Ploompuu: Eesti edu sõltub tööstusest

Triin Ploompuu
Triin Ploompuu

Eesti majandus sõltub töötleva tööstuse edust – kõik muud valdkonnad toetavad tööstust. Kuidas saaks tööstust edendada, küsib Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu aprilli tööstuse erilehes.

Tööstuse edendamiseks on mitmeid võimalusi. Oluline on tööstuse prioriseerimine ja mõistmine, miks see Eestile kasulik on ja miks sellega tegeleda tasub. Kui meie haagistel, laevadel, metsandusseadmetel või teistel toodetel läheb hästi, siis sellest tekib kogemus ja kompetents. Sellest omakorda tekib ettevõtetel võimalus kasvada, luua kõrgemat lisandväärtust ja seeläbi maksta kõrgemat palka, omanikutulu ning riigile makse. Üks töökoht tööstuses annab tööd vähemalt kahele inimesele teistes valdkondades.

Kaardistame Eesti tööstuse

Tunnen puudust Eesti tööstuse maakaardist, nagu on näiteks turismiinfo maakaart erinevate atraktsioonidega. Tööstuse kaart näitaks tööstusettevõtete asukohta ja toodangut. Seda saaks kasutada näiteks õppeasutused, võimalikud koostööpartnerid, ärikontaktid mujalt ja paljud teised.

Olen kogenud, et kogukond ei tea liiga tihti, mis ettevõtted lähikonnas tegutsevad ning mida ja kuidas toodetakse. Paljud ettevõtjad tunnistavad, et vajavad turundusabi. Mitmesse enamlevinud keelde tõlgitud abimaterjali saame paluda aktiivselt kasutusele võtta kõikidel riigisektori inimestel, kes sõidavad lähetustele. Lisaks saatkondade töötajatel või teiste riikide kaubanduskodadel. Samuti ka mujal elavatel asjalikel eestlastel, kes tunnevad kedagi, kellel on just neid tooteid vaja.

On selge, et keegi meid oma toodetega mujal maailmas avasüli ei oota. Konkurents on tihe ning võidab see, kes suudab müüa. Meie sood ja rabad on küll armsad, kuid raha saame ikkagi küsida asja eest, mida on kellelgi igapäevaselt oma elus päriselt vaja. Neile, kes suudavad Eesti tooteid paremini turundada ja müüa, tuleb pakkuda stipendiumeid ja preemiaid.

Kvoodi piirmäär vastavalt vajadusele

Järelkasv ja tööjõud on tööstuse jaoks ülioluline. Meil on siiani raske noortele ja nende vanematele selgitada, mis on li­sandväärtus ja miks meistriks kasvada on kasulikum, kui n-ö külmalt majandust või muud pehmet ala õppida. Noored ja nende vanemad tuleb viia tööstusse, et näidata roboteid, tehnoloogiat ja töökeskkonda. Kõik klassid võiks vähemalt korra kooliaja jooksul tööstusettevõtet külastada.

Seadusi võiks muuta nii, et alaealiste palkamine kasvõi lihtsamateks suvetöödeks poleks personalijuhile ainult tohutu peavalu. Oluline on kogemuse saamine ja teadmine, et nutikatel inimestel jätkub tööstuses väljakutseid. Et palk on väärikas ja pakutakse ka hüvesid.

Kuna elanikkond vananeb järsult ja roboteid ei suudeta piisava kiirusega juurutada, siis võiksime ka välistööjõudu oluliselt positiivsemalt suhtuda. Mitmed tippjuhid on korduvalt tõstatanud teema, et konkureerime Euroopas oskustööjõuturul ja peaksime rõõmustama, kui suudame mõne maailmatasemel talendi meie ettevõtetesse kutsuda.

Eesti sisserände piirarv on 1317. Kui see täis saab, siis on tööstuse jaoks võimalus välistööjõudu kaasata selleks aastaks läbi. IT- ja idufirmad on kvoodi alt vabastatud ja neil on võimalus ükskõik, kui palju inimesi tööle kutsuda. Samas, kui masinatööstus, mis toodab kõrgeima lisandväärtusega tooteid, püüab kiiresti reageerida, et oma spetsialistide kutsumisega mitte hiljaks ja ilma jääda. Masinatööstus tuleb kvoodi alt vabastada või tõsta piirmäära numbrini, mis katab praktilist vajadust.

Eestil võiks olla tööstusminister

Töötlev tööstus koosneb umbes 7000 ettevõttest, see annab suurima panuse SKPsse (15%), teeb kaks kolmandikku ekspordimahust ning pakub tööd umbes 120 000 inimesele. Äkki võiks Eestil olla oma tööstusminister, kes sektoriga tegeleks?

Lisaks võiks mõnes inseneribüroos olla veebikaamera, et populariseerida inseneride tööd ja näidata huvilistele, milles see töö seisneb. Kutsekoolides võiks avada eraldi grupid tüdrukutele, kes soovivad end keevitamise ja CNC-pinkide juhtimise saladustega kurssi viia. Naisi masinatööstuses juba on, aga võiks olla veelgi rohkem. Vangidel ei tohiks lasta vedeleda ja vähemalt osa neist võiks panna tegelema metallitöödega, nagu tehakse näiteks Hispaanias.

Eesti vajab läbimõeldud ja strateegilisi otsuseid ning pidevaid sisulisi arendustegevusi, et hoida majandust jätkusuutlikuna. Kõik otsused, seadusandlus ja tegevused tuleb läbi mõelda nii, et riigi peamine tööandja ja “lüpsilehm” nimega töötlev tööstus ei peaks vajalikuks mujale kolida.

Osale arutelus

  • Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara