Autor: Harro Puusild • 2. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viiroja rääkis Pärnu tarneahelakonverentsil peetud ettekandes, et JELD-WEN on varem investeerinud tootmisvõimekusse ja alates 2015. aastast on tööjõumahukat tootmist Skandinaaviast Baltikumi toodud. „Sellest tulenevalt on meie elu keerulisem, kuivõrd kontserni siseste tellimuste maht on märgatavalt tõusnud,“ selgitas Viiroja.

„Samaaegselt tootmisega ei ole investeeritud tarneahela võimekusse – see tähendab, et meie Exceli-tabel on läinud suuremaks, neid on rohkem ja tuleb aina juurde,“ ütles Viiroja.

Veel rääkis Viiroja, et enne tootmise toomist Baltikumi töötas planeerija ühes ERP-süsteemis, kus kontrolliti tellimust ja tootmist ning vajadusel suudeti prioriseerida. „Pärast tootmise kolimist kaotas planeerija kontrolli – tarneahela üleminekupunkt läks teise ERP-süsteemi ja see inimene ei näinud enam, mis toimub tarnetega,“ kirjeldas Viiroja.

„Kui inimene seda ei näe, tekib palju süsteemivälist ehk inimeselt inimesele suhtlemist. Täna hoiame piltlikult oma tarneahelat koos Exceli ja e-postiga,“ sõnas ta.

Viiroja sõnul on JELD-WENil lähiaastatel plaanis uue ERP-süsteemi juurutamine. „See pole küll hõbekuul, mis lahendab kõik probleemid, kuid kindlasti lisab võimekust ja nähtavust. Meil on vaja üle saada Exceli majandusest, millesse praegu upume,“ sõnas ta.

Neljapäeval ja reedel toimub Pärnu linnas traditsiooniline tarneahelakonverents.