5. juuni 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas kasvatada lisandväärtust?

Eesti Parim Toiduaine 2017 - Old Saare juust Saaremaa Piimatööstuselt.
Eesti toidutööstused suudavad teha väikeseid ja põnevaid tooteid, millel on väga hea kvaliteet ja millel võiks olla ka väga hea marginaal. Selliste toodete eksport on meie üks suurematest võimalustest.

Viimasel ajal räägitakse tihti, et palgasurve toob kaasa vajaduse kasvatada lisandväärtust. Nii muutuksid meie ettevõtted tugevamaks ning Eesti inimeste elu paremaks. Lihtsustatult öeldes koosneb lisandväärtus ettevõtte kasumist ning makstud palkadest ja maksudest.

Millist lisandväärtust luuakse?

2014. aasta andmetel loodi Eesti toiduainetööstuses 22 700 eurot lisandväärtust hõivatu kohta – sellega oleme Baltikumis selgelt liidrid. Kohaliku tooraine väärindajana on toiduainetööstuse roll väga oluline. Võrdlusest naabritega võime ainult head meelt tunda, kuna tarbijale suunatud toote valmistaja head tulemused aitavad kogu ahela edule ja stabiilsusele kaasa. Euroopa Liidu keskmiseni on meil siiski veel pikk maa minna. Eurostati 2014. andmetest näeme, et kui Lätis loodi väärtust 14 000 ja Leedus 15 000 eurot, siis Euroopa Liidu keskmine oli 45 000.

Kogu töötleva tööstuse kohta on Eurostati andmed saadaval juba ka 2015. aasta kohta. Siit näeme, et toiduainetööstus loob lisandväärtust sama palju, kui töötleva tööstuse sektor tervikuna. Kuigi aastaarvud on erinevad, usun, et toiduainetööstuse lisandväärtuse suurusjärk on sama.

Potentsiaali kasvada on

Swedbanki tööstusettevõtete uuringu järgi plaanib toiduainetööstuse sektoris käivet kasvatada ligi kolm neljandikku vastanutest. Neli viiendikku kavatseb parandada kasumlikkust ehk suurendada lisandväärtust. Küsitlusele vastanud ettevõtete käive oli 2016. aastal kokku üle ühe miljardi euro, moodustades 59% kogu sektori käibest.

Seega saame väita, et sektori kindlustunne tervikuna on tugev. Eesmärkide saavutamiseks plaanitakse peamiselt kasvatada tootmis- ja müügimahte ja leida uusi eksporditurge – teisisõnu keskendutakse müügile. Ettevõtete lõikes on näitajad küll erinevad, kuid suures pildis on paaril viimasel aastal meie ja lätlaste ekspordikäive vähenenud. Leedu tööstused on aga suutnud Venemaa embargo järgse languse taas tõusule pöörata.

Leedu ettevõtete lisandväärtus on küll madal, kuid sektori ekspordikäive üle viie korra suurem kui meil või lätlastel. Kui selle fakti kõrvale asetada Eestist töötlemata kujul välja viidava tooraine hulk, siis tundub, et meil on potentsiaali tõsta oma tooraine väärtust ja küsida oma toodete eest kõrgemat hinda.

Näite nutikast tootearendusest tõi Läti tööstuse esindaja aprillis toiminud Läänemere kalandusfoorumil.Kalatööstus Karaleva on suur sprotitootja, mille aastakäive oli 2016. aastal 28 miljonit eurot. Toodeti 47 miljonit konservi. 80% toodangust läks ekspordiks. Ettevõtte suurimaks turuks olid endised Nõukogude Liidu liiduvabariigid. 2013. aastal ulatus müük nendesse riikidesse 12 miljoni euroni.Peale Venemaa embargot langes selle turu osatähtsus – 2016. aastaks oli müügikäivet järel vaid kaks miljonit eurot. Sprotte on Euroopas müüa aga üsnagi keeruline – seda peetakse madala väärtusega kalaks. Ometi sai ettevõte oma tegevuse Euroopa suunal väga hästi käima. 2012. aastal oli müük miljon eurot, 2016. aastal oli see tõusnud juba 16 miljonini ja moodustas ettevõtte müügikäibest 57%.Tootearendus seisnes selles, et sprott nimetati ümber sardiiniks ja see on kala, mida eurooplane teab ja ostab hea meelega.

Mahtude kasvatamine on efektiivsuse mõttes küll oluline, kuid uuring näitab ka seda, et mahtude ja efektiivsuse otsimise kõrval on järjest tähtsam toote ja oma kaubamärgi arendamine. Viiendik küsitlusele vastanuist kavandab uusi tooteid ja iga kümnes ettevõte panustab enda kaubamärgile. On selge, et mida lähemale jõutakse tootega erinevate turgude lõpptarbijale, seda rohkem saadakse kogu ahela tulust endale ja seda suurem on lisandväärtus. Siiani on sektori peamine sihtturg olnud Soome ja mõningal määral Läti. Plaanide kohaselt sihib pea iga teine uue turuna Rootsit ja iga kolmas Lätit. 

Globaalsete trendide mõju

Ettevõtjad näevad sihtriikidena nii Euroopa ja Aasia riike kui USAd. See on ka loogiline, kuna prognoosid näitavad, et lähiaastatel on oodata suurimat tarbimise kasvu just USA, Hiina ja India turgudel. Sealsete turgude kasvu mõjutab ostujõu tõus ning suurenev rahvaarv. 

Suurtele arenevatele turgudele on aga fookustamas ka globaalsed suured toiduainetööstused – nende tootmismahud on suured ja nad suudavad viia toodangu efektiivselt lõpptarbijani. Meie tõenäoliselt mahtudes võistelda ei saa. Peame olema tootearenduses nutikad ning leidma üles need nišid, mida saaksime katta.

Üks globaalne trend on rahvastiku järsk vananemine kogu maailmas. Näiteks Hiinas prognoositakse aastaks 2050 üle 60aastaste elanike osakaaluks juba 35%. Praegu on see 15% juures. Kas see trend annaks kätte suuna, mida arendada? Tervislikkus kindlasti, aga midagi veel? Kuidas käitub vananev ühiskond tarbijatena? Kui suured korporatsioonid keskenduvad suurtele kasvavatele turgudele, siis kas meie võiksime asendada nende tooteid hoopis Euroopas? Eesti kohta võime julgelt öelda, et oleme innovaatilised toidutootjad, kes tegutsevad puhtas keskkonnas. Suudame teha väikesi põnevaid asju, millel on väga hea kvaliteet ja millel võiks olla ka väga hea müügimarginaal. Selliste toodete eksport, usun, on üks meie suurematest võimalustest. On hea meel näha, et sektoris tehakse ekspordi nimel ka väga tublisti tööd.

Tootearendus on heal tasemel

Äsja toimunud XI Toiduainetööstuse aastakonverentsil nägime sellest suurepäraseid näiteid. Farmi Piimatööstus on suutnud panna lähinaabrid kaerapudingit sööma. Eestlased saavad nautida proteiinirikast SKYRi, mis on toitumisteadlaste ja arstide hinnangul selle aasta parim toit tervisele ning lisaks on see ka väga hea maitsega. Saaremaa Piimatööstuse kaua laagerdunud Old Saare juust sai Eesti parima toiduaine tiitli tänu väga heale maitsele ja uudsele pakendile.

See on vaid väike osa headest näidetest tootearenduse ja innovatsiooni vallas. Alati ei peagi tootearendus olema väga keeruline või tähendama uute maitsete loomist, mida peab tarbijatele tutvustama. Saab toota ka sihtturule tuttavat asja, mille hea näitena võib tuua Valio parmesani tüüpi juustud Itaalia turul.

Kokkuvõtteks võib öelda, et nutikas tootearendus on võtmetegur ka Eesti tööstustes. Uued turud, tööjõukulude kasv, ärimudelite muutus ja pidev täiendava lisandväärtuse otsimine sunnib ettevõtteid investeerima. Investeeringuid planeerivad peaaegu kõik Swedbanki uuringule vastanud toiduainetöösturid.

2017. aastal on oodata investeeringute mahu kasvu 43,2% võrra. Tähelepanuväärne on, et 55% toiduainetööstuses planeeritavatest investeeringutest suunatakse tootearendusse – sellega on toiduainetööstus eestvedajaks kogu tööstuses. Jääme huviga Eesti toidutootjate uusi edulugusid ootama.

Autor: Oliver Olt, Swedbanki toiduainetööstuse sektori juht

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077