7. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kivisöe hinnad peaks stabiliseeruma

Kivisöe hinnad tõusid 2016. aasta teises pooles tublisti, sest Hiina kärpis oma tootmist. Sellel aastal on nii auru- kui ka koksisöe hinnad järsult langenud, kirjutab mining.com.

Kummagi hind on kõrgemal vastavalt 80 ja 150 dollarist. Hinnad on aga jätkuvalt kõrgemal hiljuti saavutatud mitme aasta madalaimatest tasemetest. Aurusüsi odavnes vahepeal alla 50 dollari tonnist ning koksisüsi langes 75 dollarini.

Reitinguagentuuri Fitch all tegutsev uuringufirma BMI Research prognoosib, et termilise süsi hinnad peaksid praegustelt tasemetelt langema, aga eelpool mainitud põhjadeni siiski ei jõuta. Languse peaks peatama Hiina tugev nõudlus – riik tarbib rohkem kivisütt kui ülejäänud maailm kokku.

BMI tõstis kivisöe selle ja järgmise aasta prognoose. Nüüd oodatakse, et järgmise 3-6 kuu jooksul kaupleb aurusüsi 70-90 dollari vahel, sest Hiina valitsus hakkab oma rasketööstust toetama.

Vasetööstuse juhid: hullemad ajad on möödas

Vasesäri, mis on üle elanud suuri tootmiskärpeid, peaks kriisist peagi toibuma hakkama, teatasid tööstuse juhid Tšiilis toimunud kohtumisel, vahendab Reuters.

Tõsi, juhid tunnistasid, et taastumine saab olema aeglane. „Praegu tundub, et hullem on möödas. Samas on väga ennatlik väita, et uus tõusutsükkel on alanud,“ ütles Tšiili kaevandusminister Aurora Williams.

Üleüldine atmosfäär oli selleaastasel konverentsil veidi positiivsem. Suurem osa delegaatidest nõustus, et turu põhinäitajad, näiteks uute projektide vähesus ja Hiina nõudlus, hakkavad vase hinda tõenäoliselt toetama.

Rio Tinto vase ja teemantite üksuse juht Arnaud Soirat ütles, et vase hindu toetavad järgnevatel aastatel mitmed faktorid. Ta tõi välja nullprojektide vähesuse, maagi kvaliteedi halvenemise ja tegevuse lõpetavad kaevandused. Soirat prognoosib selleks aastaks väikest defitsiiti.

Vasetööstuse konsultatsioonifirma CRU prognoosib, et hinnad tõusevad kuni 2021. aastani. „Me ootame, et kulude vähendamise surve püsib. Aga me arvame, et vase hind tõuseb kiiremini kui tegevuskulud, mis tagab kasumimarginaalide paranemise,“ ütles CRU vaseuuringute juht Vanessa Davidson.

Vase hind langes sellel nädalal 1,6 protsenti 5858 dollarini tonnist.

Rauamaagi hind odavnes nädalaga 1,1 protsenti ja tonn maksab 80,92 dollarit. Mitmed analüütikud usuvad, et mitu nädalat kestnud kiire hinnalanguse põhjuseks on eelkõige Hiina sadamate kasvavad varud.

Teised aga arvavad, et odavnemise põhjuseks on ülepakkumine – nimelt on viimasel ajal mitmed kaevandused oma tegevust jätkanud ja see on rauamaaki rohkem turule toonud. Veidi enam kui kuu aega tagasi kauples rauamak veel 94,5 dollaril tonnist.

Teistest toorainetest odavnes tsink 5 protsenti ja alumiinium kukkus 1 protsendi. Kummagi tonn maksis reede lõunaks vastavalt 2726 ja 1953 dollarit. Nikli tonnihind langes 0,5 protsenti 10 080 dollarini.

Kulla hind tõuseb robinal

Kulla hind tõusis esimeses kvartalis 8 protsenti. Sellel nädalal viisid hinda üles geopoliitilised sündmused – Peterburis toimunud terrorirünnak ning USA presidendi Donald Trumpi otsus alustada Süüria vastaste õhurünnakutega.

Lisaks sellele toimub täna kohtumine USA presidendi Donald Trumpi ja Hiina presidendi Xi Jinpingi vahel, mille tulemusi investorid ärevalt ootavad.

Kulla hind tõusis nädalaga 1,6 protsenti 1263 dollarini untsist, mis on viimase viie kuu kõrgeim tase. UBSi strateeg Joni Teves märkis CNBC-le, et oluline on ka ära märkida, et kuld ületas 200 päeva libiseva keskmise hinna (1261,5 dollari piiri). Tegemist on tähtsa vastupanu- ja toetuspunktiga. Kui hind on sellest tasemest kõrgemal, käitub see toetuspunktiga. Kui hind on madalamal, on tegemist vastupanutasemega.

Nafta hind viimase kuu tipus

Täna varahommikul toimusid Süürias USA õhurünnakud, mis pani nafta hinna tõusma, kirjutab Äripäev.

Naftafutuuride hinnad tõusid reedel üle 2 protsendi viimase kuu kõrgeima tasemeni. Nädala lõikes kallines WTI toornafta 4,4 protsenti ja Brent lisas 5,5 protsenti. Kummagi barrel maksis vastavalt 55,56 ja 52,41 dollarit barrelist.

USA ametnike teatel olid õhurünnaku sihtmärgiks Süüria lennukid ja angaarid, kütusepumbad ja sõjaväe lennuväli. Õhurünnak oli vastuseks keemiarelva kasutamisele Süüria tsiviilelanikkonna vastu.

„Süüria ei ole suur naftatootja, kuid juhtunu suurendab piirkonnas riski olukorra eskaleerumisest,“ ütles CMC Marketsi analüütik Ric Spooner. „Arvestades seda, milline on turul praegu pakkumine, varude seis ning kildaõli tootmise kasv, on tõenäoline, et hind väga järsult ei tõuse.“

Süüria naapriks on Iraak, mis on naftat eksportivate riikide ühenduse OPECi suuruselt teine tootja. Nomura Holdings teatas, et kui olukord ei eskaleeru ja ei jõua Iraaki, jääb hinnatõus ajutiseks.

Rotterdami 95 bensiini hind kallines 3,6 protsenti 571 dollarini tonnist.

Autor: Nädal börsil