Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Yrjö Ojasaar: Eesti äriinimestele on info tohutult hästi kättesaadav
Tarneahela suurimaks muutuseks lähiajal peab Ojasaar inimeste asendamist tarkade masinatega.
Milliseid innovaatilisi tehnilisi lahendusi tuleks lähiajal tarneahelate arendamisel kaaluda?
Kõige suurema läbimurde teevad tarneahelate ökosüsteemis järgmise 10 aasta jooksul targad masinad, mis lähevad esimestest kasutajatest massidesse, sest muutuvad oluliselt odavamaks ja nutikamaks. Juba praegu on häältuvastusprogrammid täpsemad kui inimesed – professionaalsed ümberkirjutajad.
Amazon Eco või Google Home’i kasutajad USAs saavad lihtsalt öelda: mängi muusikat, loe uudiseid, telli tooteid, telli mulle Uber, kustuta tuled, pane alarm tööle ja robotassistent teeb ülejäänud.
Samal ajal, kui auto- või elektroonikatööstuses kasutatavate tootmisrobotite kulud on juba kukkunud alla nelja euro tunnist, on arenenumate robotite maksumus laiemaks kasutuseks olnud ikka liiga suur.
3D-printimise ja teiste toomistehnoloogiate arenedes muutub nutikate masinate hind kättesaadavaks suuremale osale ettevõtetest.
Kui innukalt ettevõtted uusi tehnoloogiaid kasutusele võtavad? Kas Eesti ettevõtted on innovatiivsed?
Paljud Eesti ettevõtted on tehnoloogilisi uuendusi väga edukalt kasutusele võtnud. Õigupoolest paistavad Eesti ettevõtted silma murrangulise arenguga traditsioonilistes ja konservatiivsetes sektorites, võttes kasutusele innovatiivseid uusi tooteid ja ärimudeleid.
Transferwise, Monese, Fortumo, Skype, Pipedrive, Jobbatical, Taxify, Lingvist, Skeleton Technologies jt on kõik saavutanud edu, esitades traditsioonilistele mängijatele väljakutse innovatsiooni näol.
Üks suurepärane hiljutine näide Eesti ettevõttest, mis on saavutanud logistikavaldkonnas murrangu, on Starship Technologies 16,5-miljonilise investeeringu ja koostööleppega Mercedes Benziga, et arendada oma tarneplatvormi.
Koos Matternetiga on nüüd olemas täielik esimene ja viimane miil, maa- ja õhuvedude platvorm, millel on potentsiaali olla revolutsiooniline muutus logistikavaldkonnas.
Hetkel kuum
Veel üks näide Eesti logistikast, mis on toonud kaasa murrangu, on Cleveron. Nad arendavad iseteeninduslikke postiroboteid, mis automatiseerivad pakkide kohaleviimist ja kättesaamist.
Hiljuti teatas Cleveron, et tuhandeid nende PackRobot pakiautomaate paigaldatakse WalMarti poodidesse üle kogu USA, et kliendid saaksid kõik oma veebiostud kiiresti click-and-collect pakiautomaadist kätte.
Lootustandev innovaator on logistikas ka ShipitWise, mis on kaks ringi edukalt Funderbeamist rahastust taotlenud.
ShipitWise arendas välja logistikaplatvormi, mille abiga saab saata suusad, jalgrattad, golfikepid, mööbli või muud kaubad just sellesse kohta Euroopas ja just selleks hetkeks, kuhu ja millal neid vaja on.
Kas Eesti juhid on piisavalt teadlikud uutest tehnoloogia arengutest?
Minu kogemus näitab, et suurem osa Eesti ettevõtjatest sarnanevad USA ja Euroopa Liidu ettevõtetega samal või kõrgemalgi tasemel, kui me räägime tehnoloogiateadlikkusest ja uudsete lahenduste rakendamisest.
Eesti äriinimestele on info tohutult hästi kättesaadav. Selliseid üritusi nagu Latitude 59, Garage 48, Lift 88 tunnevad ja külastavad andekaimad inimesed kogu maailmas. Konkurssidelt Prototron ja Ajujaht on alguse saanud paljud innovatiivsed rahvusvahelised ettevõtted.
Samuti on kogu Eestis olemas kiirendid, inkubaatorid ja kompetentsikeskused, oma pingutustega on abiks ka EAS. Kõigi nende jõupingutused on kandnud vilja ning ettevõtete juhtideni on jõudnud sõnum pideva innovatsiooni vajadusest.
Kas võiksite tuua mõne näite valdkondadest, kus tehnoloogia on uute lahenduste toetamisel eriti kasulik?
Lisaks eeltoodud näidetele on logistikas veel kaks tehnoloogiat, mis tõenäoliselt lähitulevikus logistikavaldkonnas läbimurde saavutavad. Neid võimalusi pakuvad blockchain ja Asjade Internet (IoT). Mõlemad kujutavad endast Eesti ettevõtetele ainulaadset võimalust viia traditsioonilistes valdkondades sisse maailmatasemel innovatsioon. Neist mõlemast räägivad oma ala tippettevõtjad lähemalt Pärnu Tarneahelakonverentsil 2. – 3. märtsil 2017.
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Kebja: Eestisse mahuks 1–2 suurt andmekeskust
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele