Autor: Harro Puusild • 14. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Swedbank tutvustas teisipäeval mahutitootja Estanci ruumides tööstusettevõtete seas läbiviidud uuringut. Panga tööstusettevõtete osakonna juht Raul Kirsimäe ütles uuringut tutvustades, et  käibeootustes on tänavu näha positiivset pilti. „68% töösturitest plaanib tänavu käibekasvu,“ sõnas Kirsimäe. „Keskmiselt plaanivad ettevõtted käibekasvu 6,5%, mullu oli see näitaja 4,4%.“

„Rõõmu teeb see, et see ei ole nii ainult väikeste ja keskmiste ettevõtete puhul, vaid ka suurettevõtted näevad turgudel võimalusi kasvamiseks ja seda siis enam kui 5%-se kasvuga. Sektorite lõikes paistab suurema kasvuga silma trükitööstus, rasketööstus ja elektroonikatööstus,“ selgitas ta.

Veel rääkis Kirsimäe, et käibest olulisem on see, kas joone alla ka midagi jääb. „Üle poole Eesti tööstusettevõtetest tegelevad aktiivselt kasumlikkuse parandamisega. Tegevus number üks on efektiivsuse kasvatamine, mis on töösturite jaoks kõige olulisem. Teise tegevusena tooks välja selle, et kuna turgudel on märgata elavnemist, siis Eesti ettevõtjad on aktiivsed neid võimalusi kasutama. Ja kolmas tegevus, mis aasta-aastalt kasvanud, on toodete väärtuse kasvatamine ehk kuidas küsida selle toote eest rohkem hinda ja kuidas toota keerukamat toodet, mida turg ootab,“ ütles ta.

Venemaa on pildilt kadunud

„Enamik Eestis toodetust liigub teisele poole piire. Selle valguses on oluline, kuidas meil läheb eksporditurgudel. Kui vaadata turgusid, kus me täna oleme, siis paljude jaoks on olulised Soome ja Rootsi. Selgelt on pildil ka Läti. Ja ei ole suur üllatus, et Venemaa on pildil välja langenud – seda nii olemasoleva kui uue turuna. Uue turuna näeb Venemaad vaid 4% Eesti tööstusettevõtetest,“ kirjeldas Kirsimäe.

Samas märkis Kirsimäe, et kui vaadata uusi turge, kuhu minna plaanitakse, siis on selgelt on fookuses endiselt Rootsi, mida nimetasid 40% uuringus osalenud ettevõtetest. „Suurte ja keskmiste ettevõtete jaoks on fookuses ka USA ja Hollandi turud. Iga neljas suurettevõte vaatab Hiina turu poole, see on võrreldes eelmiste aastatega päris oluline nihe,“ jätkas Kirsimäe ja lisas, et Eesti ekspordi geograafia on selgelt laienemas.

Swedbanki tööstusettevõtete uuring 2017

Viidi läbi 6. korda 

Vastajaid 260 ettevõtet, mille kogukäive on 4,2 miljardit eurot

Vastajad: rasketööstus (22%), toiduainetööstus 16%), puidu- ja paberitööstus (22%), ehitusmaterjalide tööstus (11%), muu töötlev tööstus (29%, sh mööblitööstus, tekstil, jms)

Uuringust selgus:

68% ettevõtetest plaanib tänavu käibekasvu, kasvu plaanitakse keskmiselt 6,5%

Suurimat käibekasvu oodatakse keemiatööstuses (+9,5%), trükitööstuses (+8,6%), rasketööstuses (+7,8%)

80% ettevõtetest prognoosib kasumlikkuse suurenemist või samaks jäämist

35% vastanutest plaanivad kasumit kasvatada tootmise efektiivistamisega; 29% müügi suurendamisega ja 19% kõrgema lisandväärtusega toodete valmistamisega (2016 vastavalt: 42%, 27% ja 11%

Kõige enam plaanivad tootmis efektiivistada puitmajade tootjad (56%), seejärel mööblitööstus (55%), masina- ja metallitööstus (40%), puidutööstus (40%)

Väiksemate ettevõtete seas on uued populaarsed sihtturud Rootsi (48%), Saksamaa (24%), Taani (18%), Läti (16%)

7% vastanutest ei plaani tänavu investeeringuid, 93% plaanib investeeringuid

58% vastanutest plaanib investeerid efektiivsuse kasvu

25% ettevõtetest plaanib investeerida tootearendusse

79% tööstusettevõtetest tunneb puudust spetsialistidest

Investeeringud tulevad

Kirsimäe sõnul on näha, et tulemas on ka investeeringuid. „93% plaanib käesoleval aastal teha investeeringuid, see on eelmise aastaga võrreldes edasiminek. Mullu oli see näitaja ligi 80%. Kui vaadata samade ettevõtete investeeringuplaane aasta-aastalt, siis näeme, et keskmised investeeringute mahud on Eestis kasvamas,“ sõnas ta.  

„Uurisime ka seda, kuhu see raha läheb ja esimesel kohal on selgelt taas efektiivsuse kasvatamine ehk panustatakse tööstusseadmetesse, robotitesse ja IT-süsteemidesse – need on selgelt fookuses,“ sõnas ta.

Teine väga oluline trend on Kirsimäe sõnul lisandväärtuse kasvatamine. „Võrdluseks võib öelda, et viie aastaga on protsent ettevõtetest, mis investeerivad toodete väärtuse kasvatamisse, tõusnud 8%-lt 25%-ni. Kaks aastat tagasi oli see näitaja 13%, eelmine aasta 20%, sel aastal 25%,“ sõnas ta ja lisas, et selgelt on lisandväärtus kasvanud väga oluliseks teemaks.

Pilk aina rohkem välistööjõu poole

„Tööjõutemaatikast ei saa üle ega ümber ja siin on väga kiired arengud. Tööjõupuudus piirab ettevõtete arengut ja selgelt on puudu spetsialistidest. Need on inimesed, kellele ollakse valmis ka rohkem palka maksma,“ rääkis ta.

Uuringust selgus, et iga viies tööstusettevõte mõtleb, kuidas suurendada välistööjõu osakaalu, sest Eestis spetsialiste piisavalt ei ole.

Kirsimäe sõnul on selgi aastal oodata palgakasvu. „70% tööstusettevõtetest plaanib tänavu palka tõsta ja keskmiseks tõusuks on plaanitud 3,7%,“ lisas ta.

Kokkuvõtteks ütles Kirsimäe, et ettevõtjad näevad turul kasvuvõimalusi ja plaanivad käibekasvu. Tegeletakse efektiivsusega ja otsitakse võimalusi suurendada lisandväärtust.

Toodangumahud kasvavad

„Tööstus on Eesti majandus kõige suurem sektori, kus on hõivatuid 120 000 ja see moodustab 60% ekspordist. Kogueksport on pisut alla 12 miljardi ja tööstus on pea 7 miljardit, nii et väga oluline sektor ja me ei väsi seda rõhutamast,“ ütles Swedbanki ettevõtete panganduse juht Heiki Raadik tööstuse üldist olukorda tutvustades.  

„Eelmine aasta oli paljudele keeruline aasta. Tööstustoodangu mahud on püsinud samal tasemel pea neli viimast aastat. Eelmise aasta viimased kuus kuud olid positiivsed – iga kuu tegi tunamullu sama kuuga võrreldes uue rekordi,“ selgitas Raadik

Raadik lisas, et kui arvesse võtta kõiki puidutööstus uusi tehaseid, mis eelmisel aastal valmisid ja tänavu esimesel poolaastal valmivad, siis tööstustoodangu maht peaks lähiaastatel meie hinnangul tublisti kasvama hakkama.

Veel ütles Raadik, et tööstusettevõtete aina suurem väljakutse on tööjõud. „Tööstusettevõtted saavad tänu automatiseerimisele vähemate inimestega hakkama, aga küsimus on selles, kuidas leida neid inimesi, kes on võimelised nende robotitega töötama,“ sõnas ta.

„Raha, mis läheb personalile, on järjest kasvanud. Töötajate kasumlikkus samal ajal käibes on langenud. Tööandjad on leidnud võimaluse, et töövõtjate elu järjest parandada. Kui võtame viieaastase perioodi, siis see summa, mis töövõtjatele koosmaksudega on kätte jäänud, on ca 2,8 miljardit rohkem kui viis aastat tagasi. Samal ajal on tööandjate kasumlikkus püsinud samal tasemel,“ selgitas Raadik. „Eesti elu on selgelt paranenud tänu Eesti tööstusettevõtetele.“

Siiski teeb Raadiku sõnul pangale muret see, et Eesti tööstuse lisandväärtus on Euroopas tagareas. „Ega me täpset põhjust teagi. Ühelt poolt on ilmselt see, et meil on väiksemad ettevõtted kui Euroopas keskmiselt. On samas väga tublisid ettevõtteid, mille lisandväärtus on Euroopa keskmisel tasemel, aga kiiresti kasvavate tööstuste lisandväärtust hoiab ehk tagasi ühelt poolt kurioosne näitaja. Tehas pannakse tööle väga erinevatest seadmetest ja et seda tehast efektiivselt käima saada ja automatiseerida, siis see võtab päris palju aega. Neid väljakutseid on meie ettevõtjatel päris palju,“ lisas ta.  

Samas usub Raadik, et hetkel on hea aeg investeerimiseks. „Arvame, et raha hind euribori mõttes püsib veel odav umbes aasta. Meie arvates on veel hea võimalus investeerida,“ sõnas ta.

KOMMENTAAR

Mihkel Tammo, Estanc AS tegevjuht 

Ühineme teiste tööstusettevõtete arvamusega ja näeme tänavu nii käibe- kui kasumikasvu. Eelkõige tänu sellele, et enamikul meie turgudest on märgata elavnemist. Nõustume, et tööjõu kättesaadavus on aina kriitilisem. Oleme juba teinud samme, et leida vajadusel välismaalt endale tööjõudu. Meiesugune projektipõhise tootmisega tegelev ettevõte vajab häid tegijaid - meil on vaja töötajaid nii tootmisesse kui häid insenere kontorisse.

Estancis on palgad tõusnud tootlikkusega võrreldes liiga kiiresti. Oleme seda meelt, et kasumlikkuse kasv peab tulema tootmise tõhustamise kaudu. Oleme investeerinud personaliseeritud ERP-rakendusse viimasel kolmel aastal üle 300 000 euro ja praegu näeme, et see loob eeldusi paremaks protsesside toimimises kui sidusamas kommunikatsioonis.