4. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jätkusuutlik areng on teema, mis muutub iga aastaga maailmas üha olulisemaks. Rahvusvaheliselt on kliimapoliitikas võetud ühine ja selge siht kasutada järjest vähem taastumatuid fossiilseid tooraineid. Mis neid asendaks?

Oma valdkonnas maailmas juhtival kohal olevad Skandinaavia suured puidutööstuskontsernid on veendunud, et heaks asenduseks on puidu- ja biokeemia tooted. Need ettevõtted on ka aastaid puidu kasutusvaldkondade uurimis- ja arendustöösse märkimisväärselt investeerinud.

Seda mõtteviisi peegeldab näiteks Soome suurim puidutööstuskontsern Stora Enso – ettevõte toodab taastuvaid materjale ja usub, et kõike, mis on täna tehtud fossiilsetest kütustest, saab homme teha puidust. Sarnasel veendumusel on ka kõik Stora Enso suuremad konkurendid.

Pelletituru suurtegija

pelletite eksport Euroopas 2016. aastal, tuhandetes tonnides

Läti 1671Eesti 930Portugal 485Saksamaa 357Tšehhi 307Leedu 307Rumeenia 261Poola 256ELi keskmine 240Taani 236Horvaatia 235Küpros 235Rootsi 228Prantsusmaa 191Belgia 129Bulgaaria 127Hispaania 84Slovakkia 73Luksemburg 31Suurbritannia 21Itaalia 13Ungari 8Iirimaa 7Kreeka 1

Austria, Holland, Malta, Sloveenia ja Soome pole mulluseid andmeid veel avaldanudAllikas: Swedbank

Puitpelletitel on roll taastuvenergias

Ei ole uudis, et Euroopa Liit soovib vähendada fossiilsete kütuste importi ja nendest toodetud energia osakaalu lõpptarbimises. Lisaks kasvuhoonegaaside emisiooni vähendamisele, aitab see kaasa nii energiajulgeolekule kui Euroopa innovatsiooni ja konkurentsivõime parandamisele. 

Seetõttu ongi riigid seadnud endale konkreetsed taastuvenergia eesmärgid. Nende eesmärkide saavutamisel on lisaks päikese- ja tuuleelektrijaamadele kindel koht ka biomassi kasutamisel.

Üks operatiivsemaid ja ökonoomsemaid viise kasvatada taastuvenergia osakaalu riigis on see, kui ehitada kivisöejaamad ümber biomassi kasutama. Biomassiks võivad sel juhul olla näiteks mehaanilise puidutöötlemise jäätmetest toodetud puitpelletid. 

Eesti ettevõtjad on Euroopa taastuvenergia näljas avanenud võimaluse oskuslikult ära kasutanud. Kivisütt asendavate puitpelletite tootmist ja eksporti oleme viimase nelja aastaga kasvatanud 100%.

Läti järel on Eesti selles valdkonnas maailmas number kaks. Iga lätlase ja iga eestlase kohta müüdi eelmisel aastal ekspordiks pea üks euroalusetäis puitpelleteid – koguväärtuses vastavalt 211 miljonit ja 128 miljoni euro eest.

Eesti puitmajad on hinnatud kaup

Kui sortiment ja kvaliteet lubab, on puidust energia tootmise asemel parem luua keerukamaid puittooteid, selliseid, mis kogu oma eluea kestel süsinikku salvestavad. See on kasulik nii keskkonna kui ettevõtete loodava lisandväärtuse kontekstis.

Kliimamuutuse pidurdamiseks on eriti hea, kui puitu seotud süsiniku saab ringlusest välja ja hoiule panna pikaks ajaks ja suures koguses – näiteks maju ehitades.

Eesti ettevõtete ehitatud puitmajad on välismaal hinnatud ja statistika järgi ostetakse neid igal aastal järjest enam. Valdavalt on need tehtud ka Eesti puidust. Eesti puitmajatootjad müüsid 2015. aastal puidust kokkupandavaid maju ekspordiks 278 miljoni euro eest. Seda on ligi kolm korda enam, kui ükski teine Euroopa riik.

Swedbanki hiljutise tööstusettevõtete küsitluse järgi jätkub eelmistele aastatele sarnane hoogne kasv ka sellel aastal. Puitmajatootjad ootavad 2017. aastal käibe kasvuks keskmiselt 9%, mis on enam nii puidutööstuse 5,7- kui kogu tööstuse keskmisest 6,5protsendilisest tulemusest. Kokku müüb Eesti puidutööstusvälisturgudele ligi 70% toodangust. Lisaks puitmajadele ja puitgraanulitele – osakaal vastavalt 17,4 ja 7,4 protsenti – olid eelmisel aastal ekspordis olulisel kohal ka teised taastuvast materjalist valmis- ja pooltooted. Siia kuulub näiteks 20,3% osakaaluga sae- ja höövelmaterjal, 15,7% puidust ehitusdetailid ja 13,9% puitmööbel, mis kõik võetakse kasutusele valdavalt kestvuskaupadena. 

Tervikuna eksportis sektor eelmisel aastal kaupu 1,9 miljardi euro eest. Kui sellest maale toodud puitooted maha arvata, oli netoeksport 1,3 miljardit. See tegi just puidutööstusest sektori, mis tasakaalustas Eesti importi kõige suuremas mahus.

Investeeringud kasvutrendis

Ainuüksi selleks, et kätte võideldud positsiooni hoida, tuleb pidevalt tegeleda oma konkurentsieelise arendamisega. Lisaks tööprotsesside parandamisele tuleb enamasti investeerida ka uutesse tehnilistesse lahendustesse, et tõsta tootmise efektiivsust või kasvatada väiksema ühikukulu nimel tootmismahte.

Puidutööstuse investeeringud on viimasel neljal aastal olnud pidevalt kasvutrendis ulatudes eelmisel aastal enam kui 200 miljoni euroni.

Kui varasemalt paistis jõulise investeerijana silma pelletitööstus, siis eelmisel aastal oli fookus sae- ja vineeritööstuse investeeringutel. Just vineerisektorisse tehtud mahukad investeeringud – UPM ja Kohila Vineer – ning Metsä Pärnu vineeritehase plaanid annavad põhjust oodata vineeritoodangu ja ekspordimahtude kasvu ka järgmisel kolmel aastal.

Tööstusettevõtete uuringu järgi planeerib 98% puidutööstureid ka sellel aastal investeerida. Investeeringute fookus püsib efektiivsuse kasvatamisel – seda plaanib 73% vastanuist. Kuid varasemast enam – 18% vastanuist – on tähelepanu all ka investeeringud tootearenduseks.

Konkurentsivõimeline palk

Konkurentsivõime kasvatamine on oluline ka tasuvate töökohtade loomise kontekstis. Puidutööstuses leiab Eestis praegu rakendust 38 000 inimest. Nende töökohad asuvad valdavas enamuses väljaspool maakonnakeskuseid, kuid nende brutopalk on Eesti keskmisest kõrgem. Samas on meie puidutööstuse palgatase 33% kõrgem kui Lätis ja 38% kõrgem kui Leedus. Sellises konkurentsis on järjest olulisem võtta eeskuju Skandinaavia puidutööstusest, kus tööjõukulu on meie omaga võrreldes mitmekordne.

Peamine märksõna on siin ilmselt puidukeemia arendamine, mis planeeritava rafineerimistehase eestvedamisel võiks ka Eestis selle valdkonna uueks käivitajaks olla. Potentsiaali selles valdkonnas edasi liikuda on ainuüksi selle ühe projekti kontekstis palju.

Eesti SKPst moodustas puidutööstus 2015. aastal 4,1%, rafineerimistehase käivitumine kasvataks plaanide järgi SKPd täiendavalt 1–1,3% ja tõstaks sektori loodud lisandväärtust 210–270 miljoni euro võrra aastas.

Kui soomlaste käsitlus peab paika, ja biomass ning puit on tõesti uue ajastu, end ise taastootev “nafta”, siis võime olla päris rahul. Eesti territooriumist on veidi enam kui pool kaetud metsaga ja selles arvestuses olemegi juba Soome, Rootsi, Sloveenia ja Läti järel Euroopa viie rikkaima riigi hulgas. Ja hoolimata puidutööstuse tootmismahtude ning käibe stabiilsest kasvust, kasvab jätkuvalt ka Eesti metsade puidutagavara.

Autor: Mait Kaup, Swedbanki metsa- ja puidutööstuse sektorijuht