Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 7. juuni 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Est-For Investi juhid: miljarditööstus ei suurenda raiemahtusid

Margus Kohava ja Aadu Polli.
Foto: Andras Kralla
Valitsus algatas 11. mail 2017 riigieriplaneeringu Est-For Investi puidurafineerimistehase püstitamiseks, sellega seotud taristu rajamiseks ja keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.

Planeeringu koostamise eesmärk on leida tehase püstitamiseks sobivaim asukoht Viljandi või Tartu maakonnas Emajõe läheduses ning koostada detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks. Rahandusministeeriumi poolt veetav riigi eriplaneeringu koostamine ja strateegiliste keskkonnamõjude hindamine kestab ligikaudu kaks aastat.

„Tänase päevani ootasime valitsuse otsust riigi eriplaneeringu algatamise kohta. On hea meel, et see nüüd algatatud sai ning sisuliste protsessidega saab edasi minna: asukoha valikute ja keskkonnamõju hindamisega. See otsus annab plaanile konkreetse suuna ja tegevused. Riigi eriplaneeringu koostamisel tehakse koostööd väga erinevate sihtgruppidega alates kohalikest elanikest kuni Riigikogu ja valitsuseni välja – ehk kõigiga, kellel on puutumus kavandatava puidurafineerimistehasega,“ ütles Est-For Invest OÜ juhatuse liige Aadu Polli.

Uurisime, mis on peamised küsimused, miks selle tehase vastu ollakse. Polli sõnul on erinevatel huvigruppidel erinevad küsimused, aga võib öelda, et kõige rohkem huvitavad inimesi kolm suurt küsimust: miks on tehas vajalik, milline on selle keskkonnamõju ja kas see tehas töötamisel suurendab raiemahte.

„Vastates küsimusele, miks seda tehast Eestile vaja on, saame vastata nii: praegu veetakse meie olulisimat rikkust - metsa - odavalt ja väärindamata Eestist välja, selle asemel, et ise sellest midagi väärtuslikku luua. Eesti ühiskonnast ja majandusest hoolivate ettevõtjatena näeme, et tehase rajamine on kestlik, tulevikku vaatav, majanduslikult mõistlik ja väärtust loov kõigile eestimaalastele,“ on Polli veendunud. Seda kinnitavad ka Statistikaameti andmed - valdav osa raiutavast okaspuu- ja kasepaberipuidust täna eksporditakse - 2015. aastal ulatusid ekspordimahud ligi 2 miljoni tihumeetrini.

Pikaajalise metsa- ja puidutööstuskogemusega Eesti investorite grupp kaalub tänapäevase ja keskkonnasõbraliku puidurafineerimistehase ehitamist Eestisse. Tegu oleks ca 1 miljardi euro suuruse investeeringuga, mis teeks sellest läbi aegade suurima tööstusinvesteeringu Eestis. Valminuna oleks tehas kõige modernsem kogu Euroopas.

Sellest saaks unikaalne uue põlvkonna puidurafineerimistehas Eestis, kus toodetaks keskkonnasõbralikul viisil taastuvtoormest tooteid, sh tselluloosi ja erinevate biotoodete jaoks hemitselluloosi ning ligniini, samuti rohelist energiat. Tehas toodaks pidevalt ja stabiilselt 25 protsenti rohkem taastuvenergiat, kui ise tarbib. Taastuvenergiast toodetud elektri tootmine suureneks Eestis 34-45 protsenti.

Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal. Tootmisvõimsuseks planeeritakse kuni 700 000 tonni biotooteid aastas. Tooraineks kasutataks aastas hinnanguliselt ligikaudu 3 miljonit kuupmeetrit paberipuitu ja puiduhaket, mida praegu 4-5 korda odavamalt Eestist välja viiakse. Planeeritav tehas ei suurendaks Eesti metsaraie mahtu. Tooraineks vajaminev puit pärineks peamiselt Eestist, kuid vajadusel ka Lätist ja Leedust.

Projekti teostatavust analüüsitakse tihedas koostöös erinevate Eesti ametiasutuste ja tunnustatud teadusekspertidega. Investorid soovivad tihedat koostööd kõigi huvirühmade, teadusringkondade ning võimalike kaasinvestoritega, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks kõigile keskkonnanõuetele, oleks sotsiaal-majanduslikult kestlik ja kooskõlas Eesti ühiskonna huvidega.

Planeeritava puidurafineerimistehase rajamise eeldus on, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks tänapäevastele keskkonnanõuetele, parimale võimalikule tehnikale (PVT) ning Eesti majanduse ja ühiskonna vajadustele.

Investorid on: Mati Polli (Tristafan OÜ), Peeter Mänd (Ivard OÜ), Kaido Jõeleht (Kaamos Grupp), Peedo Pihlak, Virko Lepmets, Toomas Mets, Arvo Türner, Heiki Vahermets ja Aimar Varula (OÜ Combiwood), Jüri Külvik (Lemeks Grupp) ja Tiit Nilson (Woodwell Grupp).

Kindel, et tehas saab olema keskkonnale sõbralik

Keskkonnamõjusid saab lähemalt ja detailsemalt asuda hindama pärast tehase eelprojekti valmimist, sest eelprojekt sõltub asukoha valikust ja keskkonnamõju hindamine omakorda asukohast. „Esmaseid tulemusi saab tutvustada seejärel umbes pooleteise aasta pärast. Ehk et neist saame rääkida siis, kui need on olemas, mitte enne,“ rääkis Polli keskkonnamõjude teemal.

Aadu Polli on kindel, et nende planeeritav tegevus on igal juhul keskkonnasõbralik. „Saame juba täna kinnitada ja oleme algusest peale kinnitanud kolme põhimõtet. Esiteks, parima võimaliku tehnoloogia kasutamine kindlustab tõhusa, keskkonnasõbraliku ja jäätmevaba taastuvast toormest toodete tootmisprotsessi, mille käigus töödeldakse kõik protsessi kõrvalsaadused ümber orgaanilisteks baastoodeteks ning roheliseks energiaks. Teiseks, projekti algatajad kindlustavad, et kavandatava tehase tootmisprotsessiga seotud vee- ja maismaaökosüsteemid ei kahjustu. Täna pole mõtet teha tehast, mis nii tehnoloogialt kui ka energia- ja keskkonnamõjult poleks parim võimalikest. See tehas saab olla ainult teaduse ja innovatsiooni viimane sõna ja seda nii keskkonnahoidmise kui ka efektiivsuse mõttes. Kolmandaks, seda tehast ei saa teha jõuga, vaid läbipaistvalt ja avatult eri osapooli kaasates ja kõiki tegureid kaaludes,“ selgitas Polli.

Raiemahud ei suurene

Sarnaseid tehaseid rajatakse ka mujal Euroopas, palju väiksemate jõgede kallastele ning oluliselt tihedama asustusega aladele, kus ootused looduskeskkonnale ja elukvaliteedile on meiega sarnased. „Kui samalaadses keskkonnas olevad arenenud riigid ehitavad moodsaid keskkonnasäästlikke puidurafineerimistehaseid, siis usume, et seda suudab ka Eesti riik ja ühiskond,“ rääkis Polli. „Metsanduse arengukava teemalisest mõttevahetustest on jäänud kõlama, et töösturid tahavad metsad lagedaks raiuda. See ei vasta tõele. Rõhutame, et planeeritava tehase toormevajadus ei suurenda raiemahtu ega ka survesta olemasolevaid mahte. Ettevõtmise investeeringu tasuvusaeg on väga pikk ja me soovime, et meie metsad oleksid elujõulised ning nende kolm rolli - kultuuriline, keskkondlik ja majanduslik võrdselt arvestatud.“

Pigem tehakse rohkem kui on nõutud. Polli ütles, et nad teevad erinevaid uuringuid rohkem kui Eestis kehtiv kord ette näeb, sest neid ennast ju eelkõige huvitab, et mis toimub metsas, mis toimub keskkonnaga ja milline on selle tegevuse mõju. „Nii viime omalt poolt läbi täiendavad keskkonnamõju uuringud – näiteks hinnates vajamineva toormeressursi kättesaadavust ja kestlikkust, samuti oleme omalt poolt liitlased ettevõtmisele, mis käivitaks Eesti metsade sertifitseerimiskohustuse ka erametsades,“ ütles ta.

Loe pikemalt teemaveebist põllumajandus.ee

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077