29. märts 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jari Kukkonen: kiirustamine pole jätkusuutlik viis olla efektiivne

Jari Kukkonen
Foto: Andras Kralla
Pidev kiirustamine pole jätkusuutlik viis olla efektiivne ja peame teadlikult vaatlema, milline osa meie tegutsemisest loob tegelikult väärtust, kirjutab koolitaja Jari Kukkonen.

Autopiloodiga vastu mäge

Vaiketeadmine juhib tugevalt meie igapäevaelu. Meie teame, kuidas oleme alati teinud ja et sedasi oleme seni kenasti hakkama saanud. Automatiseerumine inimese käitumises on kasulik selleks, et meil jätkuks tähelepanu uute asjade õppimiseks. Automatiseerumine aga võib teha meid pimedaks ja nii võib jääda märkamata, et tegelikult on olukord muutunud ja peaksime teisiti tegutsema.

Näiteks autopiloodil kutsume samadele koosolekutele samad inimesed, sõltumata koosoleku agendast. Selle tulemusel raiskame ehk kolleegide aega ja langetame nende motivatsiooni. Autopiloodil toodame samu aruandeid aastast aastasse, kuigi nende hulgas võib olla iganenud aruandeid, mida keegi enam ei loe. Kordame samu tegevusi, kuid ootame erinevaid (paremaid) tulemusi.

Kas joosta kiiremini või jalutada lühemaid vahemaid?

Pidev kiirustamine pole jätkusuutlik viis olla efektiivne. Peame teadlikult vaatlema, milline osa meie tegutsemisest loob tegelikult väärtust ning milline osa tegutsemist on peale sunnitud paratamatus, mis väärtust ei loo.

Jari Kukkoneni koolitus "Efektiivsus igapäevajuhtimises"

Kuidas vältida raiskamist ja keskenduda sellele, mis loob väärtust?

3. mai 201723. august 201713. detsember 2017Kestus: 1 päev

Vaata lisainfot SIIT.

Ressursiefektiivsuse taotlemisel koormame ressursse, kuid paradoksaalselt on tulemuseks ebaefektiivsus, sest liialt koormatud ressursid pikendavad protsesside läbiminekuaegu ning pikad läbiminekuajad lisavad meile ülesandeid, mida kiiremate läbiminekuaegade puhul poleks vaja üldse teha. Näiteks pikad tarneajad nõuavad rohkelt ümberplaneerimist, tellimuste staatuse päringutele vastamist jne. Rääkimata sellest, kui palju võime tellimusi kaotada pikkade tarneaegade tõttu. Vooefektiivsuse juhtimine võib viia meid tegeliku ressursiefektiivsuseni ja nii märkame, et tegelikult saavutame rohkem, tehes vähem.

Nätsu ja tatiga parandatud süsteemid

Kuidas on meil aega kogu aeg kustutada tulekahjusid, kuid selleks, et üks kord süveneda probleemide põhipõhjustesse, meil aega ei ole?

Pideva täiustamise väljakutse seisneb selles, et arendustegevuseks aja leidmiseks on meil igapäevaselt liiga kiire. Kaks tundi süsteemset tegevuse analüüsi ja arendamist nädalas võib viia töökollektiivi suhteliselt lühikese aja jooksul hüppelise efektiivsuse paranemiseni.

Näiteks üks trükikoda vabastas mõne kuuga arendustegevuse abil 40% tööajast, kusjuures vajalikud investeeringud töökeskkonda piirdusid tuhande euroga. Arengule suunatud töökultuur aga nõuab juhtidelt eestvedamise oskusi ja järjepidevat tööd.

Autor: Jari Kukkonen, koolitaja

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077