3 nõuannet tootmise digitaliseerimiseks

Marko Saviauk
Marko Saviauk

Suurim viga, mis tootmised IT-lahenduste tellimisel teevad, on fikseeritud hinnaga teenuse ostmine ilma eelneva põhjaliku analüüsita. Ei ole IT-projekti, mis töö käigus ei muutu. Tellija eeldab, et see tehakse projekti eelarvest, täitja eeldab lisarahastust.

1. Tekita visioon digitaliseerimise kasust. Nii nagu pangad paarkümmend aastat tagasi tegid läbi digirevolutsiooni, on samasugune järg tootmisettevõtete käes. Seda, et praegu kogu raha on virtuaalne, oskasid tookord ette näha üksikud targad. Nüüd ilma selleta ühtegi panka ette ei kujuta. Täpselt sama seis on tootmistes.

Küsi endalt, millist kasu sa saad, kui tead täpselt, millal kliendile toimub tarne ja tarned on kõik tähtaegsed, kui pidevalt on poole väiksem laoseis ja/või pooltoodete laoseis, kui kasutad tootmiseks ressursse 30% efektiivsemalt, milline kasu on tarnetähtaegade poole võrra lühendamisest?

Kõike seda on võimalik digiteerimisega saavutada ilma, et muudaksid suuremal määral oma senist tootmisprotsessi.
Aga lisaks on olemas varjatud võimalused, milles on peidus oluliselt suurem potentsiaal. Mis oleks, kui kliendi soov läheb otse tootmisse ilma, et mul oleks müügimehed/tehnoloogid/sekretärid seda vahendamas? Mis oleks, kui tehases ei oleks ühtegi inimest? Mis oleks, kui me müüksime teenusepõhiselt tooteid?

2. Tekita endale digitaliseerimise ehk IT tellimise võimekus. Olen alati mõelnud, et kust tuleb väide, et alla 50% IT-projektidest õnnestuvad. Siin see ongi – Eesti tehased on täis IT-ämbreid. Nendest ei taha keegi avalikult kõneleda. Kui avalikus sektoris pannakse iga ämber avalikult välja, siis erasektoris, eriti tootmistes, räägivad sellest vähesed. 
Ühelt poolt ei tunne IT-ettevõtted hästi tootmist. Siinne maailm erineb tuntavalt teistest IT- maailmadest. Väärtus ei teki siin andmete salvestamisel ja hoidmisel – väärtus tekib andmete kasutamisest. Näiteks kui tuludeklaratsiooni saad riigile esitada digitaalselt, siis on väärtuseks see aeg, mille inimene andmete kokku korjamise ja kohapeale mineku arvelt säästis.

Tehases on aga vaja täpselt teada, kuidas andmeid kasutada. Kuidas protsessi viimane samm teab, et nüüd on õige aeg alustada, arvestades protsessi eelmisi andmeid, materjalide saadavust, tellimuse tähtaegasid? Ja andmete õigesti kasutamiseks peab tootmist hästi tundma.

Teiselt poolt aga ei oska tehased IT-teenust tellida. Ei ole lihtsalt kogemust. See, et üks tehas on tööle pandud ja osatakse tooteid teha, et tähenda seda, et osatakse ka üks IT-süsteem tööle panna. Ei ole halvasti püstitatud IT-ülesannet, on halvasti juhitud projektid.

Näiteks suurim viga, mis tootmised teevad lahenduste tellimisel, on fikseeritud hinnaga teenuse ostmine ilma eelneva põhjaliku lahenduse analüüsita. Miks? Siin on konflikt projekti kulgu juba eos sisse kirjutatud. Asi selles, et ei ole olemas (99% juhtudel) IT-projekti, mis projekti käigus ei muutu. Tellija eeldab, et see teostatakse projekti eelarvest, täitja eeldab lisarahastust.

3. Tutvu valmislahendustega. Sobivate valmislahendustega tutvudes võid saavutada olulise kokkuhoiu nii rahaliselt kui ajaliselt. Samas on valmislahendused mõeldud lahendama ainult teatud probleeme ettenähtud oludes. Iga tehas on tegelikult unikaalne oma tootmisprotsessidega.

Tihtilugu on nii mõnigi tootmisprotsess arendatud välja majas sees ning moodustab olulise osa konkurentsieelisest. See aga tingib, et sellele ei ole kunagi tehtud ka ühtegi tarkvaralahendust, mis protsessi toetaks.

Valmislahenduste valikul tuleb veenduda, et neid oleks võimalik kohandada olemasoleva tehasega. Heaks näiteks on tehase täppisplaneerimise süsteemid. Neid ise välja arendada ei ole mõistlik, pigem tuleks teostada ettevõttes valmislahenduse juurutus.

Kõige halvemal juhul annab valmislahendustega süvitsi tutvumine mõtteid, kuidas on erinevaid probleeme või ideid võimalik lahendada. Saad kontsentreeritud kujul läbikatsetatud lahendusi lähedalt uurida ja analoogiaid tõmmates enda ettevõttes need realiseerida.

Tootmise digiteerimine on seotud olulise efektiivsuse tõusuga ja peidetud ärivõimalustega. Ühelt poolt on tegemist käegakatsutava realistliku saavutusega, teiselt poolt vaatab vastu rohkelt katsumusi. Õpime üksteiselt ja teeme ära.

 

NB! Marko Saviauk esineb 10. märtsil toimuval konverentsil "Tark Tööstus: Industry 4.0 Eestis" ettekandega "Kuidas Eesti ettevõtjad Industry 4.0 tulekuks valmistuvad?". 

Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Tutvu ka osalejate nimekirjaga

Osale arutelus

  • Marko Saviauk, LeanEst OÜ tegevjuht

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara