24. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eelmine aasta oli viimase kümne aasta kõige tööõnnetusterohkem. Keskmiselt juhtus 14 tööõnnetust päevas ja neist ligi neljandik toimus masinate, seadmete või transpordivahendite käsistsemisel. Paljud tööandjad pööravad aga tööohutusele aina enam tähelepanu ja siin on antud ülevaade ettevõtetest, kes oma töötajate tervise eest eriti süsteemselt hoolt kannavad.

BLRT Grupp – tööohutus on tööandja ja töötaja ühine probleem

BLRT Grupi üks prioriteete on oma töötajate töötervishoidu ja tööohutust tagada. Kontserni ettevõtetes rakendatakse töötajate tervisekahjustuste vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõusid, töö kohandamist töötajate võimetele ning töötajate füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Eesmärk on saavutada õigete töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi toel selline töökeskkond, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Selle eesmärgi saavutamiseks tehakse kontsernis süstemaatilist ennetustegevust – kavandatakse ja rakendatakse meetmeid, millega vältida või vähendada terviseriske.

Tööohutus on ettevõttes töötajate ja tööandja ühine probleem ning õigeaegne sekkumine võib päästa kellegi tervise või koguni elu. Tööohutuse ja töötervishoiu nõuete täitmine on eeskätt tervise säilimise tagatis igale töötajale ja tihti ka läheduses viibivatele inimestele.

Ettevõte juhindub oma igapäevases tegevuses juhtlausest „Safety first” ehk „Ohutus ennekõike”. Lisaks igapäevasele kontrollile toimuvad ringkäigud, mille raames pööratakse suurt tähelepanu nii tööohutusele ja töökultuurile kui töötingimustele ja tööolmele, mille raames toimub ka töötajate pidev nõustamine.

Kontserni ettevõtetes korraldatakse töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele. Riskianalüüsi alusel koostakse kirjalik tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava ja teostajad, ning eraldatakse selleks vajalikud vahendid.

Ohutu töökeskkonna loomisel on oluline töötajaid juhendada ja koolitada. Kontsernis kehtivate nõuete kohaselt saavad kõik töötajad vastavalt oma tegevusele vajaliku juhendamise ja väljaõppe. Selle täitmist järgitakse rangelt ja töötajat ei lubata tööle enne juhendamise läbimist.

Töötervishoiu ja tööohutuse nõutaval tasemel korraldamiseks on kontserni tütarettevõtetes määratud töökeskkonnaspetsialistid, valitud töötajate esindajad töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning suuremates ettevõtetes moodustatud tööandja ja töötajate esindajate koostöökogud.

Kui tööõnnetus siiski juhtub, uuritakse seda põhjalikult, analüüsitakse ja võetakse tarvitusele nende kordumist ennetavad meetmed. Pärast seda antakse kontserni juhtkonnale toimunud tööõnnetustest ja rakendatud meetmetest ülevaade ja edastatakse töötajatele infot infotundide raames, kus on kõikidel osalistel võimalik esitada küsimusi, välja öelda oma arvamus ja teha ettepanekuid tööohutuse suurendamiseks.

ABB – suures tootmises ennetati aastasas ligi 6000 ohuolukorda

Tööohutus on ABB-s oluline väärtus ja õnnetuste ennetamisega tegeletakse teadlikult, et töötajad saaksid teha ohutult tööd ning elada tänu sellele täisväärtuslikku elu ka väljaspool tööaega. Ennetustöö peamised väljundid on riskianalüüs, tegelemine peaaegu juhtunud õnnetustega (ohuolukordadega) ja sisesed tööohutusringkäigud.

Lisaks tööohutusnõuete regulaarsele inspekteerimisele on juurutanud sisesed tööohutusringkäigud (safety observation tour). Tegu on lühikontrolli ja sellega kaasneva aruteluga tähelepanu pööramiseks töötaja tööohutusalasele käitumisele. 2016. aastal raporteerisid eri taseme juhid ligi 1500 tööohutusringkäiku. 

ABB kaks suuremat tehast on rakendanud lisaks eraldi tööohutusalased kuldreeglid – olulised reeglid, mida kõik töötajad on kohustatud teadma ja loomulikult ka rakendama. Samuti annavad need parema võimaluse ohutusalaste teemade teavitamiseks, näiteks milliseid kuldreegleid täites oleks saanud õnnetuse ära hoida.

Iga kuu toimub töökeskkonnas tehtud parimate praktikate jagamine – üksused teavitavad töökeskkonnas tehtud parendustest, parimatest ohuolukorda-alastest tähelepanekutest jne. Eelmisel sügisel toimus ABB-s kolmandat aastat järjest tööohutusnädal. Selle raames tehti koolitusi, seminare ja töötubasid nii tööohutuse kui töötervishoiu teemal. Ohutusnädala üritustel osales üle 400 töötaja.

AS Toode – masinatega töötamine kaasab alati ohte

AS-is Toode üritatakse tööohutusele läheneda kollektiivselt. Seda valdkonda ei saa juhtida vaid üks inimene, tähtis on koostöö eri üksuse vahel, koostöö ettevõtte ja töötajate vahel ning usalduslik omavaheline suhtlus, kus igaüks saaks tulla ja öelda, mis tal mõttes, ning teha ettepanekuid. Ettevõte leiab, et veel ei olda kaugeltki staadiumis, kus saaks öelda, et meil on kõik hästi – töö selle nimel peab pidevalt käima ja alati on midagi, mida paremaks muuta.

Vähem tähtis ei ole ka töötajate teavitamine. Masinatega töötamine toob alati kaasa ohte ja kahjuks ei ole alati võimalik neid kõrvaldada. Iga inimene peab enda jaoks kindlasti kõik ohud ja riskid läbi mõtlema ja vähendama ka enda riskikäitumist – kasutama kõiki isikukaitsevahendeid, kui need on ette nähtud, töötama ennast säästvalt ja ohutusreegleid järgides. Kasuks ei tule mõtteviis, et minuga ei juhtu niikuinii midagi.

Kes teeb, sel juhtub. Kahjuks on AS-is Toode tulnud ette tööõnnetusi masinatega töötamisel. Ettevõte on alati üritanud nendest midagi õppida, midagi paremaks teha, olgu selleks siis mõne tööpingi täiustamine või uue koolitussüsteemi väljamõtlemine, et pingiga seotud ohud paremini kohale jõuaksid. Ollakse suheldud ka masinatootjatega, et leida optimaalseimad ohutuslahendusi. Üks, mis kindel – ohutusvaldkond on nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa.

AS Wendre – juhendamisest ei pruugi alati piisata

Tööohutus on Wendre tegevuse üks lahutamatu osa, milles ei tehta järeleandmisi. Ohutu töökeskkonna loomine on olnud pikk ja järjepidev protsess. Peamisteks alustaladeks ohutu töökeskkonna loomisel on olnud töötajate juhendamine, väljaõpe, töövahendite ohutuse tagamine ning järjepidev sisekontroll töökeskkonna üle. Töökeskkonna sisekontrolle korraldatakse vähemalt kord kvartalis igas tootmisüksuses ja selles osalevad nii tööandjate kui ka töötajate esindajad. Sisekontrolli eesmärk on tuua välja nõrku kohti töötervishoiu ja tööohutuse vallas.

Siiski on Wendres juhtunud tööõnnetusi, mis on olnud õppetunniks ja mille tõttu ollakse suudetud oma tööohutust veelgi parendada. Üks õppetunde on olnud raske tööõnnetus rullpakkimisseadmega, mida kasutatakse tekkide ja patjade pakkimisel. Õnnetusse sattunud töötajale oli varem tehtud nõuetekohane juhendamine, mis hõlmas ka vastava seadme ohutusjuhendit, kuid õnnetust ei suutnud see ära hoida. Seetõttu muudeti töövahendil jalglülitus kahe-käe-režiimi vastu, mis aitab vältida käte sattumist ohutsooni. Õnnetusest õppis ettevõte seda, et töötaja hoiatamine ohtude eest pole piisav tervisekahjustuste vältimiseks, vaid töövahendi ohutuse tagamise alustalaks on tehniliste meetmete (piirded, katted, ohutusseadised) rakendamine.

Loe pikemalt teemaveebist personaliuudised.ee.