29. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Koksisüsi hind kukub robinal

Koksisüsi hind on viimastel nädalatel tublisti odavnenud, sest Austraaliat tabanud troopilised tormid on vaibunud ning pakkumine taastub, vahendab mining.com.

Koksisüsi hind langes eelmisel reedel 263,40 dollarini tonnist. Veel mõni nädal tagasi kauples koksisüsi 310 dollari juures, mis on kõrgeim tase alates 2011. aasta teisest kvartalist. Hinnatõusu aitas kiirendada üleujutus Queenslandis.

Tsüklon Debbie kahjustas kaevandajate jaoks tähtsaid raudteid märkimisväärselt. Kolm raudteed on nüüd aga uuesti avatud, selgub Aurizoni andmetest.

Prognoositakse, et umbes 12-13 miljonit tonni Austraalia koksisöest jääb Hiinasse, Indiasse ja Jaapanisse hiljaks. Aurizon teatas sellele nädalal, et nende hinnangul mõjutab see 21 miljonit tonni.

Eelmisel aastal eksporditi Queenslandist kokku 221 miljonit tonni koksisüsi, selgub Queensland Resources Councili andmetest.

Hinnalangus peaks jätkuma

Investeerimispankade analüütikute ja ökonomistide seas läbi viidud küsitlusest selgub, et koksisöele prognoositakse selle aasta teiseks pooleks suurt hinnalangust. Mediaanprognoosi kohaselt kaupleb koksisüsi 2017. aasta viimases kvartalis keskmiselt 146 dollaril tonnist. 2016. aastal oli koksisüsi keskmine hind 121 dollarit.

Maailmapank: tööstusmetallide hinnad hakkavad tõusma

Tööstusmetallide hinnad peaksid sellel aastal kallinema 16 protsenti, sest nõudlus tugevneb (eriti Hiinas) ja pakkumist hakatakse piirama, teatas Maailmapank oma tooraineturgude ülevaates.

Maailmapanga analüütikud usuvad, et kõige helgem tulevik on tsingil, mille hind peaks tänavu kallinema 32 protsenti. Eelmisel aastal tõusis tsink 60 protsenti.

Võitjaks peaks osutuma ka plii, mis on tihtipeale tsingikaevanduste kõrvalprodukt. Maailmapank prognoosib, et metall kallineb 18 protsenti, sest mitmeid kaevandusi sulgetakse.

„Plii nõudlus on jätkuvalt tugev, eriti patareide ja tööstussektorite puhul. Tõsi, pliinõudlust ohustavad elektriliste jalgrataste turg Hiinas ja alternatiivset patareide tehnoloogiat (näiteks liitiumil põhinevad patareid).“

Raporti autorid hoiatasid, et tsingi- ja pliituru fundamentaalnäitajad võivad pikaajaliselt muutuda, sest kõrgemad hinnad tekitavad Hiinas suuremat pakkumist. Lisaks sellele võib Glencore uuesti tootmist alustada.

Vähemalt 10protsendilist hinnatõusu oodatakse ka alumiiniumi, rauamaagi ja tina puhul. Nikli väljavaade on aga kehvem.

Maailmapank ütles, et metallid tõusevad prognoositust rohkem siis, kui globaalne nõudlus saab olema tugevam, uut tootmist alustatakse oodatust aeglasemalt ning keskkonnanõudeid karmistatakse. Languseriskid on seotud eelkõige Hiina nõudluse ja oodatust suurema tootmisega.

Vase hind kallines sellele nädalal 1,6 protsenti ja tsink odavnes 0,2 protsenti. Kummagi tonn maksis neljapäevaks vastavalt 5715 ja 2626 dollarit. Tina kallines 0,2 protsenti ja alumiinium lisas 1,1 protsenti. Tonnihinnad vastavalt 19 910 ja 1964 dollarit. Nikli hind langes 2,6 protsenti 9230 dollarini tonnist.

Vale kvartalitulemused jäid ootustele alla

Kaevandushiid Vale teatas neljapäeval oma esimese kvartali tulemused, mis jäid analüütikute ootustele alla.

See peegeldab piiratud tootmist, mille on põhjustanud tugevad vihmad Brasiilia põhjapiirkonnas, kus Valel on palju kaevandusi. Lisaks sellele on finantseerimiskulud kasvanud.

Ettevõtte puhaskasum oli 2,5 miljardit dollarit, analüütikud ootasid 3,325 miljardi suurust kasumit. Tõsi, kasum oli sellegi poolest suurim alates 2014. aastast, teatas Vale.

Hiljuti teatas kaevandaja, et nende rauamaagi tootmine tõusis esimeses kvartalis 86,2 miljoni tonnini – see on suur number, aga jääb alla 2016. aasta neljandale kvartalile, mil toodeti 92,4 miljonit tonni rauamaaki.

„Rauamaagi turg on tasakaalus“

Tegevjuht Murilo Ferreira usub, et rauamaagiturg on praegu hästi tasakaalustatud, sest pakkumist oodatakse vähem ning hinnad on leidnud eelmise aasta tasemetel põhja.

Pärast veebruari keskel saavutatud tippe on rauamaak sattunud karuturule ning odavnenud üle 30protsendi. Mõned analüütikud, näiteks BMI Research, prognoosivad, et rauamaagi hinnalangus jätkub. BMI arvab, et rauamaak jõuab 2021. aastaks 46 dollarini tonnist.

Rauamaak kallines nädalaga 1,6 protsenti ja tonn maksis neljapäevals 5715 dollarit.

Nafta hind kukkus viimase kuu põhja

Nafta hind langes neljapäeval nelja nädala madalaima tasemeni, muret tekitab eelkõige USA tootmise suurenemine, vahendab MarketWatch.

Nii brenti kui ka WTI toornafta hinnad langesid eelmise nädala reedega võrreldes 4,2 protsenti. Kummagi barrel maksab vastavalt 50,75 ja 48,57 dollarit.

USA valitsuse andmetest selgus, et bensiini ja destillaatide varud kasvasid ootamatult. USA Energia ja Informatsiooni Administratsiooni (EIA) raportist selgus, et USA tootmine on jätkuvalt kasvamas.

Viimastel kuudel on nafta hindu toetanud OPECi tootmiskärbete kokkulepe. Nüüd on analüütikud aga kahtlema hakanud, kas tootmise vähendamine on naftahindade jätkusuutlikuks tõstmiseks piisav.

„Turgude fookus on OPECilt kaldunud USA tootjate peale. See on ka peamine faktor, mis pakkumist mõjutab,“ teatasid Commerzbanki analüütikud.

Maagaasi hind langes neljapäeval 1,1 protsenti 3,23 dollarini ühe briti soojusühiku kohta.

Langus on jõudnud ka bensiiniturule – Rotterdami 95 bensiini hind odavnes nädalaga 2,3 protsenti ja tonn maksab 566,5 dollarit. USA bensiini hind kukkus reedel 2,2 protsenti 1,56 dollarini gallonist.

Autor: Nädal börsil