3. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sotsiaalne lõhestumine, sissetulekute ebavõrdne jaotus ja riikidevahelise koostöö vähenemine toovad kaasa solidaarsuse kadumise, rahulolematuse, sotsiaalse tõrjutuse ja selle järel juba meeleavaldused. Need on trendid, mis ei lähe Eestist mööda. Need on probleemid, mille ennetamisesse peab panustama ja viimasel kahel aastal oleme teinud ka suuri pingutusi, et selle spiraali tempot maha võtta.

Eksperdid tõdevad, et ülemaailmset stabiilsust ohustab ka neljas tööstusrevolutsioon ehk uute tehnoloogiate rakendamine. Lähima kümne aasta jooksul kaob robootika arengu tõttu üle maailma kümneid miljoneid töökohti. Uus tehnoloogia loob uusi võimalusi, kuid toob kaasa ka uusi muresid. Ühiskondlik kihistumine ja ebavõrdsus kasvab.

Viimase Eesti tuleviku tööjõuvajadust prognoosiva OSKA uuringu kohaselt jääb järgmise kümnendi jooksul ainuüksi masina- ja metallitööstuses puudu inseneriharidusega töötajatest. Kokku vajab valdkond 500 uut töötajat aastas!

Vajadus on tingitud just tehnoloogilistest muutustest. Tulevik on nende päralt, kes tootmist automatiseerivad, uusi tooteid loovad ning nutikate masinatega töötada oskavad. Tööjõukulude kiire kasvuga kohanemine on Eesti tööstusele üheks suuremaks väljakutseks. Ja tööjõukulusid tõstab ka tõsiasi, et kvalifitseeritud tööjõudu lihtsalt pole.

Ümberõppe võimalused

Maailma majandusfoorumi eksperdid on seisukohal, et tööstuste digitaliseerimisega kaasnevateks muutusteks pole ükski valitsus valmis. Eestil on tugev valitsuskabinet ning need ohud ei tule meile üllatusena. 

Töö- ja terviseministri eestvedamisel on töötukassa alustanud juba töötavate inimeste ümberõpet, et muutuvas maailmas inimesed tööta ei jääks. Ametikoolitused on suunatud just nende oskuste õpetamisele, mille järele on Kutsekoja uuringute alusel tööturul nõudlus. Koostamisel on IKT, metsanduse ja puidutööstuse ning metalli- ja masinatööstuse ametikoolitused. Ehk tähelepanu all on just need sektorid, kus digitaliseerimine viib kõige rohkem töökohti. 

Majandusministeerium on ka käivitanud Vali IT ümberõppeprogrammi, millega anname osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Jaanuaris käivitunud kursused täitusid imekiirelt ning sama on oodata ka sügiseste kursuste puhul.

Automatiseerimine on võit

Kui riik saab tööstusettevõtjaid toetada vajaliku tööjõu koolitamisega, siis ettevõtja ise võiks mõelda, kuidas rutiinset tööd automatiseerida ja olemasolevaid ressursse paremini kasutada. OECD andmetel on üle 30% Eesti töökohtadest kas täielikult või osaliselt automatiseeritavad.

The Digital Economy & Society Index (DESI) järgi on Eesti erasektor digitaliseerituse ja e-teenuste kasutamise poolest Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas 23ndal kohal ehk meie tööstussektori teadlikkus ja valmisolek kasutusele võtta digitaalseid tehnoloogiaid on madal.

Ettevõtja peaks mõtlema sellele, et digitaalsed süsteemid võimaldavad ressursse paremini kasutada ja selle tulemuseks on toote konkurentsivõimelisem hind. Digitaliseerimise ja automatiseerimise kaudu saab toota tulutoovalt ja kliendi ootustele vastavalt.

Tööstuse digitaliseerimise kasulikkus avaldub nii efektiivsuses, paindlikkuses, tootlikkuses kui ka paranevas konkurentsivõimes. Digitaalsed lahendused hägustavad piiri traditsioonilise tööstuse ja teenuste sektori vahel, väärtusahelad muutuvad oluliselt. Modernne kodu, sõidukid, kommunikatsioonivahendid jm on heaks näiteks, kuidas tooted ja teenused on ühildatud, tuues kaasa kasutajamugavuse paranemise kaudu ka lisandväärtuse märgatava kasvu.

Starship Technologies pakirobotid või Cleveroni Snaplocker lahendused on heaks näiteks, kuidas paranenud kasutuskogemuse ja soodsama hinnaga pakutakse lõppkliendile suuremat lisandväärtust.

Täna on Eesti tööstussektoris väga erinevaid ettevõtteid, on neid, kel on juba automatiseeritud tootmine või ladu, aga on ka neid, kel on selles vallas arenguruumi. Riik tahab innustada ettevõtjaid liikuma väärtusahelas edasi.

Tööstuse digitaliseerimise toetamiseks oleme ette näinud 13 miljonit eurot. Lisaks eraldas uus valitsuskoalitsioon digimajanduse arendamiseks lisavahendeid 20 miljoni ulatuses. Nii, et lisaks headele mõtetele, on õnneks olemas ka vahendeid, et panna riigi poolt õlg alla meie tööstuse liikumisel väärtusahelas ülespoole.

NB! Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo esineb 10. märtsil toimuval konverentsil "Tark Tööstus: Industry 4.0 Eestis" ettekandega "Mida tähendab tark tööstus Eesti jaoks?". Vaata lisa SIIT.

Autor: Urve Palo, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister