29. mai 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ahti Heinla: Lääne-Euroopas on Eesti võrdne partner

Ahti Heinla.
Foto: Eiko Kink
Starshipi kuller-robotite laevastiku rajaja Ahti Heinla näeb juba vaimusilmas, kuidas miljonid pakirobid sagivad kogu maailmas. "Kuigi päriselus pole seda veel juhtunud, on need pusletükid niimoodi kokku minemas, et see saab reaalsuseks," on Heinla kindel.

Skype'i kaasasutajana Eestis tuntuks saanud Heinla asutas koos Janus Friisiga Starshipi 2014. aasta juulis. Meeste idee on muuta viisi, kuidas pakid, toidukaubad ja toit kohale toimetatakse. Kullerrobotid sagivad juba seitsmes maailma linnas, kaasa arvatud Tallinnas, kus veavad toitu kodudesse. Lihtne ja geniaalne.

Mis on kogu selle starshipinduse juures kõige keerulisem olnud?

Neid pusletükke on nii palju. Me peame need robotid ehitama. Tegema endast kõik, et robotid oleks turvalised. Peame hoolitsema selle eest, et inimesed saaksid aru, et sellist asja on vaja, et sellest on kasu. Peame hoolitsema selle eest, et robotid oleksid piisavalt odavad, kuna kullerteenus ei saa olla kallis. Jne, jne.

Ahti Heinlat saad lähemalt kuulata-vaadata Äriplaanil, mis toimub 28. septembril. Tegemist on Eesti suurima majanduskonverentsiga, kus lisaks Heinlale astuvad üles veel Antti Moppel, Paul Oberschneider, Ain Hanschmidt, Rain Lõhmus, Erkki Raasuke jpt.

Saalis on juba enam kui 300 omanikku ja tippjuhti!Pääsmed ja programm: https://pood.aripaev.ee/ariplaan-2018

Ütleks, et maailmas on palju lihtsamaid start-up'e, kus on võimalik viie inimesega esialgne toode kokku panna ja juba teenida tuhanded või kümneid tuhanded ning saada asi äriliselt käima. Aga pakiveorobotite puhul on vaja aastaid tööd teha, enne kui asi hakkab teenusena niimoodi tööle, et sellest on kellelegi kasu.

Aga järgmiseks aastaks on ettevõtte käive planeeritud?

Start-up'i maailmas võib planeerida igasuguseid asju, aga reaalsus on hoopis midagi muud. Meie toode või teenus ei ole veel sellises seisus, et vajutad nuppu ja see eskaleerub sada korda suuremaks. Me endiselt opereerime oma teenust niimoodi, et igal robotil käib inimene kaasas. On täiesti selge, et majanduslikult ei saa selline asi toimida, see on meile väga kulukas.

Oleme oma robotitega sõitnud rohkem, kui on Maa ümbermõõt. See tähendab, et meil on palgal inimesed, kes on teinud maakerale tiiru peale ja selle eest oleme mina ja meie investorid maksnud. See ei ole jätkusuutlik. Ühel hetkel saame panna robotid ilma saatjateta käima. Ja see on hetk, millest alates on mõtet meie äri kasvatada suuremaks ja suuremaks. Siis on mõtet hakata rääkima käibe planeerimisest.  

Kas teile tuleb kasuks see, kui ütlete, et olete Eesti ettevõte?

Viimasel ajal hakkab see juba kasuks tulema. See on muutunud viimase viie või kümne aastaga. Eriti Euroopas. Lääne-Euroopas võetakse Eestit kui võrdset partnerit. Ei ole nii, et kui ütled Eesti, siis mõeldakse, et mingi mahajäänud Ida-Euroopa.

Kui meil olid ühe lugupeetud Lääne-Euroopa firmaga läbirääkimised, siis ootasin, et nad pakuvad katusprojekti kohaks näiteks Hollandit, nähtavuse pärast. Aga üllatuslikult öeldi, et Eestis võiks täiesti teha.

Eesti maine on tehnoloogiamaailmas väga hea. Kohati ütleks isegi, et liiga hea. E-riiki kiidetakse meil väga palju, aga e-riik käib meil natuke vähikäiku. Samas on e-residentsus väga hea asi ja ma loodan, et see läheb vingelt käiku ka. Idee on igatahes vinge.

Loe pikemat intervjuud Ahti Heinlaga Äripäevast

Autor: Marili Niidumaa, Äripäev

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077