27. märts 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Erinõuetele vastavaid veetöötluslahendusi on lihtsam tellida Eestist

Miridon OÜ inseneride projekteeritud ja tehnikute ehitatud Võru linna veepuhastusjaam.
Foto: Miridon
20 aastat tagasi oli puhas vesi ja veetöötlus luksus, millesse investeerisid vaid jõukamad ettevõtjad. Just siis alustas töö Miridon OÜ, kes nägi veetöötluse valdkonnas suurt potentsiaali. Kuigi esimese aasta skooriks jäi vaid neli veepuhastusseadet, ei jätnud kanged mehed jonni ning nüüdseks on Miridon Eesti suurima veetöötlusseadmete hooldusteenuse võimekusega ettevõte.

„1990ndate lõpus olid kõik ühisveevärgid viletsas olukorras, kuid ettevõtetel puudus raha infrastruktuuri investeeringuteks. Lisaks niigi nõrgale siseturu ostujõule algas vahetult pärast ettevõtte loomist majanduskriis, mis vähendas veelgi investeeringuid ja kulutusi veetöötlusele,“ meenutab Miridon OÜ juhatuse liige Mihkel Klaassen. Nii tuli algaval ettevõttel esimesed seadmed komplekteerida koduses garaažis, kusjuures esimene müüdud ja paigaldatud seade on siiani töös.

Pärast Vene majanduskriisi hakkas turg kosuma, ettevõte suurendas järk-järgult klientuuri ja proovis ka äri Venemaal, mis erinevatel põhjustel järk-järgult hääbus. Liigne killustatus mitmete erinevate rendipindade näol ja äri arenemine tekitas vajaduse oma tootmis- ja laohoone järele ning 2007. aasta ehitusbuumi tipul valmis Tartus ettevõtte spetsiifilistele vajadustele vastav hoone. Kuigi igapäevast töötegemist järgnev majanduskriis oluliselt ei puudutanud, tegi ümbritsev negatiivne kuma ettevaatlikuks. 2011. aastal siseneti uuesti Venemaa turule ning teostati seal viie aasta jooksul erinevaid ja huvitavaid veetöötlusprojekte. 2014. aastal avati osakond ka Tallinnas.

Ettevõtte põhiline tegevusala on äri- ja tööstusklientide veetöötlus- ja veevärgiseadmete projekteerimine, ehitamine ja hooldamine. Erinõuetele vastavat vett vajatakse näiteks energeetikas, metallurgias, klaasi-, keemia- ja metsatööstuses ning meditsiinis. Ärikliendil on mugav ja turvaline, kui kõigi tema veeteemaliste küsimuste ja probleemidega saab pöörduda ühe ettevõtte poole, kes teab, jälgib ja kontrollib ning vastutab.

Meie tehnikud pigem jätavad töid planeerides ajavaru ja süvenevad, kui hilisemate probleemide korral on sunnitud tegema kulukaid kordusvisiite. Seni on selline lähenemine end igati õigustanud.

„Paljud kliendid ei ole veel kursis, et keeruliste veeprobleemide lahendusi ja hilisemat teenindust saab osta Eestist,“ tunnistab Klaassen. „Esimene tööjärk on seadmete projekteerimine, kusjuures keerulisematel juhtudel rajame planeeritava lahenduse testimiseks esmalt katsejaama. Seejärel ehitame valmis veetöötlusseadmed, paigaldame seadmestiku ning toimub käivitus-häälestus. Suhe kliendiga jätkub loomulikult ka pärast seadmete üleandmist, sest just hilisem õige hooldus ja jälgimine tagab nende pikaajalise kvaliteetse töö. Samuti pakume ka 24/7 veetöötlusseadmete valvet ja remonti, mis on oluline näiteks energeetika- ja meditsiiniettevõtetele.“

Probleemide lahendamise võtmesõna on süvenemine

Miridoni kvalifitseeritud insenerid projekteerivad seadmeid ja lahendavad keerulisi keemia- ja hüdroloogiaalaseid probleeme. Väljaspool maja on pidevalt töös 10 hooldustehnikut, kel on võimekus kiirelt hädas olevate klientide probleemidele reageerida ning hooldada ja remontida kõiki veetöötlusseadmeid, ka neid tehnoloogiaid, mis on ostetud teistelt kodumaistelt konkurentidelt või välismaalt. Lisaks kogenud meeskonnale hoitakse detailide ja varuosade laovaru võimalikult suurena, et avariide korral kiirelt reageerida.

MIRIDON OÜ

Tel.  +372 736 2633, +372 506 6775

E-post: [email protected] 

www.miridon.ee

Olenevalt seadmetest ja ettevõtte põhimõtetest on Miridonil kahte laadi järelhoolduse kliente: esimesed õpivad ise oma seadmeid hooldama ning Miridoni spetsialistid kutsutakse appi vaid avariide puhul. Teised ostavad lepingu alusel kogu jälgimise, hoolduse ja vastutuse.

„Hoolduse ja kontrolli sagedus oleneb seadmestiku ning süsteemi olulisusest ja riskist. On väga suure olulisusega riiklikke objekte, kus hooldusjuhtidel on pidev monitooring. Sinna järgnevad süsteemid, mida peab jälgima korra nädalas, korra kuus või korra kvartalis. Vähemalt üks kord aastas on vajalik igasuguse veetöötlusseadme hooldus,“ räägib Klaassen. „Hoolduse probleemide lahendamise võtmesõna on süvenemine. Kiirustamine võib tuua kaasa ebakvaliteetse vee lekke, mis halvemal juhul toob kaasa inimeste tervisekahjud või siis toote või partii riknemise. Meie tehnikud pigem jätavad töid planeerides ajavaru ja süvenevad, kui hilisemate probleemide korral on sunnitud tegema kulukaid kordusvisiite. Seni on selline lähenemine end igati õigustanud.“

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077