16. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Kraanavabriku toodang on väga erinev: alates paarkümmend kilo tõstvast tõstekahvlist lõpetades mitukümmend tonni tõstva sildkraanaga, kuhu vahele jäävad suured pukk-kraanad, autonoomsed robotkraanad, ergonoomilised tõsteseadmed ja palju muud. Kõige enam valmistatakse sild- ja konsoolkraanasid, kuid viimasel ajal üha rohkem ka töökohti teenindavaid kergkraanasid, kraanasid tööpinkide teenindamiseks ja väikesadamate kaikraanasid, mis muudavad sadamakasutajate igapäevaelu kergemaks.

„Väiksemate kraanade soetamisel tasub alati mõelda, kui varem tõstsid üht detaili kaks inimest ja nüüd saab sellega hakkama üks, on investeeringu tagasiteenimisaeg juba palgafondi arvelt äärmiselt lühike,“ ütleb Eesti Kraanavabriku projektijuht Tiit Priske.

Ta lisab, et üldjuhul pakutakse kliendile „võtmed kätte“-lahendusi, kus klient kirjeldab oma probleemi, ettevõte pakub omapoolsed variandid ja nii sobiv lahendus välja kujunebki. „Kuna iga kraana asukoht ja selle poolt tehtava töö iseloom on erinev, on kraanade valmistamine üksjagu rätsepatöö. Seepärast on kliendi vajaduste väljaselgitamine äärmiselt oluline: kas kraanast saab mõne tõste aastas tegev hoolduskraana või tihedalt mitmes vahetuses tööd tegev protsessikraana, mille seismajäämine tähendaks ettevõttele suurt kahju? Mõlemal juhul võib kraana tõstevõime olla täpselt sama, ent tehnika seal taga hoopis erinev.“

Kraana oma olemuselt on kõrgendatud ohu allikas, tõstes samas väga kalleid ja olulisi detaile. Samuti võib kraanade all olla inimesi, lennukeid, keemia- ja kütusemahuteid, kalleid tööstusseadmeid jms. Seetõttu on insenertehnilise personali töö väga vastutusrikas ja kõik seadmed peavad olema projekteeritud, koostatud ja paigaldatud eeskujulikult. Kraanade ehitamisel vigade tekkimiseks ruumi ei ole.

Kraanade projekteerimise juures on Tiit Priske sõnul tähtis, et kliendi töö muutudes või tegevuse laienedes, saab kraanad kerge vaevaga uude asukohta ringi kolida või kraana poolt teenindatavat ala lihtsalt suurendada.

Väga tugevalt arendab ka ettevõte oma järelmüügisüsteemi. Lisaks kraanade valmistamisele võtab Eesti Kraanavabrik enda kanda ka kogu kraanadega seotud edasised tegevused: jälgitakse hoolduse ja katsetuse aegasid ja teavitatakse nendest klienti, pidevas valmisolekus on hooldus- ja remondimeeskond ning paigaldusmeeskond, juhuks kui kliendil tekib vajadus kiirelt oma tõsteseadmeid ringi tõsta või ringi ehitada. „Mõistame täielikult, milliseid kahjusid klient võib seoses kraana seisakule kanda. Seetõttu näeme palju vaeva, et selliseid olukordi ei juhtuks ning hoiame oma laovarusid nii, et lepinguliste klientide vajaminevad varuosad oleksid ettevõttel kohapeal olemas. Kui enne järelmüügisüsteemi käivitamist võis klient oodata kraanaga tekkinud probleemi lahendamist kuni 8 nädalat, siis nüüd lahendame sama probleemi ära umbes nädala jooksul.“

Konkurentsis püsimiseks ja oma klientidele rohkema lisaväärtuse pakkumiseks arendab ettevõte oma tooteid ja teenuseid, sammudes tehnoloogia ja tootmissüsteemide arenguga kaasas. Vastavalt kliendi soovile saab tõsta kraana automatiseeritust, kiirust, sujuvust, panna seda koos töötama teiste süsteemidega, samuti muuta seade kaugjälgitavaks või saada seadmelt tagasisidet tootmise ja planeerimise jaoks. LEAN juhtimissüsteeme kasutatavatele ettevõtetele luuakse kõik eeldused, et saaks lähtuda ennetava ja tulemusliku hoolduse põhimõtetest, jälgida ning optimeerida kraana kasutamist. Kui on küsimusi, tasub pöörduda Eesti Kraanavabriku poole, sest alati ollakse valmis oma tooteid arendama ja huvitavate projektidega kaasa minema.

Eesti Kraanavabrik kuulub nime poolest küll soomlaste Erikkila gruppi, kuid tegu on eelkõige ikkagi Eesti päritolu ettevõttega, mille pool toodangust läheb Eesti turule ja pool läbi emafirma Euroopasse.

www.kraana.ee

6 pilti

Foto: Kraana.ee