Liidud: maksudega eksperimenteerimine ei too loodetud jõukust

Eurosendid.
Eurosendid.

21 ettevõtlusorganisatsiooni saatsid 31. mail ühispöördumise riigikogus esindatud erakondadele, milles rõhutavad, et maksutõusud toovad kaasa nii hinnatõusu tarbijatele kui negatiivsed tagajärjed suurimatele ettevõtlussektoritele.

31. mail avaldatud audiitorfirmade KPMG ja Ernst&Young majanduslike mõjude analüüside järeldused prognoosivad maksumuudatuste mõjul ettevõtluskeskkonna halvenemist ja hindade tõusu tarbijate jaoks. Ettevõtlusorganisatsiooni leiavad, et riigieelarve saaks tasakaalu viia olemasolevat maksusüsteemi muutmata.

Järgneb pöördumise tekst:

Ettevõtete esindusorganisatsioonid on korduvalt väljendanud muret praeguse valitsuse maksupoliitika osas, mis muudab Eesti ettevõtluskeskkonna ebastabiilseks ning toob kaasa toodete hinnatõusu ja mitmete töökohtade kadumise. Leiame, et aina uute maksudega eksperimenteerimine ei too riigile loodetud jõukust.

Kahjuks oleme pidanud tõdema, et Eesti riigi praegustel juhtidel ei ole kas soovi või tarkust mõista oma otsuste kaugeleulatuvamat mõju ning eesmärk on vaid antud lubaduste katteks riigieelarvesse raha leida. Lisaks tekitab pikaajalise maksupoliitilise strateegia puudumine ning pidevad meelemuutused nii ettevõtjates kui potentsiaalsetes investorites ebakindlust ja halvendab üldist majanduskeskkonda.

Nii audiitorfirmade Ernst&Young kui KPMG koostatud maksumuudatuste paketi majanduslike mõjude analüüside järeldused on ühesed – maksutõusud toovad kaasa nii hinnatõusu tarbijatele kui negatiivsed tagajärjed Eesti suurimatele ettevõtlussektoritele: tootmisele, kaubandusele, logistikale, IT-le ja turismile. Positiivne lühiajaline mõju avaldub läbi maksulaekumiste vaid riigisektorile endale. Pikemas perspektiivis, arvestades lisandväärtuse vähenemist ja ettevõtete investeeringute strateegia muutusi, võib maksupaketi efekt olla ka kogu riigitulude vaates negatiivne.

Maksuspetsialistide hinnangul on maksumuudatustel negatiivne mõju nii investeeringutele,  ettevõtjate konkurentsivõimele kui ekspordile. Maksupaketi pikaajaline mõju viib laenamise vajaduseni ja riigieelarve defitsiidini. Näiteks maksumuudatuste mõjul prognoositakse ainuüksi toiduainetööstuse sektoris 690 töökoha kadu ning majanduse lisandväärtuse 16 miljoni euro suurust vähenemist.

Olulise aspektina toob Ernst&Young välja maksupaketi mõju toiduainete hinnatõusudele, mis lööb kõige valusamalt väiksema sissetulekuga inimesi. See aitab omakorda kaasa piirikaubanduse suurenemisele ja maksutulude vähenemisele.

Nende analüüside pinnalt väidame, et Eesti on ka järgnevatel aastatel ühe suurima inflatsiooniga riike Euroopa Liidus. 

Kavandatava maksupaketi põhjendusteks on toodud, et praegused süsteemid kas ei toimi või on vaja muuta inimeste tarbimisharjumusi. Leiame, et neid probleeme ja puuduoleva raha kättesaamist saab lahendada palju lihtsamalt ja vähem valulikumalt meie ettevõtluskeskkonnale:

Nii nagu tänaseks on loobutud panditulumaksu kehtestamise plaanist, tuleks loobuda ka uuest pakendiaktsiisist, sest see koormab täiendavalt ausaid ettevõtteid ega lahenda ebaausate ja pakendeid mitte deklareerivate või aladeklareerivate ettevõtete probleemi. Uue maksu asemel tuleks tõhustada keskkonnainspektsiooni ja maksu- ja tolliameti kontrollimeetodeid.

Teavitustöö aitaks vältida kõiki eelpool nimetatud makse. Tuleks tõsta nii ettevõtjate teadlikkust pakendite käitlemisega seotud kohustustest, kui tarbijate teadlikkust keskkonnahoidlike pakendite eelistest.

Magustatud jookide maksustamise asemel, mis teiste riikide kogemusele tuginedes ei ole aidanud lahendada ülekaalulise probleemi, on palju tõhusamaid lahendusi – toitumisalase teadlikkuse tõstmine, regulaarse liikumise edendamine, koolide ja lasteaedade toidupoliitika muutmine, tervislike toiduainete subsideerimine jne.

Eesti riik on liiga väike, et ülal pidada nii suure töötajate arvuga riigisektorit. Tänane valitsus tegeleb liiga palju väheoluliste teemadega, nagu riigiasutuste pealinnast väljaviimine, valitsuse liikmete arv jne. Keskenduda tuleb aga küsimustele, kuidas täita riigi ülesandeid võimalikult efektiivselt, kaotada dubleerimised, loobuda tegevustest, mille saaks üle anda era- või kolmandale sektorile. Eesti peab olema eestvedajaks toimiva Euroopa kujundamisel, ja selle eelduseks on ettevõtlikud inimesed, mitte vohav riigikapitalism ja bürokraatia.

Kokkuvõtvalt:

1)     Kõikide maksumuudatuste vastuvõtmisele peab eelnema nende laiaulatuslik mõjuanalüüs (sh piirikaubanduse mõju riigieelarve laekumistele);

2)     Loobuda täiendava pakendiaktsiisi, gaasiaktsiisi ja magustatud jookide maksu kehtestamisest, sest see halvendab olulisel määral Eesti majanduse konkurentsivõimet;

3)     Tõhustada maksu- ja tolliameti tegevust ebaausate pakendiettevõtjate tuvastamiseks ning takistamaks kasumi pahatahtlikku Eestist väljaviimist.

Loodame, et Riigikogus esindatud erakondadel on riigimehelikkust ja vastutustunnet Eesti riigi tuleviku ees, et meie ettepankuid kaaluda ning loobuda maksumuudatustest, mis mõjutavad negatiivselt nii Eesti majanduskeskkonda kui Eesti riigi kodanike heaolu laiemalt.

Pöördumisele kirjutasid alla: 

Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Kaupmeeste Liit

Eesti Toiduainetööstuse Liit

Karastusjookide Tootjate Liit

Eesti Keemiatööstuse Liit

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit

Eesti Õlletootjate Liit

Eesti Plastitööstuse Liit

Eesti Elektroonikatööstuse Liit

Eesti Masinatööstuse Liit

Eesti Mööblitootjate Liit

Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit

Eesti Leivaliit

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

Eesti Kalaliit

Teenusmajanduse Koda

Eesti Apteekide Ühendus

Eesti Väikekaupmeeste Liit

Eesti Aiandusliit

Eesti Õliühing

Osale arutelus

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Käsi­raamatud