Autorid: Lauri Leet, Lauri Leet, kaasautor • 29. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lihtsustatud, ent üsna levinud arusaama põhjal räägitakse disainist kui vaid toote väljanägemise parandamisest, mingi kujunduse tegemisest või erikujuga toote loomisest.

Asjatundjate hinnangul hõlmab disainiprotsess tootmisettevõttes aga oluliselt laiemat tegevusvälja. Ka juba kolmandat korda läbi viidava EASi Disainibuldooseri programmi eesmärk on oluliselt ambitsioonikam kui pelgalt toote välimuse tuunimine – programmi eesmärgiks tervikuna on tõsta disaini rakendamise abil Eesti tööstusettevõtete rahvusvahelist konkurentsi- ja ekspordivõimet.

Varasematel aastatel programmis osalenud ettevõtete seast toob EAS välja ka mitmeid edulugusid, üks neist on tekstiiltoodete tootmisega tegelev AS Wendre.

Ettevõtte turundusjuht ning juhatuse liige Peep Armväärt kinnitab, et nende arusaama kohaselt ei tähenda disainimine pelgalt toote välimusega tegelemist. “Ettevõtte disainimise all mõtleme oma firma sisemiste tegevuste parendamist. Et info oleks paremini hallatav, oleme näiteks viimase aasta jooksul kirjeldanud taaskord ettevõtte protsesse uuele 2c8 modelleerimise tarkvarale.”

Mitte pelgalt töökoht

Wendre CVI juhi Markus Trei sõnul on ettevõttes disainitud ka meeskonna sisemisi protsesse ja juhtimist. “Eesmärk on, et Wendres ei käida lihtsalt tööl, vaid see oleks midagi enamat. Et meie inimesed teaksid Wendre ajalugu ja kui suur roll on Wendrel maailmas.”

Disainimise alla käib selles vaates ka tootmisprotsesside kaardistamine ja parendamine ning ümberdisainimine, et ettevõte oleks paindlik ja hea partner klientidele, kes pärinevad täiesti erinevatest kultuuriruumidest ja on erinevate äritavadega.

“Samas proovime olla võimalikult ökonoomsed ja vastutustundlikud tootjad. Teenusedisaini oleme rakendanud suhtlemisel koostööpartneritega erinevates riikides. Meil on olemas B2B kliendid ja läbi meie Wendre tootebrändi ka B2C kliendid, kelle jaoks üritame tootmisprotsessi hoida läbipaistva ja arusaadavana,” selgitab Trei.

Disainibuldooseri programm

Algatas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, toimub koostöös Eesti Disainikeskuse ja kultuuriministeeriumigaTänavu kolmandat korda.Keskendub sel korral tööstusettevõtetele.Põhiprogramm 4 kuud, koosneb koolitustest ja disainiauditist. Tugevamad osalejad saavad võimaluse jätkata teises etapis, mis koosneb konkreetsest tootearendusest koos disainijuhiga.Annab ettevõtetele võimaluse õppida, kuidas toimib kaasaegne disainist juhitud tootearendus, mil moel välja töötada kasutajakeskseid lahendusi, rakendada edukalt disainmõtlemise tööriistu ning viia ellu arendustegevust kogenud ja koolitatud disainijuhi käe all.Koolitusi ja mentorlust viib läbi Eesti Disainikeskus koostöös Taani tuntud innovatsiooni ja tootearenduse büroo Attention Groupi tootedisaineritega.Osalema valitakse 15 tööstusettevõtet ja 15 tugevaimat disainijuhti.Info www.eas.ee/teenus/disainibuldooser/

Läbipaistev ja ühtlustatud tootmine

Armväärti sõnul on disaini- ja arendusprotsessi osalisi Wendres mitmeid. Toodete arendamiseks moodustati viis aastat tagasi eraldi struktuuriüksus, läbi mille on tootearendusprotsess muutunud süsteemsemaks. “Me oleme paika pannud aastase tsükli ja protsessi osad. On olemas nn tuumikmeeskond, kellele lisandub erinevate projektidega oma ala spetsialiste,” valgustab Armväärt.

“Oleme läbi viinud palju muudatusi, muutes tootearendust standardsemaks nii et meie kui ühe maailma suurima vooditekstiilide tootja jaoks oleks võimalik toota näidiseid nii, et klient saab kätte oma toote aga selleks ei pea tehast seisma panema,” täiendab Trei ja ütleb et on leitud palju nutikaid lahendusi protssesse lahti kirjeldades ja seda ümber disainides.

Ettevõttel on erinevatest riikidest kliente üle maailma, kes kõik on erilised ja vajavad erikohtlemist. “Tavaliselt tuleb inimestele üsna suure üllatusena fakt, et isegi meie lähiriikides, Lätis, Leedus ja Soomes on kõik voodipesud ja voodid erinevates mõõtudes ning kui liigume perimeetriga Kesk-Euroopasse, on olukord veel kordades keerulisem.” Sellises olukorras on teenuse ja tootmise disainimine aidanud Wendret Trei kinnitusel erinevate kultuuride ja klientide seisukohast leida ühtlustatud tootmisprotsessi.

Suurema seltskonna ühine arusaam

Disainibuldooseri programmmi looja ja läbiviija EAS on õigusega märkinud, et tegelikult on edulugude taga ettevõtete disainiusku juhid, kes koostöös suutnud muuta ettevõtete ärimudeleid, struktuure ja protsesse.

Armväärt tunnistab, et Disainibuldooseri programmis osalemine andis tõuke kiiremateks muutusteks ning aitas ka ettevõttes sees selgitada, miks need tegevused on vajalikud. “See pole ainult ühe toote pakendi ringi tegemine, vaid on ühe suurema seltskonna ühise arusaama tekitamine,” sõnastab Armväärt. Ta tunnistab, et 1000 inimesega organisatsiooni mõttemallide muutmine on suur töö.

“Selleks peab olema hulk entusiaste, ühe inimese show lõppeb kiirelt,” nõustub ta eestvedajate vajalikkusega ja lisab et hea on omada seltskonda, kes juurutamisprotsessi juhivad. “Näiteks panime eelmisel aastal oma kolm ettevõtet ühe juhtimise alla, ühtlustasime protsessid. Täna oleme oma kliendile atraktiivsem pakkuja, sest suudame komplekteerida nii voodeid, madratseid, tekke, patju ühte koormasse ja saata otse kliendi poodi. Sellega lõikame ära täiendavad mittevajalikud kulukad vahelaod ja lisalogistikad.”

Tegevused viisid jaebrändi sünnini

Disainibuldooserist sai algus Wendre CVI (visuaalne identiteet) muutmine, ent see protsess viidi Trei sõnul veidi kaugemale ja sellest kasvas välja Wendre tootebränd, mida täna müüakse nii Eestis kui mujal maailmas. Jaebrändi sünni kaudu viidi ka läbi rida standardiseerimisprotsesse nii materjalidele kui ka pakenditele.

“Wendre on teki- ja padjabrändina alles noor, aga meie portfelli arendatud tooted on uudsed ja omavad funktsionaalseid omadusi, mis aitavad inimestel kvaliteetsemalt magada. Inimesed on erinevad ja mis sobib ühele, ei sobi teisele. Moodsaid funktsionaalseid materjale kasutades oleme võimelised ära katma ka kõige erilisemate magajate soovid,” sõnastab Trei.

Tehtud töö Wendre uue identiteediga on tunnustust leidnud juba ka laiemalt. Eelmise aasta septembris välja kuulutatud Eesti Disainiauhinnad 2016 konkursil võitis rebrandingu kategoorias kulla just Wendre uus identiteet, mille lõi disainibüroo Brand Manual.

Tihedas konkurentsis ligi 300 tööga kandideerinud Wendre identiteeti hindas žürii väljapaistvaks kui rebrandingu kataloogis suurimat muutujat, lisades veel, et tegemist on “pisidetailideni läbitöötatud tervikliku süsteemiga, mis on valdkonnas eristuv ja äratuntav.”

Igapäevast tegevust tuleb nautida

Armväärt ise võidetud auhinda ülemäära ei tähtsusta. Ta ütleb, et väline tunnustamine on kõigile mingil määral oluline, aga peab sellised pingeridu ka alati subjektiivse iseloomuga nähtusteks. “Tähtis on, et me ise naudiks oa igapäevast tegevust, püüaks väljuda rutiinist, siis on ka väljund ehk toode tasemel ja rahulolu nii meie- kui kliendipoolne.” Armväärt selgitab, et tekstiiliäri globaalne konkurentsisituatsioon on väga tihe, paljud tootjaid Ida-Euroopast ja Aasiast püüavad siseneda Euroopa Liidu rikkale turule. Masstoodanguga edu saavutamine läheb aina raskemaks ning ettevõtte üks eesmärke ongi tootmise automatiseerimine ja toodete disainimine sellele olukorrale vastavalt.

“Teine ja loomeinimestele huvitavam suund on uute materjalide toomine valdkonda. Näiteks kasutatakse spordirõivaste kangaid ka tekkide ja patjade valmistamiseks. Need materjalid on parema funktsionaalsusega; hingavad enam, transpordivad paremini tekkinud niiskust ja higi, reguleerivad kehapinna temperatuuri, toetavad magaja asendit,” ütleb Armväärt.

INTERVJUU

Peep Armväärt: demonstreerime omatooteid ja uut brändiideoloogiat

Disainibuldooseri programmist alguse saanud Wendre uus brändiideoloogia ja omatooted saavad uue esinduskaupluse tähtsaks osiseks.

Ettevõtte juhatuse liige Peep Armväärt räägib mullusest aastast ja lähemate aastate plaanidest.

Kuidas Wendrel 2016. aasta majandustulemuste põhjal möödus ja kas saavutatud eesmärgid said täidetud?

2016 oli meie jaoks üks viimaste aastate parimaid, alistasime müügituluga 100 miljoni euro piiri. Astusime suure sammu voodi- ja madratsitootmise valdkonda. Nüüd saame rohkem pakkuda kogu magamistoaga seonduvat.

Sihtturgudest kasvas eelmisel aastal müük hästi Rootsis, 2017. aastal näeme Norra turul suuremat kasvu.

Millised on ettevõtte ootused ja eesmärgid käesolevaks aastaks?

Praegune tempo lubab meil sel aastal kasvada umbes 15%. Loodan et alustame Pärnus oleva tehase laiendamisega, astume suure sammu e-ärindusse, tuleme jõulisemalt välja omatoodetega, sel aastal hakkame oma klientidele pakkuma ka aiamööblit.

Milliseid kanaleid pidi hakkab omatoodete müük toimuma?

Käesoleva aasta üks konkreetne eesmärk tähendab muu hulgas ka Pärnus kevadel avatavat esinduskauplust, mis tuleb meie jaoks suur ja uhke asi.

Seal on plaanis demonstreerida ka Wendre brändiideoloogiat ja uusi kasumlikumaid tooteid, mis said ka Disainibuldooseri programmist alguse.

Kas see võiks tähendada, et soovite suurendada oma müügiosa Eesti turul seniselt viielt protsendilt kõrgemale?

Tuleb tunnistada, et Eesti on üsna väike ja neid protsendipunkte väga ilmselt ei liiguta, ent kui seni pole me võtnud Eestit kui koduturgu, pole olnud siin väga nähtavad, siis nüüd kus ettevõttel läbi disainiprotsessi uued tegevused ja hingamine, on eesmärgiks muutuda ka Eestis nähtavaks.