Autor: Harro Puusild • 10. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Markus Nisula selgitas ettekandes, et Kone kui liftide ja eskalaatorite tootja peab jälgima seda, mis toimub tarkade majade ja linnade valdkonnas. „Nende arengusse panustatakse kõvasti ja nende ümber tekib uusi ökosüsteeme. Targa maja puhul lähtutakse sellest, et kõik maja kasutajad suudavad olla pidevalt omavahel ühenduses,“ rääkis Nisula.

Suhtlemine automatiseeritakse

Ta lisas, et Kone klientideks on valdavalt ehitusettevõtted ja arhitektid. „Kui meilt seade tellitakse, siis see toodetakse tehastes, millest osad paiknevad Euroopas, osad Aasias ja osad Ameerikas. Täna kasutavad paljud tootjad allhankijaid, nii ka meie. Kogu infovahetus on meil aga veel küllaltki traditsiooniline. Tellimused saadetakse e-kirja teel või edastatakse infosüsteemis, kuid tellimissüsteem vajab ikkagi inimeste sekkumist,“ märkis ta.

„Muutumas on see, et tehased, kus meie seadmeid toodetakse ja kus allhankijad toodavad meile seadmeid, varustatakse võrguühenduse ja sensoritega, nii et meie seadmed ja allhankijate seadmed suudavad suhelda automaatselt,“ kirjeldas Nisula Kone plaane.

Industry 4.0 - väärtusahel, mida peab nägema tervikuna

Nisula rääkis veel, et Industry 4.0 on digitaalne suhtlus masinate, äriprotsesside juhtimise ja väliste partnerite, sealhulgas hankijate, logistikute ja klientide vahel. „Kogu väärtusahel on kaetud automaatse digitaalse suhtlusega. Peame seda väärtusahelat vaatama tervikuna,“ ütles Nisula.

„Kone vastutab oma seadmete hoolduse eest. Meie seadmed suudavad täna saata infot selle kohta, millises olukorras see seade on. Samuti saame tegeleda ennetusega ja asendada osi enne kui seade rikki läheb,“ rääkis ta sellest, milleks Kone toodetavad liftid võimelised on.

Koguge andmeid  

Nisula toonitas ettekandes, et andmed on kindlasti olulised. „Kui võtame näiteks tööstuse, siis levinud on rätseplahenduste pakkumine. Hiinas on suured partiid ehk masstootmine. Paljud ongi öelnud, et Euroopa võimalus on just rätseplahenduste pakkumine. Ja kuidas see on seotud Tööstus 4.0-iga? Kui saame masinad omavahel suhtlema ja kui on vaja ühte juppi, siis on selge, et seda ei ole mõistlik tellida Hiinast. Seda on vaja kohe ja kiiresti,“ sõnas ta.   

„Kui andmete maht kasvab, siis seda targem on süsteemid panna õppima. Minu soovitus ettevõtetele on, et kui mõtlete, kas hakkate andmeid koguma või mitte, siis pigem alustage sellega võimalikult vara. Kui on võimalus koguda oma tegevuse kohta andmeid, siis kindlasti tehke seda. Andmed on varandus ja kunagi ei tea, millal neid tulevikus vaja on,“ hoiatas Nisula.

Milline on tulevik?

„Kone kasutab asjade interneti platvorme, mis juhivad lifte, aga milline võiks välja näha tulevik? Kui vaatame kogu väärtusahelat alates klientidest kuni seadmete tootmise ja paigalduseni ning hoolduseni välja, siis põhimõtteliselt meil on juba täna tehnoloogiline võimekus selleks, et  hooldatavad liftid saadavad infot selle kohta, et kasutuse järgi on tõenäosus, et mõni osa vajab väljavahetamist,“ jätkas Nisula.

Ta lisas, et see info saadetakse allhankijale ja allhankija kasutab näiteks 3D-printimist ja prindib selle välja. „Info jõuab meie mehaanikuni, kes saab osa kätte ja paigaldab selle. Aga muidu annab seade ise teada varuosast, selle logistika on automaatne ja ainult paigaldus tehakse inimese poolt,“ selgitas Markus Nisula.