Ettevõtjad paluvad presidendil magusamaksule veto panna

Limonaad.
Limonaad.

Toiduainetööstuse liit, põllumajandus-kaubanduskoda ja kaubandus-tööstuskoda saatsid eile õhtul vabariigi presidendile taotluse jätta välja kuulutamata magustatud jookide maksustamise seadus.

Ettevõtjate sõnul on magusamaks põhiseadusvastane ja seaduse menetlemisel on eiratud hea õigusloome tava. Samuti ei aita magusamaks vähendada ülekaalulisust ega mõjutada piimatoodete suhkrusisaldust, teatasid erialaliidud. 

Organisatsioonid tõid presidendile saadetud taotluses välja rea põhjuseid, miks tuleks möödunud esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide maksustamise seadus jätta välja kuulutamata.

1. Maksu kehtestamine ei aita saavutada seatud eesmärki

Organisatsioonide sõnul toob piimatoodetele magustatud jookide maksu kehtestamine kaasa inimeste toidukorvi kallinemise, mis mõjutab eelkõige madalama sissetulekuga inimesi. Selle tulemusel asendab tarbija piimatooted odavama piimatoote või muu magusa tootega, mida ei maksustata.

Samuti ei mõjuta seadus tootjaid suhkru sisaldust toodetes vähendama, sest ettevõtted on vabatahtlikult juba viimase paarikümne aasta jooksul ligi neljandiku võrra vähendanud lisatud suhkruid toodetes ja seda tehakse edaspidigi. Suhkrute sisalduse vähendamine alla 9% eeldab aga sünteetiliste magusainete või moosi asemel kontsentraatide ja aroomide kasutamist, mis on paljudele tarbijatele vastuvõetamatu. 

Tarbijate tervisekäitumise suunamiseks riiklikul tasandil on palju erinevaid meetmeid, alustades teadlikkuse tõstmisega ja tootemärgistuste reguleerimisega ning lõpetades maksustamisega. Eelnõu väljatöötajad ei ole esitanud tõendeid, et just maksustamine aitab rahvatervise kaitse eesmärki saavutada kõige tõhusamalt. Riik võiks maksustamise asemel mõelda märksa rohkem sellele, kuidas tõsta inimeste teadlikust täisväärtuslikust toitumisest ja suunata rahvast rohkem liikuma. Suhkrus pole iseenesest midagi kahjulikku, kui seda mõõdukalt tarbida.

2. Seadus on põhiseadusega vastuolus

Seadus on põhiseadusega vastuolus, sest ei taga ettevõtjatele õigusselgust ja õiguskindlust. Kuna Euroopa Komisjonist riigiabi loa saamine piimatoodetele võib kesta kaua, siis ei ole ettevõtetel võimalik lähiaastateks oma majandustegevust planeerida. Tänaseks ei ole isegi riigiabi taotluse tekst veel valmis. Maksu tagasiulatuv kehtestamine on vastuolus ka riigikohtu seisukohaga, et üldreeglina ei tohi seadusel olla tagasiulatuvat jõudu. Samuti peavad vastavalt põhiseadusele olema kõik piirangud demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiravate õiguste ja vabaduste olemust. Magustatud jookide maks ei taga parimal moel loodetud eesmärkide saavutamist.

3. Ettevõtjatel pole selgust, mida nad seaduse jõustudes peavad tegema

Kuivõrd seaduse menetlemine toimus kiirustades, siis on läbi mõtlemata seaduse rakendamisega seotud tegevused. Pidades silmas seaduses kirjeldatud maksuarvestust, deklareerimiskohustust ja proovide võtmisega kaasnevat kulu, ei ole ettevõtjatel selgust, mida nad seaduse jõustumisel tegema peavad.

4. Seaduse menetlemisel eirati hea õigusloome tava

Eelnõu menetlemise käigus ei ole hinnatud selle laiemat mõju, vaid ainult maksustatud toodete tarbimise vähenemist. Seegi hinnang koostati siis, kui maksuga ei planeeritud hõlmata piimatooteid. Analüüsimata on jäetud, kuidas mõjutab eesmärgi saavutamist piimatoodete lisamine maksustatavate toodete hulka ning kui palju väheneb piimatoodete tarbimine. Puudub igasugune hinnang ka selle kohta, kas ja kuidas maksustatud toodete tarbimine mõjutab üldist suhkrutarbimist, päevas tarbitavate kalorite hulka ja rahvatervist

5. Fiskaalpoliitiline eesmärk ei kaalu üles Eesti piimatööstuse konkurentsvõime vähendamist 

Kuivõrd maksu kehtestamisele seatud eesmärkide saavutamine on küsitav ja riivab väga oluliselt piimatööstuse ja põllumeeste põhiõigusi, ei ole seaduse kehtestamine õigustatud. Maks mõjutab negatiivselt kogu Eesti piimatööstuse arengut, vähendab meie tootjate rahvusvahelist konkurentsivõimet ja investeerimissuutlikkust. Piimatoodete müüginumbrite oluline vähenemine mõjutab valusalt kodumaise toidutööstuse jätkusuutlikkust ja löögi alla satuvad tuhanded töökohad. Eestis toodetud piimatooted muutuvad kallimaks ja välismaised saavad konkurentsieelise. Niigi keerulises turusituatsioonis peaks riik kohalikke tootjaid ja tööstusi toetama, mitte konkurentsivõimet vähendama. Piimatooted ei ole mitte ainult ühed Eesti peamised ekspordiartiklid, vaid tähtis osa Eesti köögist ja kultuurist.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara