Autor: Tööstusuudised.ee • 4. mai 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööandjad ja Koda: panditulumaks on hiiliv ettevõtte tulumaksu kehtestamine

Toomas Tamsar
Foto: Andras Kralla
Tulumaksuseaduse muudatused, millega kontsernisisesed laenud ja finantstehingud maksustatakse 20 protsendi suuruse tulumaksuga, on hiiliv ettevõtte tulumaksu kehtestamine, leiavad suurimad ettevõtjate esindusorganisatsioonid Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Esindusorganisatsioonide sõnu ei aita see kaasa eesmärgile takistada kasumi varjatult Eestis väljaviimist.

Panditulumaksu näol on tegemist Eesti ettevõtluskeskkonda olulisel määral kahjustava meetmega, mis vähendab Eesti atraktiivsust välisinvestorite silmis, ent toob miljoneid eurosid kahju ka kohalikele ettevõtetele, kirjutavad Tööandjad ja Koda ühises tagasisides rahandusminister Sven Sesterile, teatasid organisatsioonid pressile. 

„Saame aru vajadusest otsida lahendusi, kuidas tõkestada kasumi varjatud ja pahatahtlikku Eestist väljaviimist. Selleks on aga juba praeguse seadusandluse raames võimalus olemas – Maksu- ja Tolliametil on õigus laen, mis tegelikult on antud dividendide väljamaksmiseks, ka vastavalt ümber kvalifitseerida ja maksud välja nõuda,” ütles Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar. „Selle asemel soovib valitsus varjatud ettevõtte tulumaksuga karistada seaduskuulekaid ettevõtteid, kes kasutavad kogu maailmas levinud ja tavapärast kontsernikontot grupi ettevõtete vahel arveldamiseks.”

Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul lõhub valitsus Eestile edu toonud lihtsat ja läbipaistvat maksusüsteemi. „Panditulumaks ei arvesta ettevõtluses kasutatavate normaalsete protsessidega ja toob lisaks otsesele majanduslikule kahjule kaasa halduskoormuse ja bürokraatia kasvu. Seetõttu võivad tegemata jääda investeeringud ja loomata töökohad, mille tulemusena maksulaekumine hoopis väheneb,” lisas ta. „Taaskord näeme eelnõud, mille mõju ettevõtluskeskkonnale on analüüsimata ja vastamata on küsimused: milline on konkreetne rahaline mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, kuidas mõjutab uus maks välisinveteeringuid ja millised on alternatiivid probleemi lahendamiseks.”

Lisaks juhivad ettevõtlusorganisatsioonid tähelepanu mitmele küsitavusele. Näiteks on olulised ja arutelusid vajavad maksumuudatused pandud ühte n.-ö. kobareelnõusse – lisaks panditulumaksu kehtestamisele soovitakse sama seadusaktiga sisse viia ka tulumaksusoodustus regulaarselt makstavatelt dividendidelt, krediidiasutuste kasumi avansiline tulumaks, astmelise tulumaksuvaba miinimumi arvestusmetoodika ja mitmed muudatused erisoodustuste maksustamises (mh tööandja sõiduauto kasutamine erasõitudeks, tööandja bussitransport ja majutus). See muudab eelnõu mõtte raskemini hoomatavaks ja menetluse Riigikogus aeglasemaks.

Samuti ei ole enne eelnõud koostatud väljatöötamiskavatsust, millega on rikutud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja.

Lisaks ei ole seadusega kooskõlas plaan jõustada panditulumaks 2018. aastast nõnda, et see hakkaks kehtima tagasiulatuvalt juba alates 1. juulist 2017 toimunud tehingutele.

 

Taust:

• Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile tulumaksuseaduse muudatused, millega kehtestatakse panditulumaks teatud kontsernisisestele laenudele, samuti kontsernikonto kaudu tehtavatele finantseerimistehingutele, kui need on tehtud eesmärgiga laenata Eestis teenitud kasumit teistele kontserni ühingutele. Valitsuses ja Riigikogus menetlemiseks on rahandusministeeriumil plaanis eelnõule liita veel mitmeid tulumaksuseaduse ja käibemaksuseaduse muudatusi. Plaanitav jõustamise aeg on 01.01.2018 ja see hakkaks kehtima tehingutele, mis on tehtud alates 1. juulist 2017.

• Uus maks mõjutaks kuni 11 400 Eestis tegutsevat kontserni kuuluvat ettevõtet, muutes laenamise ja sarnased tehingud nende jaoks kallimaks. Kõigi Eesti ettevõtete käibest moodustab kontsernide käive üle 60 protsendi.

• Sajast suurimast maksumaksjast olid 2016. aastal kontserni emaettevõtted või kuulusid kontserni 94 ettevõtet, kokku maksid nad 30% riigieelarvesse laekunud maksutulust, üle 2 miljardi euro.

• Statistikaameti hinnangul töötas kontsernides 2015. aastal kokku 35% hõivatutest ehk ca 225 000 inimest.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077