13. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti eksport tegi jaanuaris läbi ühe viimaste aastate kiireima kasvu. Peamiselt mõjutas eksporti kütuste, puidu ja metalltoodete oluliselt suurenenud väljavedu. Ekspordi pikaajalist väljavaadet varjutab keskendumine suhteliselt madala lisandväärtusega kaupadele.

Eksport suurenes enamusel tegevusaladel

Statistikaameti teatel suurenes Eesti eksport tervikuna tänavu jaanuaris rekordilise 14% võrra. Viimati oli ekspordi kasv sellest kiirem neli aastat tagasi 2012. aasta jaanuaris. Küll tuleb tunnistada, et kõrges kasvunumbris ei peegeldu mitte niivõrd Eesti eksportivate ettevõtete ootamatu läbimurre maailmaturul, kui eelmise aasta jaanuari nõrk tase. Võrreldes näiteks 2015. aasta jaanuariga, oli Eesti eksport tänavu vaid 2% võrra suurem. Eksportivate ettevõtete olukorda tuleb siiski pidada soodsaks, kuna suurenes pea kõigi oluliste kaubagruppide väljavedu.

Eesti ekspordinumbreid kahandas mullu ja kasvatas tänavu kõige enam mineraalsete toodete kaubagrupp, milles omakorda väljendub nafta hinna ulatuslik kõikumine viimastel aastatel. Käesoleva aasta jaanuaris suurenes mineraalsete toodete väljavedu pea 40 miljoni euro võrra. Suures osas tuli kasv transiitkaubana Eestit läbivate naftatoodete kerkinud hinnast võrreldes mulluse madalseisuga. Kui 2015. aasta jaanuaris kauples Brenti toornafta keskmiselt 48 dollari juures barrelist, siis 2016. aastal 30 ja 2017. aastal 54 dollari lähedal. Samas suurenes vähemalt rahalises väärtuses ka Eesti põlevkivitööstuse eksport.

Eestis toodetud kaupade ekspordi 14% kasvu panustas enim kodumaine puidutööstus. Puit­toodete eksport suurenes rekordilise 21% ehk pea 20 mln euro võrra. Kuigi oluliselt suurenes ka töödeldud puittoodete eksport, tuli enam kui 4 mln eurot kasvust töötlemata puidu ja küttepuidu ekspordist, mis näitab, et Eesti puidutööstus ei suuda veel kogu kodumaist ressurssi piisavalt väärindada. Puidutööstuse peamine sihtturg on jätkuvalt Põhjamaad, eriti Rootsi. Jaanuaris suurenes puitoodete eksport enim Taani. Kuigi konteinervedude hinnad on võrreldes möödunud aasta madalseisuga tõusnud, siis näib endiselt piisavalt soodne olevat puitu saata ka Hiinasse, kuhu seda selle aasta jaanuaris müüdi enam kui 4 mln euro väärtuses. Enam kui kolmandiku võrra suurenes eksport ka puidutööstusega tootmissisendi pärast konkureerivas paberitööstuses.

Ootamatult suur panus kodumaist päritolu kaupade ekspordi kasvu tuli mustmetallide väljaveost, mis suurenes 2016. aasta jaanuariga võrreldes koguni kuus korda. Tegemist näib olevat  üksiktehinguga – eksport suurenes üle 12 mln euro võrra suhteliselt eksootilisse Türki. Küll näib olukord paranenud olevat ka metalltoodete tootmises. Erinevate metalltoodete, peamiselt metallkonstruktsioonide, eksport suurenes jaanuaris 13% ehk pea 3 mln euro võrra. Varasemalt madalate investeeringute tõttu sihtturgudel raskusi kogenud haru käekäik hakkas paranema juba eelmise aasta lõpus, kui eksport uuesti tõusule pöördus. Eesti ekspordi kasvu toetas jaanuaris veel ka keemia­toodete, mööbli ja valmismajade ning toidukaupade suurenenud eksport.

Saksamaa tähtsus Eesti eksportijate jaoks suureneb

Vaadates Eesti eksporti riikide lõikes, suurenes siin toodetud kaupade müük jaanuaris enim Saksamaa suunal. Saksamaa tähtsuse tõus ekspordipartnerina on kestnud juba mõnda aega ning jätkub loodetavalt ka edaspidi. Mullu tõusis Saksamaale mineva kaubaveo osatähtsus kogu­ekspordis 6,7%ni, mis teeb Eesti päritolu kaupade arvestuses Saksamaast tähtsuselt kolmanda sihtkoha. Tänavu jaanuaris eksporditi Saksamaale Eestis toodetud kaupasid enam kui 50 mln euro väärtuses. Võrreldes sama ajaga mullu, suurenes eksport kolmandiku võrra. Eesti peamised ekspordiartiklid Saksamaale on kokkupandavad ehitised, pehme mööbel, meditsiini­tehnika ja telekommunikatsiooniseadmed. Just viimaste suurenenud müügi arvelt tuli ka jaanuarikuine kasv. Saksamaa suunal tegutsevad aktiivselt ka Läti ja Leedu ettevõtted. Kui Eesti eksportis mullu Saksamaale veidi alla 7 miljardi euro väärtuses kaupasid, suutes müüki aastaga kasvatada 15% võrra, siis Läti kaubaeksport Saksamaale küündis 7,5 miljardi euro ja aastane kasv 13%ni.

Heas kasvuhoos oli jaanuaris ka eksport Soome, mis re-eksporti kõrvale jättes, suurenes ligi 13 mln euro ehk 12% võrra. Esmapilgul ehk üllatavana võib tunduda 12% ekspordi vähenemine Rootsi. Langus on seotud ennekõike ühe ettevõtte tootmistegevuse ümber­organiseerimisega, mistõttu ei liigu siin töödeldud kaup enam kontserni koduriiki, vaid ettevõtte mujal maailmas asuvatesse üksustesse. Jättes kõrvale elektriseadmed, oleks Eestis toodetud kaupade eksport Rootsi suurenenud jaanuaris 7% võrra.

Eesti eksportööride jaoks peaks 2017. aasta olema suhteliselt soodne äritegevuse laiendamiseks. Ekspordihinnad on kiirelt taastumas ja peamise sihtturu – euroala – majanduskasv kiirem kui varasemalt. Eesti ekspordi nõrkuseks on jätkuvalt keskendumine vähese lisandväärtusega kaupadele, mis on pealegi sõltuvuses sihtriikide investeerimisaktiivsusest. Otse tavatarbijale suunatud ja kõrge lisandväärtusega kaupade osas on Eestil ette näidata vähe edulugusid.

Autor: Mihkel Nestor, SEB Panga majandusanalüütik