Autor: Harro Puusild • 27. veebruar 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Alkoholitootja: keelamine tuleks lõpetada

Ivar Grossev
Foto: Tööstusuudised.ee
Riik ja valitsus peaks mõtlema vähem keelamisele, pigem tuleks tegeleda ennetusega ja toetada kodumaist tööstust, usub alkoholitootja Koch OÜ juht Ivar Grossev.

Riigi otsused pole alkoholitootjatele viimasel ajal kõige soosivamad olnud. Kuidas teie oma ettevõttes sellele vaatate?

Praegu oleme juba mitmendat aastat olukorras, kus enne aktsiisitõusu töötavad tehased kahes vahetuses. Palgatakse lisatööjõudu, et täita enne aktsiisitõusu kaubanduse tellimusi. Tavaliselt ostetakse ette isegi kuni 8–9 kuu varud ja riigi poolt loodetud aktsiisilaekumine lükkub aasta võrra edasi – järgmise aktsiisitõusu eelsesse perioodi, kus toimub taas “vana hinnaga varude” lattu ostmine.

Pärast aktsiisitõusu tehased seisavad – eelmise aasta kogemusel 2–3 kuud –, inimesed koondatakse ja saadetakse sundpuhkusele. Etteostu varumiseks võetakse pankadest laenu. Tasutakse lao- ja hoiustuskulusid kogu see aeg, mis ette varuti. Kuna kõik vähegi turujõudu omavad kauplused/edasimüüjad võtavad endale pikaks ajaks varud, on kogu selle asja majanduslik efektiivsus küsitav. Sest 2016. aasta lõpus müüsid edasimüüjad kauplustele odavat viina peaaegu sama hinnaga, mis oli enne 2016. aasta veebruaris toimunud aktsiisitõusu – selleks, et kauba all seisvat raha kätte saada. Seega käib üks kunstlik enesepetmine ning elu ja surma peale võitlus.

Eesti siseturu kodumaise kange alkoholi prognoositav langus koos aktsiistõusu ja “Läti viinaralli” mõjudega saab meie hinnangul 2017. aastal olema ca 20%.

Kas viimase aja poliitika on teie ettevõtte otsuseid ka kuidagi mõjutanud?

Loomulikult. Tootearendusega saab üha vähem tegeleda, sest tootearendus nõuab investeeringuid. Kogu võimalik kasum tuleb aga praegu investeerida hinda ning lisaks kodumaisele on ka importalkoholi hinnad kaubanduses püsinud juba viimased kaks-kolm aastat sisuliselt muutumatutena, kuigi vahepeal on olnud kaks-kolm aktsiisitõusu.

See tähendab, et marginaalid on kõigil kukkunud ja kodumaise alkoholi ja importkaubamärkide hinnavahe väheneb iga aastaga.

Mida te riigilt ja uuelt valitsuselt üldiselt ootaksite?

Riik ja valitsus peaks mõtlema vähem keelamisele, sanktsioneerimisele ja tagajärgedega võitlemisele üleüldise populismi ja populaarsuse reitingute valguses. Pigem peaks tegelema ennetusega, peaks tegelema kodumaise tööstuse toetamisega.

Siinkohal võiks rääkida kasvõi importalkoholile kõrgemate kaitsetollide/aktsiiside kehtestamisest kas siis maksupoliitika leevendamise osas kodumaisele tootjale või muude toetuste võimaldamist alkoholi töötlejatele/tootjatele, kellel ei ole sisuliselt võimalik taotleda riiklikke toetusi.

Paari aastaga on Kochist saanud arvestatav alkoholitootja. Kui sellele ajale tagasi vaadata, siis millised olid suurimad katsumused tootmise ülesehitamisel?

Uue tulijana on kindlasti kõige suurem väljakutse konkureerida olemasolevate suurtootjate, traditsioonide ja kaubamärkidega. Kui pole tarbijale tuttavat kaubamärki, siis on vaid kaks võimalust: üliatraktiivne hind või siis innovatiivsed ja huvitavad tooted, mida pole turul keegi teinud ja mis suudaksid üllatada. Viimasele oleme ka olulist tähelepanu pööranud.

Kui palju tootmise rajamiseks seni investeeritud on? Palju teil tootmispindaon?

Alginvesteering oli muidugi suurem, aga investeeritud on aastas keskmiselt 0,6 miljonit eurot ja jätkame samas rütmis. Tehase nullist ehitamine oli päris ilus number, see ei ole üldse odav lõbu. Tootmispinda on meil Näpi tehases 3000 ruutmeetrit, millest 2000 on aktsiisiladu.

Ütlete, et teie Näpi tehas on kaasaegne tehas. Mida see täpsemalt tähendab?

Kasutusel on kõik tänapäeva tööstuse standardiks saanud tehnoloogiad – märksõnadeks hõbefiltreerimine, oma veepuhastusjaam, täisautomatiseeritud tootmisliin, piisav mahutipark erinevate segude ja tõmmiste valmistamiseks, eridisainiga pakendid jne. Kinnitust meie efektiivsusest ja kvaliteedist annab ka see, et pea kolmandiku toodangust moodustavad allhanketööd nii Eestisse kui eksportturgudele private label toodetena.

Kuidas Näpi kandis töötajate leidmisega on?

Meil on siin keeruline. Ja mitte ainult Näpi kant, vaid kogu Rakvere ümbrus on keeruline, sest on palju tööstusi ja vähe rahvast. Lisaks see, et head inimest leida ükskõik mis kohas Eestis on keeruline. Isegi maapiirkondades, kus tööd väga palju ei ole. Aga jah, Rakveres on olukord veel eriti keeruline, sest siin on palju tööstusettevõtteid ja häid inimesi üldjuhul hoitakse.

Võin praeguse seisuga õnneks öelda, et meil eelmisel aastal ei olnud kaadrivoolavust praktiliselt üldse. Meil on ühtehoidev meeskond ja ma loodan, et see jätkub.

Koch OÜAsutatud 2009, Näpi tehases alustas tootmist 2014Omanikud läbi ettevõtete Riho Maurer ja Elmo EhrlichTootmispinda 3000 ruutmeetritOmatooteid ca 100Käive mullu 17,2 mln eurot, kasvuprognoos selleks aastaks 5%Ekspordib ca 5% toodangust, sihtriigid Soome, Läti, Leedu, Bulgaaria ja Rumeenia, tänavu lisandub SaksamaaTöötajaid 15

Kui palju tehases töötajaid on? Kas tunnetate sarnaselt teiste tööstusharudega palgasurvet?

Töötajaid on 15, palgasurve on oskustööliste seas eriti terav. Efektiivsuse tagamiseks peame igapäevaselt tegema kompromisse. Kui inimesed panustavad, siis nad saavad ka vääriliselt tasustatud. Ma julgen öelda, et meie palgatase on konkurentsivõimeline.

Kas inimeste arvu on vaja suurendada lähiajal?

Hooajaliselt kindlasti, aga kõik sõltub ka sellest, kuidas meil eksportturgudel minema hakkab. Kui läheb hästi, siis on meil kindlasti inimesi juurde vaja. Aga lähtume vajadusest.

Millised on edasised plaanid? Kas näete vajadust tootmist veelgi laiendada?

Edasised plaanid on veelgi tugevdada Koch kaubamärgi tuntust Eesti siseturul ja kindlasti laieneda eksportturgudele.

Millist kasvu tänavu ettevõttele prognoosite? Palju tootmismahud ja käive võiksid kasvada?

Kui kõik läheb plaanipäraselt, prognoosime Eesti langevast turust hoolimata tootmismahtude kasvu ca 5% – seda peamiselt eksportturgude arvelt.

Kui räägime rahalisest kasvust, siis oleme eelarvesse pannud 5% siseturul. Aga teatavasti siseturg langeb, hinnanguliselt langes see möödunud aastal 10–20%. Sellel aastal langeb see Läti piirikaubanduse ja üldise tarbimise vähenemise tõttu kindlasti rohkem.

Suured lootused on ekspordil ja kui saame ekspordi käima, siis võib käibekasv olla ka 150%.

Millised on ekspordiplaanid täpsemalt? Kus praegu lisaks koduturule müüte ja millistele turgudele veel minna plaanite?

Praegu on meie toodetud alkoholi võimalik saada Lätist, Leedust, Rumeeniast, Bulgaariast, Soomest. 2017. aastal loodetavasti lisanduvad ka Saksamaa ja oleme sõlmimas kokkuleppeid ka Aasias.

Kas Venemaale püüate ka müüma hakata?

Venemaale meil veel toodangut ei lähe. Venemaale on sanktsioonide tõttu raske müüa. Sinna on võimalik müüa vaid läbi Valgevene. Meil on läbirääkimised ühe Valgevene partneriga, kes tõenäoliselt hakkab 2017. aastal meie tooteid müüma. Oleme läbirääkimiste lõppfaasis.

Valgevenes on ju ka asjad segased praegu?

Igal pool on asjad segased. Hea näide sellest, kuidas asjad segased on, on meie eelmise aasta lõpus toimunud Türgi projekt. Meil oli olemas potentsiaalne klient ja tooted, mis neile väga sobisid. Jutt oli hotellidest ja nende varustamisest. Viin, rumm ja džinn olid kokku lepitud ja siis tuli Erdogani paleepööre ning enamik riigiametnikke ja ärimehi pandi vangi. Kahjuks pandi kinni ka meie potentsiaalsed partnerid. Meie esimene tellimus oleks olnud kahe kuu tootmismaht, aga pole mõtet enam spekuleerida.

Maailm on muutumises. Ärimehel ega tootjal ei ole mingit kindlust, siin pean ma silmas ka näiteks Euroopa Liidu lagunemist ja Brexitit.

Kuidas majandus käima tõmmata?

Toetama peaks kodumaist tootmist. Praegu on Eesti kõige suurem mure meie väiksus – me konkureerime suure avatud maailmaga. Selleks, et edukalt konkureerida, on vaja toetada seda pisikest loomet, mis meil siin on. Näiteks võiks toetada läbi impordimaksude või tööjõumaksude või läbi muude maksuhoobade. Kindlasti on olemas omad hoovad, mida saaks kasutada. Küsimus on ka poliitilises huvis.

Teine asi on see, millega juba ka sõnades tegutsetakse, et meelitada siia investoreid, töötajaid, pagulasi, kes tahaksid siin tööd teha ja siin väärtust luua. See on tegelikult õige suund. Oluline on siinkohal, et kontingent, kes siia tuleb, ei muutuks Eestile kurnavaks, vaid suudaks luua lisaväärtust.

Kolmandaks võiks olla rohkem koostööd. Ettevõtete põhiline probleem minu hinnangul on see, et ei taheta teha koostööd. Kui vaadata viimaseid uudiseid, siis iga piimakaupmees teeb omale juustukoja ja sama on alkoholitootjatega. Minu meelest võiks teha rohkem koostööd, osaleda rohkem ühishangetes, et üritada Eestist üheskoos välja murda. See on selline idealistlik maailmavaade.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077