Maksudest on kodumaise toidutootmise jaoks saanud suur väljakutse

Eesti toidusektori hinnangul hoogustub piirikaubandus Lätiga veelgi, kui realiseerub suhkrumaks.
Eesti toidusektori hinnangul hoogustub piirikaubandus Lätiga veelgi, kui...

Eesti toiduainetööstus peab jätkuvat olelusvõitlust, kuid suur väljakutse pole enam ainult rahvusvaheline konkurents, Venemaa embargo ja seakatk, vaid ka Eesti valitsuse tehtavad otsused uute maksude, aktsiiside tõstmise ja reklaamipiirangute osas.

Möödunud 2016. aasta ei olnud toidutööstusele edukas. Esimesel poolaastal vähenes toidutööstuse kasum 2015. aasta sama ajaga võrreldes poole võrra – 50 miljonilt eurolt 25 miljonile eurole. Suurim langus toimus kala- ja piimatööstuse ettevõtetes, kus saadi vastavalt 3,6 ja 6,6 miljonit eurot kahjumit.

Mitmed ministrid on nii avalikkuses kui eravestlustes rõhutanud, et ettevõtluskeskkond vajab elavdamist ning majanduskasv hoogustamist.

Reaalsed sammud aga näitavad vastupidist ja selle asemel on hakatud ellu viima maksupoliitikat, mis seab meie ettevõtjad veelgi keerulisemasse olukorda. See tähendab kütuse-, elektri- ja gaasiaktsiisi tõusu, raskeveokite teekasutustasu kehtestamist, vee ja reovee käitlemise tasu tõusu, magustatud jookide maksustamist ning uue pakendiaktsiisi kehtestamist, mis seab ausad ettevõtjad veelgi kehvemasse positsiooni võrreldes ebaausatega.

Kõikidele nendele maksudele lisandub veel käibemaks, mis on mitmete Euroopa riikidega võrreldes näiteks toiduainete puhul Eestis üks kõrgemaid.

Selle juures on kõige solvavamaks ettevõtetele, et maksude tegelikku mõju tööstustele ja tarbijatele on ministeeriumide poolt lihtsalt ignoreeritud. Jah, ettevõtete esindusorganisatsioone on küll kaasatud erinevate eelnõude väljatöötamisprotsessi, kuid toidusektori arvamus ei huvita kedagi, sest valitsusel on vaja leida raha oma koalitsioonikokkuleppe lubaduste täitmiseks. 

Seetõttu vaatan suure murega tööstuste käekäiku järgnevatel aastatel. Olukorras, kus majanduskeskkond vajab hädasti turgutamist, oleks asjakohane vähemalt mõneks ajaks maksukoormuse vähendamine.

Lihatööstus: kodumaist sealiha ei jätku

Sealihatööstuse käekäiku mõjutab endiselt sigade Aafrika katku levik, mis on toonud märkimisväärselt alla meie isevarustatuse taseme ning tsoneeringud pärsivad eksporti. Elussigade arv on kahe aastaga vähenenud enam kui 100 000 looma võrra. See tähendab, et meil on kodumaise tooraine puudus. 

Isegi oma inimeste toitmiseks ei jätku Eestis enam sealiha – Eesti isevarustuse tase on langenud alla 80%. 

Lihatööstuste jaoks oleks oluline tsoneeringute lõpetamine ja nendest tulenevate kahjude kompenseerimine ning uute eksporditurgude avamise toetamine.

Piimatööstus: päästaks eksport ja investeeringud

Vene embargo tihendas konkurentsi piimatööstuses ja vähendas nii toodangut kui ka selle hinda. Piimatöösturite käibed ja kasumid on olnud tugevas languses viimased kaks aastat. Päästerõngaks saab olla ekspordimahtude kasvatamine läbi lisandväärtuse loomise. 

Samas kannatab terve tööstusharu investeeringute puuduse all ja see ei võimalda kvalitatiivset hüpet sooritada. Hiljuti toimus tehing, kus Maag Grupp ostis Nordea ja DNB Pangalt Tere ja Terega seotud äriühingute laenunõuded ning sai Tere suurimaks võlausaldajaks. Edasi plaanitakse pidada läbirääkimisi Tere omandamiseks ja see omakorda tähendaks piimaturul suurt konsolideerumist. 

Kavandamisel on ka ühistulise piimatööstuse loomine, mille mõju sektorile laiemalt on praegu veel vara hinnata.
Hea on tõdeda, et toorpiima tootmine on Eestis kasvanud. Tänavu jaanuaris oli toorpiima tootmine rekordilisel tasemel – 59 100 tonni, mis ligineb buumiaegsele rekordile 2014. aastal – 61 000 tonni. 

Samuti on alates möödunud aasta augustist märgatavalt tõusnud piima hind – 31 sendi tasemele – ja sellega koos ka toodete hind. Eesti toorpiima isevarustatuse tase on 185% ligidal, mistõttu saab siin orienteeruda ekspordile. Kolmandik Eesti piimast eksporditakse Lätti ja Leetu ning piima eksport ületab kolmekordselt impordi. Samas viiakse suur hulk piima välja toorpiimana ega väärindata seda kohapeal. Valmis piimatoodete eksport võimaldaks teenida ekspordilt palju rohkem.

Pagaritööstus: kulud kasvavad, eksport vähenes

Pagaritööstuses on olukord stabiilsem ja nende tootmismaht ning müügitulu oli 2016. aasta 9 kuu arvestuses 2015. aasta tasemel. Nõrga välisnõudluse tulemusel müügitulu kasv aga peatus. Eksport vähenes ligikaudu 12 protsenti, seda eelkõige olulisematesse sihtriikidesse Soome, Rootsi, Lätti ja Leetu. 

Samas kallinesid kõik pagaritööstuse põhitoorained: rukkijahu, nisujahu, suhkur ja toiduõli. Tööjõukulud kasvavad samuti hoogsas tempos. Tugev konkurents paneb tööstusi ühinema ja oktoobris ostis OÜ Eesti Leivatööstus ära ASi Hagar. 

Positiivne on see, et pagaritööstuse ettevõtted planeerivad suuri investeeringuid – 8 miljonit ühte tööstusesse – ja on võimelised neid tegema.

Joogitööstus: piirikaubandus hoogustub veelgi

Kõige keerulisem on aga meie joogitootjate seis. 2016. aasta alguses rakendunud 15protsendiline aktsiisitõus käivitas Eesti-Läti piiril alkoralli, mille tulemusena moodustas Lätist ostetud alkohol 6% Eesti elanike mullusest kogutarbimisest. Uue valitsuse otsusel ähvardab joogitööstust aga 120protsendiline ehk 2,2kordne hinnatõus veebruaris 2018. Raske on isegi kujutleda, mis siis juhtub. 

Lisaks alkohoolsetele jookidele plaanib valitsus maksustada ka mittealkohoolseid jooke magusamaksuga. Rahva tervise seisukohalt justkui õilis eesmärk, aga karastusjookidest saab keskmine inimene ainult 10% oma suhkrutarbimisest, mistõttu 50protsendiline turu vähenemine vähendaks elanike suhkrutarbimist vaid 5%, millest suur osa kompenseeritakse ilmselt Läti piirikaubanduse abil. 

Pretsedenditult planeeritakse Eestis maksustada ka täismahlu, mis on sisuliselt puhas ja tervislik puuviljamahl. 
Pakendimaks ja lauspiirang alkoholireklaamile raskendavad omakorda veelgi joogitööstuste olukorda.

Esmapilgul tunduvad kõik need meetmed vajalikud ja rahva tervise eest hoolt kandvad, aga nii palju olulisi muudatusi ei tohiks ühes ettevõtlusvaldkonnas ette võtta üheaegselt ning piirangud ei tohiks olla hüppelised. Eesti ei ole suletud riik ning planeeritavate muudatuste positiivne mõju tarbimisele saab olema oluliselt väiksem. Läti ei ole sugugi nii kaugel kui Tallinnast paistab.

Palgasurve, kallinev tooraine ja kasvavad maksud

Kokkuvõttes on Eesti toidutööstuste ekspordimaht viimase aasta sama ajaga võrreldes pisut vähenenud. Pärast Venemaa embargot on Eesti toidutööstuse peamiseks sihtturuks Soome, Läti, Leedu, Rootsi ja Taani. Eksporditakse pea 90 riiki, aga põhitulu annavad 10 riiki. 

Tööjõupuudus on see, mis mõjutab toidutööstust. Sektori palk on 7% väiksem kui kogu töötleva tööstuse keskmine. Palgasurve tööstustele jääb, tooraine hinnad on tõusus ja seda enam teeb murelikuks maksupoliitika, mis lõppkokkuvõttes kajastub toote hinnatõusus.

Osale arutelus

  • Sirje Potisepp, Toiduliidu juht

    Sirje Potisepp, Toiduliidu juht

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Otto Bock Estonia otsib NÕUDLUSE PLANEERIMISE JA KLIENDIHALDUSE JUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

10. september 2017

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Käsi­raamatud