Eesti ettevõtete ekspordiväljavaade on jätkuvalt hea

Tõnu Mertsina.
Tõnu Mertsina.

Lähikvartalitel peaks tugev välisnõudlus püsima ja ekspordihinnad kasvama, mis toetavad ettevõtete ekspordikäibe kasvu, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar: 

Tööpäevade arvuga korrigeerituna kaupade eksport kasvas

Kuigi aprillis vähenes nii eksport kokku (ehk koos re-ekspordiga) kui ka Eestis toodetud kaupade eksport (aastases võrdluses vastavalt -1 ja -3%), oli selle põhjuseks väiksem tööpäevade arv (2 päeva) kui eelmise aasta aprillis. Tööpäevade arvuga korrigeerituna (ehk tööpäevas keskmiselt või kui selle aasta aprillis oleks olnud sama palju tööpäevi kui aasta tagasi) kasvas eksport kokku 9% ja Eestis toodetud kaupade eksport 7%. Välisnõudlus on üha tugevamaks muutunud ning tööpäevade arvuga korrigeeritud kasvunumbrid tõestavad, et ettevõtted suudavad jätkuvalt oma ekspordikäivet kasvatada (möödunud aastal  oli Eesti äriregistrikoodiga eksportivaid ettevõtteid 2555 ning 282 eksportivat välisfirmat). Samas on ekspordikäibe kasvatamise taga paljuski ekspordihindade kasv (aprillis 6,4% aastases võrdluses ja sel aastal keskmiselt 6,7%). Ekspordimaht (ehk hinnamuutusega korrigeeritud ekspordikäive) vähenes aprillis 9% ning ka tööpäevade arvuga korrigeerituna tegi see vaid 1% kasvu.

Elektroonikatooted pidurdavad ilmselt veel lähiajalgi ekspordikasvu

Kaupadest suurenes aprillis kõige enam põlevkiviõlitoodete ja mustmetallide väljavedu. Aasta nelja kuu kokkuvõttes tuleks siia juurde lisada veel puidutooted. Kõige suurem langus tuli aga elektroonikatoodetest. Elektroonikatoodete tootmismaht on tugevas languses olnud juba 4 kuud järjest ning käesoleval aastal on selle tegevusala tellimused vähenenud. Aprillis vähenesid elektroonikatööstuse välistellimused aastases võrdluses 43%. Seega jääb tõenäoliselt selle tegevusala tootmismaht ja väljavedu veel lähiajal langusesse.

Tugevam välisnõudlus toetab ekspordikasvu

Kõige enam kasvas Eesti päritolu kaupade eksport nii aprillis kui sel aastal kokku Saksamaale ja Hollandisse. Selle aasta nelja kuu arvestuses tuleks nendele kahele riigile veel juurde lisada Soome. Soome majanduse paranenud väljavaade aitab kaasa sinna ekspordi paranemisele. Saksamaa suunaline ekspordikasv tuleb peamiselt mustmetallide väljaveost. Kõige enam on Eesti eksport langenud aga Rootsi, kuid see tuleb valdavalt elektroonikatoodetest (elektroonikatoodete tootmine on vähenenud, kuid ka varem Rootsi kaudu teistesse riikidesse ekspordi asemel veetakse elektroonikatooted nüüd otse mujale). Euroopa riikide majanduskasv on viimasel ajal nn uut normaalsust arvestades üsna korralik olnud, mis on välisnõudlust suurendanud. Kui vaadata väljaspool Euroopat asuvaid riike, siis on viimastel aastatel Eestis toodetud kaupade väljaveo osakaal suurenenud näiteks USA-sse ja Hiinasse, kusjuures Hiina suunalise ekspordi osakaal on sel aastal juba umbes sama nagu ekspordil Venemaale (2%). Võib öelda, et koos Venemaa suunalise ekspordi osakaalu langusega, on selle riigi mõju Eesti kogumajandusele samuti vähenenud.

Eesti tööstusettevõtted on oma ekspordi väljavaadete suhtes üha kindlamad

Ka lähikvartalitel peaks tugev välisnõudlus püsima ja ekspordihinnad kasvama, mis toetavad ettevõtete ekspordikäibe kasvu. Eesti tööstusettevõtted on oma ekspordi väljavaadete suhtes üha kindlamaks muutunud, teises kvartalis tõusis vastav kindlustunde näitaja viimase 6 aasta kõrgeimale tasemele ning on nüüd üle pikaajalise (10 ja 20 aastat) keskmise.  See kinnitab veelgi, et lähikvartalite ekspordikasvu väljavaade on hea.

Ekspordist tugevam import pidurdab majanduskasvu

Me oleme Eestis harjunud SKP kasvu jälgima sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerimata (kõikides riikides see nii ei ole) ehk seda näitajat, kui palju tegelikult majanduse maht suureneb. Kuigi tööpäevade arvuga korrigeerituna jätkus aprillis tugev ekspordikasv, oli ekspordi tegelik panus majanduskasvu ikkagi negatiivne. Kui siis juurde lisada veel kaupade impordi kasv (2%, tööpäevadega korrigeerituna isegi 12%), siis pidurdas suurenenud kaubanduspuudujääk aprillis majanduskasvu tavapärasest isegi rohkem. Eesti majandusele on iseloomulik, et majanduskasvu tugevnedes kaubanduspuudujääk suureneb. Selle põhjuseks on ettevõtete suurem nõudlus nii tootmissisendite kui ka investeerimiskaupade järele. Kui reaalpalgakasv ja elanike kindlustunne toetavad tarbimist, siis suureneb ka tarbekaupade import. Sel aastal ootame me ettevõtete tootmismahtude ja investeeringute suurenemist, samas kui eratarbimise kasv aeglustub (järgmisel aastal peaks see tulumaksuvaba miinimumi tõstmise mõjul taas suurenema).

Osale arutelus

  • Tõnu Mertsina

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara