Turuülevaade 2017: Harmeti tootmishoone on rajatavatest suurim

Harmeti uus tootmishoone valmib tänavu juulis.
Harmeti uus tootmishoone valmib tänavu juulis.

Tänavu suuri logistikakeskusi või nende laiendusi ei valmi, suurimaks rajatavaks hooneks kujuneb eeldatavasti Harku valda rajatav Harmeti moodulmajade tootmishoone, selgub Uus Maa kinnisvarabüroo turuülevaatest.

Kinnisvarabüroo Uus Maa 2016. aasta teise poolaasta äripindade turuülevaatest selgub, et 2016. aasta teisel poolaastal anti lao- ja tootmishoonetes uusehituste ja laiendustena kasutusse veidi üle 215 280 ruutmeetrit suletud netopinda, mida oli umbes 139 000 ruutmeetri võrra rohkem kui 2016. aasta esimesel poolaastal.

Statistikaameti andmetel anti 2016. aastal kasutusse 291 072 ruutmeetrit suletud netopinda. 2014. ja 2015. aastatel aga vastavalt 186 470 ja 280 316 ruutmeetrit. Kasutusse võetud kinnisvara jaguneb laias laastus kolmeks: omatarbeks ehitatud, üürniku vajaduse tarbeks ehitatud (built-to-suit) ning spekulatiivne kinnisvara. Esimesse kahte gruppi kuuluvad valdavalt suuremad tootmis- ja laohooned, viimasesse väiksemad laod ning ridalaod (stock-office), kirjutatakse turuülevaates.

Suurematest hoonetest said 2016. aastal valmis Coopi logistikakeskus (suletud netopinda ca 41 900 ruutmeetrit), BLSi logistikakeskus (ca 21 300 ruutmeetrit) ning Smarteni logistikakeskuse II etapp, millega suurenes keskus peaaegu kaks korda.

Väljaspool Rae valda olid suurimateks kasutusele võetud hooneteks Lotus Timberi laohoone Vana-Narva maanteel Maardus (ca 14 800 ruutmeetrit) ning suurima spekulatiivse arendusena kasutusse antud laohoone aadressil Liivalao 14, mille arendajaks oli Riigiressursside Keskus ning kus suletud netopinda oli ca 18 800 ruutmeetrit.

Tallinna sisestest objektidest olid lisaks spekulatiivselt arendatud hoonele Liiva kvartalis Bekkeri sadamas Graanul Investi tarbeks puisteainete ehitatud laokompleks (ca 8000 ruutmeetrit) ning Priisle äripargi I etapp – spekulatiivselt arendatud stock-office-tüüpi hoone aadressil Priisle tee 10 (ca 3880 ruutmeetrit).

Aktiivne ehitamine jätkub ka tänavu

2017. aastal jääb kasutusse antud hoonete maht rekordilise 2016. aastaga võrreldes mõnevõrra väiksemaks (ca 200 000 ruutmeetrit), kuid sellest hoolimata jätkub hoonete aktiivne ehitamine ning planeerimine. Turu eripäraks on nende projektide rohkus, kus detailplaneering on kehtestatud, ehitusluba on saadud ning ehitushangegi läbi viidud, ent ehitustegevusega alustatakse vaid piisava huvi tekkimise korral. 

Sel aastal suuri logistikakeskusi või nende laiendusi ei valmi, suurimaks rajatavaks hooneks kujuneb eeldatavasti Harku valda Kumna külla rajatav moodulmajade tootmishoone. Eesti ühe suurima moodulmajade ja ehitussoojakute tootja Harmeti vajaduse tarbeks ehitatava hoone pindala on 26 544 ruutmeetrit.

Omatarbeks ehitatavatest hoonetest on suurimad veel Baltic Agro poolt ehitatav hoone (ca 5000 ruutmeetrit) Rukki tehnopargis Rae vallas, kuhu kolivad kõik ettevõtte tegevusvaldkonnad ning Combiwoodi uus tootmishoone Vaida alevikus, mille pindalaks on ca 4500 ruutmeetrit.

Üürniku vajaduse tarbeks ehitatavatest hoonetest on suurimad Maru poolt arendatav Favori tootmishoone Jõelähtmel (ca 13 500 ruutmeetrit) ning Lookivi logistikapargi I etapp, millest oluline osa spekulatiivne kinnisvara (ca 7500 ruutmeetrit).

Spekulatiivse iseloomuga kinnisvarast on suurimad VGP arendatava Nehatu tööstuspargi kaks viimast hoonet – aadressidele Niidu tee 3 ja Niidu tee 1 ehitatavad hooned, mille suletud netopind on kokku ca 22 700 ruutmeetrit. Spekulatiivse iseloomuga on veel Hausersi arendatavad suuremate boksidega stock-office-tüüpi hooned Reti teel, mille ehituse algus sõltub ehituseelsete üürilepingute sõlmimise mahust.

Aktiivne piirkond Rae vald

Aktiivseim arenduspiirkond on jätkuvalt Rae vald, kuna seal on heas asukohas palju vaba maad ning koostööpartnerite rohkus ja lähedus. Traditsiooniliselt ehitatakse seal nii üürimiseks kui ka omakasutuseks kinnisvara.

Rae valla suurimaks arenduseks on Capital Milli poolt arendatav Rukki tehnoparki, kuhu on detailplaneeringu põhjal võimalik rajada kuni 60 000 ruutmeetrit ulatuses lao- ja tootmispindasid. Esimene hoone Baltic Agro laohoone näol valmib juba sel aastal. Olulisemaks arenduseks väljaspool Rae valda on Harju KEKi arendus Valdmäe tööstuspargis, kuhu detailplaneeringu kohaselt ehitada kuuele kinnistule 30 600 ruutmeetrit brutopinna ulatuses hooneid.

 

2017. aastal valmivad suuremad lao- ja tootmishooned:

1. Harku vald, Puusepa tee 4, suletud netopind 26 544 m²

2. Jõelähtme vald, Loovälja tee 11, suletud netopind 13 552 m²

3. Maardu linn, Niidu tee 3, suletud netopind 11 668 m²

4. Maardu linn, Niidu tee 1, suletud netopind 11 045 m²

5. Rae vald, Kõrtsi tee7, suletud netopind 7493 m²

6. Rae vald, Rukki tee 8, suletud netopind 4952 m²

7. Lasnamäe, Suur-Sõjamäe 29a, suletud netopind 4862 m²

8. Rae vald, Reti tee 14a, suletud netopind 4838 m²

9. Rae vald, Saare tee 31/37/39, suletud netopind 4540 m²

10. Rae vald, Reti tee 14a, suletud netopind 4319 m²  

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Käsi­raamatud