25. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rauamaak hoiab hinnatõusust kinni

Teisipäeval kallines rauamaagi hind Hiinas üle 5protsendi ning jõudis uue rekordini. Sellele on kaasa aidanud terasehindade tõus, mille on omakorda põhjustanud see, et Peking piirab üleliigset tootmist, vahendab Reuters.

See on aidanud kõrgel püsida ka rauamaagi globaalsetel hindadel. Qingdao sadama rauamaagi hind kallines nädalaga 0,3 protsenti ja tonn maksab 91,34 dollarit.

„Infrastruktuuri investeeringute taastumine on tõstnud terase nõudlust ja läbi selle ka rauamaagi hinda,“ ütles investeerimisfirma Hua’an Futuresi analüütik Wang Fei.

Kauplejad ja analüütikud on optimistlikud, sest kevadel peaks tööstuse ja ehitussektori aktiivsus kasvama.

Tõsi, Hiina sadamates on varud jätkuvalt suured, aga rauamaagi hinnatõus ei ole veel peatunud. Hiina sadamates on varusid kokku 127,55 miljonit tonni, mis on suurim number alates 2004. aastast.

Teisipäeval jõudis Gingdao sadama rauamaagi hind 94,9 dollarini tonnist, mis on kõrgeim tase alates 2014. aasta augustist.

Streik maailma suurimas vasekaevanduses jätkub

Tšiilis asuvas Escondida vasekaevanduses on töötajate streik jätkumas, sest ametiühingud ei jõudnud BHP Billitoniga kokkuleppeni.

Praeguseks on streik kestnud juba 16 päeva, kirjutab Reuters. Töötajad on oma laagrisse naasnud ning edasisi kõnelusi kokku lepitud ei ole.

„Ettevõte on jätkuvalt kangekaelne, meil ei ole enam midagi rääkida ning lähme oma laagrisse tagasi,“ ütles ametiühingute pressiesindaja Carlos Allendes.

Streik on viinud vase hinna 20 kuu kõrgeima tasemeni, sest Escondida on maailma suurim vasekaevandus, mille toodang moodustab 6 protsenti maailma kogutoodangust.

Sellel nädalal langes vase hind 0,4 protsenti 6040 dollarini tonnist. Viimase kuue kuu jooksul on punase metalli hind kallinenud 28 protsenti.

Citibank prognoosib pikaajalist hinnatõusu

Sellel nädalal teatas Citibank, et Hiina suurenev nõudlus vase järele ning kaevanduste sulgemine tähendavad, et vase hinnatõus peaks lähiaastatel jätkuma.

Citibanki analüütikute väitel on juba praegu näha, et vase nõudlus on tänavu suurem kui pakkumine. Sellele aitavad kaasa nii Hiina nõudluse suurenemine, kaevandamise peatamine, riikide vasevarude vähenemine kui ka USA muutumine üha protektsionistlikumaks.

Citibanki ekspertide hinnangul peaks vase hind püsima aasta teises pooles üle 6000 dollari tonnist. Aasta lõpuks peaks hind kerkima juba 7000 dollarile tonnist ning 2020. aastal juba 8000 dollarile tonnist.

Maailma suurim kaevandaja jõudis uuesti kasumisse

Kaevandusfirma BHP Billiton jõudis majandusaasta esimesel poolaastal uuesti kasumisse. Sellele aitasid kaasa kõrgemad toorainehinnad ja kulude kärpimine, vahendab MarketWatch.

Maailma suurim kaevandusfirma (turuväärtuselt) suurendas dividendimakset kaks korda. Veel aasta tagasi oli ettevõte olukorras, kus oldi sunnitud senisest dividendipoliitikast (dividendi tõsta või jätta samaks) loobuma.

Globaalsed kaevandusfirmad on kasu saanud eelkõige toorainete hinna tõusust, mis on parandanud ettevõtete bilanssi. Näiteks rauamaagi hind on aastaga kahekordistunud ning kallinenud on ka nafta ja kivisüsi.

BHP teatas, et 2016. aasta teise poolaasta puhaskasum ulatus 3,2 miljardi dollarini. Eelneva aasta samal perioodil teeniti 5,67 miljardit dollarit kahjumit – kehvasti mõjusid nii toorainete hinna langus kui ka varade ümberhindamine.

Toorainete tuleviku osas optimistlikud

BHP otsustas iga aktsia kohta maksta 40 senti dividendi, mis tähendab, et ettevõtte dividenditootlus tõusis 1protsendini.

Eelmise aasta samal ajal maksti dividendi 16 senti aktsia kohta. Ettevõte on lubanud aktsionäridele välja maksta vähemalt 50 protsenti kasumist. Kaevandaja netovõlg vähenes 23 protsendi võrra, 20,06 miljardile dollarile.

„Me oleme toorainete pikaajalise väljavaate suhtes enesekindlad, eriti nafta puhul, mille turg peaks lühiajalises perspektiivis tasakaalustuma. Vaseturul peaks defitsiit tekkima aga 2020ndate alguses,“ ütles ettevõtte tegevjuht Andew Mackenzie.

Tööstusmetallid odavnesid, väärismetallid tõusevad

Teistest toorainetest odavnes tina 2,8 protsenti ja alumiinium odavnes 1,5 protsenti. Kummagi tonn maksis neljapäeva lõunaks vastavalt 19 325 ja 1884,5 dollarit. Nikli tonnihind langes 1,1 protsenti 10 810 dollarini.

Kulla hind tõusis nädalaga 0,5 protsenti ja unts maksab 1250 dollarit. Hõbe kallines 0,6 protsenti 18,15 dollarini untsist.

Nafta hind tõusis

Nädala alguses tuli teada, et Saudi Araabia naftatootmine väheneb ja see pani toornafta hinna tõusma, vahendab Äripäev.

Nädala lõikes kallines WTI toornafta hind 2,2 protsenti ja Brent lisas 1,3 protsenti. Kummagi barrel maksis neljapäevaks vastavalt 54,3 ja 56,57 dollarit.

Commerzbanki analüütikud tõid välja, et nafta hinnatõusu peamiseks põhjuseks on see, et saudid peavad naftaleppest kinni. Riik eksportis detsembris igapäevaselt keskmiselt 8,01 miljonit barrelit naftat, mis on 244 000 barreli võrra vähem kui novembris.

Rotterdami 95 bensiini hind langes sellel nädalal aga 2,1 protsenti ja tonn maksab 553,25 dollarit.

Autor: Nädal börsil