Munatootja selged valikud

Vladimir Sapoþnin
Vladimir Sapoþnin

Selle aasta algusest Eesti suurimat munatootmist juhtiv Vladimir Sapoþnin nimetab end nüüd naljaga pooleks farmeriks ja ütleb, et suurim erinevus tema varasemate kogemustega toiduainetööstuses on asjaolu, et nüüd tuleb tegeleda terve tootmis-tsükliga alates tibude kasvatamisest, sööda hankimisest ning sõnniku realiseerimisest kuni munade müügini välja.

Dava Foods Estonia 250 000 kana asuvad praegusel momendil neljas kanalas, kokku on ettevõttel kanalaid kaheksa. Kokku mahuks ruumi mõttes ettevõtte juhatuse esimehe Vladimir Sapoþnini kinnitusel Dava Foodsi farmidesse maksimaalselt 350 000 kana.

Sapoþnin selgitab, et Euroopas toimub kanamuna ületootmine ja turg on reguleeritud. Olukorras, kus tootja ei suuda toodetud kogust reguleeritud aja jooksul vabal turul realiseerida, tuleb ülejääk müüa “munabörsil” reeglina alla omahinna.

“Seega on ülioluline leida õige balanss tootmise ja müügipotentsiaali vahel,” märgib ta ja lisab infoks, et muna hind on ootuspäraselt kõrgeim kevadise lihavõttepühade aegu ning madalam üldjuhul suvel.

Sapoþnin, kes on tegutsenud üle 25 aasta toiduainetetööstuses ning alustas munatööstuse juhtimisega Dava Foodsis käesoleva aasta alguses, märgib, et muna on olnud seni Eestis lihtne kaup, millele ei ole tehtud turundust või millest valmivatest toodetest üldse ülemäära palju räägitud pole. “Meil on nüüd plaanis seda muuta, rõhutades ka kodumaise kanamuna väärtust ja tuua välja selle kvaliteeti,” ütleb ta.

Importmuna leiab Sapoþnini sõnul Eestis peamiselt kaubanduskettide omatoodete hulgas, enamasti on need pärit Lätis-Leedust, vahel ka Poolast. “Mõned ketid teevad tootjatega pikaajalisi private label’i lepinguid ning taolisi teeme ka meie. Teised tuntud ketid rakendavad ka poliitikat, kus helistatakse iga kahe-kolme nädala tagant läbi kõik suured munatootjad kuni Poolani ning kes annab muna sel momendil odavaima hinnaga, sellelt ka ostetakse.”

Siiski saab ka Sapoþnin sealjuures rahulolevalt kinnitada, et selle protsessi kõrval on levimas ka Eesti munatootjate jaoks positiivsem trend, kus suured ketid müüvad kanamuna küll oma kaubamärgi all, ent teevad seda rangelt vaid kodumaiselt tootjalt ostetud kanamunaga. Tooted on lettidel ka vastavalt märgistatud.

Ökotootmine kolm korda kallim

Sapoþnin räägib, et nii-öelda õnnelike kanade munad on üsna suur turundus­trikk. “Sellist mõõdikut, kas kana on õnnelik või mitte, ei ole olemas,” ütleb ta selgelt. Dava Foodsi tootmises on vaid 100% puurikanad ning hinnanguliselt on puurikanade osakaal Eesti tarbija eelistustes tema kinnitusel umbkaudu 95%.

Sapoþnin selgitab, et puurikanade kõrval on olemas õrrekanad, kes küll viibivad samuti puuris, ent saavad selle sees rohkem ringi liikuda üles ja alla hüpatas ja õrrele liikudes. Sealt edasi on võimalik tööstuslikult pidada ka vabalt peetavaid kanu, kes saavad ka õue minna ja nokkida maast, mida nad sealt leiavad, mis aga kõik ei pruugi Sapoþnini kinnitusel olla kõige puhtam. Pidamisviisi keti viimase lüli moodustavad öko- või orgaanilised kanad, kes saavad lisaks võimalusele vabalt liikuda ka ökoloogilist toitu.

Tootja jaoks tähendab kirjeldatud lülis edasiliikumine mõistagi olulisi investeeringuid ja lisatööd. “Kui meil on ühes kanalas praegu 55 000 kana ning kui sinna paigutada vabakäigukanad või nn orgaanilised kanad, kes saavad vabalt ringi käia, mahub samale territooriumile kõigest 3000 kana,” toob ta näite. Kõigi taoliste investeeringute ning samuti ka pakkimise, logistika ja tootmisviisi eripärade tõttu on ka puurikana ja ökokanamuna tootmine tema sõnul kokku 3–3,5 korda kallim ning taoline vahe on ka tarbija jaoks lõpphinnas.

Trendid Skandinaaviast

“Kui rääkida õues käivatest kanadest, kes nokivad maast mulda ja kivikesi olukorras, kus metsa taga asub mõni tööstus ja keskkond ei ole üldse nii puhas, tekib küll küsimus, et millised munad siis on tegelikult toksilisemad, kas need, mis on munetud kanade poolt, kes viibivad vaid kontrollitud keskkonnas ja söövad rangelt puhast toitu või need, mis on munetud väljas käivate kanade poolt?” küsib Sapoþnin ning lisab veel juurde, et õues, kus viibivad suurtootmises koos tuhanded kanad, on nende suremuse protsent puurikanade võrreldes suurem, kuna nii suure hulgaga koos olles kipuvad kanad stressi minema ning üksteist surnuks nokkima.

Siiski ei õigusta Sapoþnin jäigalt vaid puurikanade pidamist. “Lähikuudel me hakkame müüma ka Eggo kaubamärgi all nii õrrekanade mune kui orgaanilist muna, aga seda hakkame ostma Soome Dava Foodsilt. Eks see ökoeelistus tekib tasapisi ka Eestis, aga esialgu on see veel niðikaup. Laias laastus tulevad meie trendid ju Skandinaaviast ja seal saab välja tuua, et kui Taanis moodustavad ökomunad juba 40% kogu müügimahust, siis Soomes on see protsent siiski vaid 2–3 ning seal on väga levinud just õrrekanade munad.”

Sapoþnin arvabki, et järgmine suurem, ent realistlikum samm Eesti munatootmises oleks üleminek puurikanadelt õrrekanadele, ent isegi see investeering maksab tema sõnul tootjale 11 eurot kana kohta.

Automaatne ja efektiivne tootmine

Dava Foodsi kanafarmide sööt ostetakse sisse grupisiseselt: vili tuleb Baltic Agrost, vitamiinid ja mineraalained ostetakse Lätist VILOMIXist, mis kulub Baltic Agroga samasse gruppi. Söödad segatakse kokku Taani retseptide põhjal.

Dava Foods tootmist kirjeldab Sapoþnin lühidalt järgmiselt: kanapuurid asuvad farmides rivides ja üksteise kohal korrustel, puuride ühes osas asub söödalint ning ei piirata, palju kana sööb, ta sööb palju tahab. Eraldi varjatud nurgake on puurides kanadele munemiseks.

Munade ärakorje toimub tootmises automaatselt, muna liigub pesast lindile, sealt kontrolli, sorteerimisse ja pakkimisse. “Iga muna, mis liigub pakendamisse, on kontrollitud nii valgusega kui seda on löönud 12 minihaamrit eri nurkade all, et katkised munad välja sorteerida. Kogu kirjeldatud protsess toimub automaatselt ning on nõuab üsna väikest tööjõumahtu: 250 000 puurikana hooldamise, tibude ettekasvatuse, pakkimise ja keeduliini kohta on koos juhtkonnaga ettevõttes kokku tööl vaid 42 inimest,” selgitab ettevõtte juht.

Ainult valged kanad

Alates käesoleva aasta suvest leiab Dava Foodsi farmidest vaid valgeid, Lohmanni tõugu kanu. “Eriti Lätis ja Leedus valitseb arvamus, et pruun muna on kuidagi väärtuslikum kui valge, aga see ei vasta tõele.” Valge muna suhteline defitsiit meie lõunanaabrite juures lõi Sapoþnini sõnul olukorra, kus kevadpühadel müüdi arvestatav kogus just valget kanamuna ka Lätti ja Leetu, mida tavaolukorras on väga raske teha.

Kuigi munatootjatel organiseeritud erialaliitu ei ole, toimub kolme suurima Eesti munatootja vahel Sapoþnini kinnitusel normaalne läbikäimine “telefonisuhtluse” tasemel. “Mured on meil enam-vähem samad, kõigi huvides on tegutseda selle nimel, et tarbija eelistaks kodumaist muna.”

Osale arutelus

  • Lauri Leet, kaasautor

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara