Autor: Harro Puusild • 7. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Selle katlamaja puhul on jäätmete põletamine lahenduse projektijuht ja Starfeld OÜ mehaanikainsener Kristo Vaheri sõnul eriline seetõttu, et tegemist on Euroopa Liidu direktiividele vastava lahendusega.

Teadaolevalt teist samasugust lahendust sellises võimsusklassis, mis vastaks ka ELi direktiividele, Eestis ei ole. “Nõuetele vastamine eeldab teatud tehnoloogilist taset,” räägib Vaher.

Tema sõnul on katlamajas protsessid automatiseeritud nii, et kõik jäätmed kogutakse filtersüsteemiga kokku suurde silosse ja transporditakse automaatselt edasi katlamajja.

0,4megavatises bioenergia katlamajas kasutatakse kütusena enda tootmisjääke, näiteks lihvitolmu, saepuruplaati, vineeri, laminaati, MDFi jpm.

“Kui enne tuli utiliseerida kõik jäätmed, siis nüüd vaid tuhk,” selgitab Vaher ja lisab, et lahendust, mis vastaks sellise võimsuse juures jäätmepõletamise nõuetele, ei ole varem Eesti kasutatud.

“Selline katel ei ole tavaline bioenergia katel, sest see peab vastama oluliselt rangematele nõudmistele nii põlemisprotsessi kui ka suitsugaaside töötlemise osas,” jätkab ta.

Kõrged nõudmised ehitusele

Katlamajas kasutatakse Vaheri sõnul väga kuiva kütust, mille niiskus on alla 10%. Ühtlasi on kütus kõrge energiasisaldusega, mis seab omakorda kõrged nõudmised ka katla ehitusele.

“Katel ise on standardne ja toodetud Taanis. Silo tuli Rootsist ja tsüklon Soomest. Torusüsteemid osteti Saksamaalt. Kokku on projektiga seotud 30 ettevõtet,” selgitab Vaher.

Kogu katlamaja lahendus alates kütuse kogumisest hoidlasse kuni suitsugaaside väljutamiseni tuli komplekteerida ja tööle panna erinevate tootjate toodetest, mitmed osad projekteeris ka Vaher ise. Kogu katlamaja rajamise protsess võttis aega alla kuue kuu.

Standardi uus katlamaja

Asub Kose tehasesPõletab kõik tootmisjäägid, näiteks lihvitolmu, saepuruplaati, vineeri, laminaati, MDFi soojusenergiaksVõimsus 0,4 megavattiKatla tootja Taani firma KSM-Stoker A/S, lisaks kasutati katlamaja rajamiseks ka teiste ettevõtete tooteidEhitusepeatöövõtja Starfeld OÜMaksumus 250 000 eurotToetas Keskkonnainvesteeringute Keskus

Katla tootja KSM-Stoker A/S sõnul on nad varem taolise katlamaja rajanud Iirimaale, käimas on ka mitu projekti Suurbritannias.

100% automatiseeritud

Standardi Kose tehase uues katlamajas on protsessid 100% automatiseeritud. Kõik tootmises olevad masinad ja üks hakkurmasin on ühendatud pneumaatilise transpordi süsteemiga, selgitab Vaher. Süsteem toimetab materjali väljas olevasse filterseadmesse, sealt liigub see pneumaatilise transpordiga edasi suurde 100kuupmeetrisesse silosse. Silo täituvust kontrollivad tasemeandurid, mis täitumisel suunavad kütuse tagavara puhvriks olevasse konteinerisse.

Kütuse silost väljalaadimine ja katlani toimetamine on samuti kogu ulatuses automatiseeritud. Kütus viiakse tuppa maa tasapinnast allpool paikneva umbes 20 meetri pikkuse kraapkonveieri abil.

Jäätme põletamise direktiivi kohaselt peab katlal olema abipõleti, mis tagaks koldes suitsugaaside temperatuuri rohkem kui 850 °C igal hetkel, kui katel on töös.

Direktiiv paneb ette piirväärtused ka suitsugaasidele. Nende nõuete täitmiseks paigaldati tuppa suur kottfilter. Kogu süsteemist tuha ärastus toimub samuti täisautomaatselt. Süsteem on isetoimiv ega vaja kohapealset personali. Katla tööd jälgitakse ja parameetreid muudetakse distantsilt.

Täisautomaatset katelt saab kontrollida üle interneti. “Väga raske on öelda, kui tihti on vaja hooldada, praegu vaatame korra kuus üle ja hindame olukorda. Kui pole vaja hooldada, siis on hooldusvälp pikem ehk täishoolduse võiks teha korra aastas,” kirjeldab ta.

Investeering tasub end ruttu

Katlamaja rajamist aitas rahastada ka Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) “Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne” meetme raames. Seetõttu tuli korraldada avalik hange, milles kuulutati parimaks Starfeld OÜ pakkumine. Pea 500kilovatise võimsusega katlamaja läks kokku maksma suurusjärgus 250 000 eurot.

Tootmisjääke põletava katlamaja investeeringu kasuks rääkisid mitmed teisedki asjaolud. Kui seni tuli tootmisjäägid utiliseerida tasu eest, siis nüüd saab ettevõte kogu jäägi kohapeal ära põletada. Põletamisest saadakse aga soojusenergia – siiani köeti Kose enam kui 7000ruutmeetrist tehast põlevkiviõliga.

Uue katla võimsuse valikul on lähtutud tootmisjäägi tekkimise mahust ja soojusvajadusest. Õlikatlamaja jääb esialgu põhikatelt abistavaks, kuid eelduste kohaselt ei peaks õlikatel enam tööaega saama.

Tulevikus plaanib Standard hakata ka Tallinnas oleva tehase tootmisjääke Kosele viima, et need seal uues katlamajas soojusenergiaks muuta.

Rahaline kokkuhoid küttearvelt saab olema märkimisväärne. Sisuliselt on Standardi jaoks tegu tasuta kütusega, mis teeb investeeringu tagasiteenimise aja väga lühikeseks.

ÜKS KÜSIMUS

Miks otsustasite uue katlamaja kasuks?

Urmas Metsoja, ASi Standard haldusjuht:

Olime pea neli aastat arutanud, kuidas tootmises tekkinud materjalide jääke tootmispinna kütmiseks kasutada. 

Kosel tootmisel tekkis iga nädal 15 m3 puitplaadi tükkjäätmeid ja iga kuu kuus tonni plaadisaepuru. Nende koguste transpordi ja ladestamiseteenuse eest oli igakuine kulu. Probleemiks on Eestis kehtivad keskkonnanõuded, mis ei luba tavakateldes PLP ja MDF jääke põletada. Teistes Euroopa riikides lubatakse oma tootmises tekkinud puitmaterjali jääkidest selliselt soojust toota.

Ainuke väljapääs oli prügipõletuskatel, mille koldetemperatuur on 1000 °C ja mis vastaks keskkonnanõuetele. Kaks aastat tagasi kuulutati välja Keskkonnainvesteeringute Keskuse abiprogramm “Atmosfääriõhu kaitse”, millele esitasime taotluse katla ostmiseks. Teistkordsel üritamisel otsustati, et KIK toetab meid osaliselt.

Läbi kahe riigihanke vooru valisime ehitajaks OÜ Starfeld, kelle pakutud tehnoloogia oli parim ja kes sai väga hästi hakkama.

Kose vabrikus kasutati varem hoone kütmiseks 1,5megavatise võimsusega põlevkiviõlikatelt. Katlamaja paiknes eraldi, tootmishoonest 200 meetri kaugusel. Uus katel asub tootmishoones ja võimsus on 400 kW. Me ei tea, kas külmal talvel sellest piisab, kuid vajadusel on võimalik lisaks vana katel tööle panna.

Nüüd põletame kõik puitplaadist tulenevad tootmisjäägid ära. Me ei maksa enam prügikäitlemisfirmadele transpordi ja ladestamisteenuse eest. Selle asemel toodame jääkidest soojusenergiat. Kuna kogu tootmisjääkide transport tootmisest katla koldesse on suletud süsteem, on ka väliskeskkond puhtam. Põlevkiviõli oleme väga vähe kasutanud. Võitu numbrites on veel vara öelda, talv on alles poole peal.