud. Investeeringute mahtu planeeritakse võrreldes 2016. aastaga tõsta 26% võrra. Kõrgemat kasumit planeeritakse saavutada läbi tootmise efektiivsuse tõstmise.

Masina- ja metallitöösturid prognoosivad käibe kasvu, ollakse optimistlikumad kui möödunud aastal. Uue tehase avas selle aasta märtsis Radius Machining, Stera Saue laieneb, Fortaco plaanib 150 inimest lähiaastatel juurde värvata, Enefit Solutions leidis Ühendkuningriigist põneva kliendi, Konesko Koerus vajab juurde sadu töökäsi... Häid näiteid leiame veelgi. Põhjust masina- ja metallitööstuse üle uhkuse tundmiseks oleks kõigil rohkem kui küll.

Aitäh neile masina- ja metallitöö sektori 35 000 töötajale, kes aitavad läbi ausa konkurentsi ja ekspordi raha Eestisse tuua!

Autor: Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liit Marko Keerd, Swedbank

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077