Kiired muutused sunnivad investeerima

Raul Kirsimäe
Raul Kirsimäe

Kui eelnevatel aastatel on investeeringute mahud tööstuses pigem paigal tammunud või isegi langenud, siis käesoleval aastal on oodata muutust. Ettevõtted plaanivad investeeringuid oluliselt kasvatada, et tulla toime tööjõupuuduse ja survega kasumlikkusele, kirjutab Swedbanki tööstusettevõtete osakonna juht Raul Kirsimäe.

Tööstus on kõige olulisem sektor Eesti majanduses, andes 58% ekspordist ja pakkudes tööd igale viiendale inimesele. Aasta on tööstuses hoogsalt käima läinud, viimasel neljal kuul on tööstustoodangu mahud aastases võrdluses kasvanud 7–9%.

See kajastub ka ekspordis – jaanuar oli üle 13% mullusega võrreldes tugevam. Meie olulisemate sihtriikide – Soome, Rootsi – majanduses on märgata elavnemist. Rootsi ehitusmahud püsivad tugevad tänu nõudluse kasvule suurlinnades – Stockholmis, Göteborgis, Malmös. Rootsi tööstuse ostujuhtide indeks on rekordilisel tasemel, kuna tellimused on kasvanud nii ekspordis kui siseriiklikult. Soomes on olnud mitmeid positiivseid uudiseid investeeringute ja tellimuste kasvu osas nii puidu-, energeetika- kui autotööstuses. Samuti on hoogustunud ehitustegevus Lõuna-Soomes.

Viimaste uudiste valguses tundub turukonjunktuur Eesti tööstusettevõtete jaoks paljulubav. Kas oleme valmis turul olevaid võimalusi ära kasutama?

Kasvuambitsioonid

Värskelt avaldatud Swedbanki tööstusettevõtete uuringu kohaselt plaanib üle 68% tööstusettevõtetest käivet kasvatada. Keskmisena plaanitakse käibe kasvu 6,5%, mis on märksa enam eelmisest aastast – 2016 plaanisid ettevõtted käivet kasvatada 4,4%.

Käibe kasvu ambitsioon näitab, et Eesti ettevõtjad soovivad oma positsiooni sihtturgudel hoida ning kasvatada. Lisaks praegustele turgudele vaatavad ettevõtted aktiivselt ka uute turgude suunas. Nii näiteks kavandab iga neljas suurettevõte sisenemist Hiina turule.

Ettevõtjad plaanivad kasvatada kasumlikkust, mis on olnud viimastel aastatel palkade kiire kasvu tõttu tugeva surve all. Näiteks eelmisel aastal kasvasid palgad töötlevas tööstuses 7%. Viimase kümne aastaga on palgad kokku kasvanud 115%.
Palkade kiire kasv ei oleks probleemiks, kui ettevõtted suudaksid samas tempos kasvatada tootlikkust. Statistika järgi on lisandväärtus ühe töötaja kohta Eesti tööstuses 23 000 eurot. Selle numbriga oleme Euroopas tagantpoolt kolmandad. Jääme maha isegi Leedust, kus see number on 32 000 eurot ning oleme samal tasemel Lätiga.

Arengud tööjõuturul

Uuringus osalenud ettevõtetest pea pooli kimbutab tööjõupuudus, puudu on eeskätt kvalifitseeritud tööjõust. Seda protsessi on kiirendamas tehnoloogia areng. 79% uuringus osalenud ettevõtetest tunneb puudust spetsialistidest nagu kaasaegsete tööpinkide operaatorid, tehnoloogid ja insenerid.

Uue lahendusena kaalub üha enam ettevõtteid võimalust kasvatada välistööjõu osakaalu. Enim plaanivad välistööjõu osakaalu kasvatada keskmise suurusega ettevõtted – 39% uuringus osalenuist – ning eeskätt rasketööstus. Kuna palkade kasv, mis viimastel aastatel on olnud ca 6–7% juures, püsib kiire, siis on ettevõtjate fookus efektiivsust kasvatavatel investeeringutel.

Investeerimine konkurentsivõime parandamisse ja uutesse tehnoloogiatesse toob aga kaasa selle, et muutuvad nõuded töötajatele. Arvutioskus ja uute tehnoloogiliste võimalustega kohanemine on märksõnad, mis puudutavad lähiaastatel kõiki töötajaid tööstuses.

Oluliselt kasvab vajadus täiend- ja ümberõppeks. See omakorda tõstab üles küsimuse, kuidas saab riik toetada tööstusettevõtteid töötajate väljaõppel ning koolitamisel.

Milliseid lahendusi nähakse?

Enam kui pooled tööstusettevõtted plaanivad alanud aastal kasumlikkust kasvatada. 35% uuringus osalenutest kavatsevad muuta tootmist efektiivsemaks, 28% suurendada müüki ning 19% valmistada kõrgema marginaaliga tooteid. Need on kavandatud tegevustest olulisimad.

Sektorite lõikes on fookus pisut erinev – kui efektiivsuse kasvatamise jahil on enim puidu-, mööbli- ja masinatööstus, siis kõrgema lisandväärtusega toodetele panustatakse enim trüki- ja tekstiilitööstuses. Huvitava detailina paistab silma, et kasumlikkuse kasvu prognoosivad ettevõtted plaanivad ka töötajate palka tõsta enamkui tööstuses keskmiselt – vastavalt 6,2% vs. 3,7%.

Investeeringuplaanid taas laual

Kui eelnevatel aastatel on investeeringute mahud tööstuses pigem paigal tammunud või isegi langenud, siis käesoleval aastal on oodata muutust.

Et tulla toime tööjõupuuduse ja survega kasumlikkusele, plaanivad ettevõtted investeeringuid oluliselt kasvatada. Investeeringuid kavandab enamus ehk 93% uuringus osalenud ettevõtetest, seejuures kasvab keskmise investeeringu suurus 11%.

Ei ole üllatuseks, et kõige olulisemaks eesmärgiks investeeringute tegemisel on ettevõtjate jaoks efektiivsuse kasvatamine, selle märkis põhjuseks 58% ettevõtetest. Investeeritakse eeskätt uutesse moodsatesse tehnoloogiatesse – robotid, co-bot-id, CNC-pingid ja tootmisliinid – ning tarkvaralahendustesse, mis võimaldavad tootmisprotsessi analüüsida ja paremini juhtida. Uuringu tulemustes jääb hästi silma, et tootearenduse fookus on aasta-aastalt kasvanud. Nii on viimase viie aastaga kasvanud eeskätt tootearendusse investeerivate ettevõtete osakaal koguni kaheksalt protsendilt 25-le. Seejuures on tootearenduse põhifookus liikunud uutele toodetele. See näitab uut trendi Eesti tööstuses!

Töötajate arv ei vähene

Tihti räägitakse investeeringutest seadmetesse ja automatiseerimisse kui võimalusest töötajate arvu vähendada, et efektiivsus tõuseks. Siin on tõepõhi all – viimased kaks-kolm aastat on tööstuses jõuliselt asendatud toetavaid ja lihtsamaid töörolle – transport, sorteerimine, pakendamine – seadmetega.

Investeeringuid tegevate ettevõtete vastustest joonistub aga välja uus suund – viiekümnest suuremaid investeeringuid kavandavast ettevõttest plaanib vaid neli töötajate arvu vähendada ja 18 kavandab hoopis töötajate arvu märgatavat kasvu. Seega võib väita, et investeeringute fookus on muutumas. Kui varasemalt oli see lihtsamate töörollide asendamine masinatega, siis nüüd on põhiküsimuseks, kuidas olemasoleva töötajaskonnaga parem tulemus teha. Nii näiteks plaanivad suuremaid investeeringuid tegevad ettevõtted märksa kiiremat käibe kasvu – 10,6% võrreldes tööstuse keskmise 6,5 protsendiga.

Kokkuvõtteks võib öelda, et seoses tehnoloogia arengu ning tööjõuturuga on meie tööstust ootamas suured muutused. Samas on turukonjunktuur ettevõtete jaoks praegu soodne ning on ärimehelik kasutada olukorda ettevõtte kasvatamiseks. Seetõttu on kasvanud vajadus uuteks investeeringuteks targemasse ja efektiivsemasse tehnoloogiasse.

Investeeringute tegemist soosivad veel jätkuvalt madalad intressimäärad ning mõistlikud varade hinnad.

Osale arutelus

  • Raul Kirsimäe, Swedbanki tööstusettevõtete osakonna juht

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Käsi­raamatud