2. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Alanud aasta tähendab tööstusettevõtete jaoks jätkuvat nuputamist, kuidas areneda kahe suure mõjutaja tingimustes: nõrk nõudlus peamistel eksporditurgudel ning oskustööjõu süvenev nappus. Teatud maani on mõlemad ületatavad, kuid nõuavad teadlikku tegutsemist ja sageli ka riskantseid investeeringuid. Kuna paljuski on tegemist objektiivsete, väliskeskkonnast tulenevate probleemidega, siis on ettevõtja lootus suunatud sellelegi, et meie enda riigis vastu võetavad poliitikad ja otsused oleksid järjekindlad ning konkurentsivõimet kasvatavad, mitte vastupidi.

Ebamäärasust on palju

Meie tööstusettevõtted on suures osas eksportivad ning nende edukus sõltub olulisel määral välisnõudlusest. Täpsemalt sellest, kui hästi läheb meie peamistel ekspordipartneritel – Soomel, Rootsil, Lätil, Venemaal ehk naabritel esimeses järjekorras ning seejärel kogu ülejäänud ELil, eriti Saksamaal.

Siin ei ole aga midagi hõisata. Eesti konjunktuuriinstituudi avaldatud viimaste baromeetrite järgi on tulevikuvaated Soomes, Rootsis ja Lätis järgneva kuue kuu osas pigem negatiivsed. Saksamaa, Leedu ja Venemaa osas ollakse küll optimistlikumad, kuid viimase osas on ettevõtjad kõigele vaatamata pigem ettevaatlikud. Seal on ebamäärasust siiski enamike jaoks liiga palju, et uuesti aktiivsemat tegevust planeerida.

Saksa optimism on hea märk

Rõõmu teeb siiski Saksa ettevõtjate viimasel ajal kasvanud optimism tuleviku osas – kui neil läheb hästi ning nad on optimistlikumad, on lootust kogu Euroopal. Kui Euroopa tööstuse ja majanduse mootor võtab reipamaid tuure, on sellest võita ka meil, sest Eesti ettevõtete eksport Saksamaale on stabiilselt kasvanud. Eksport sinna on olnud ka üsna mitmekesine ning aastased kasvud 3–4%, kasvatades järjekindlalt ka Saksamaa osatähtsust koguekspordis.

Üldise suhteliselt madala majanduskasvu tingimustes on selline kasv märkimisväärne ja oluline, viidates ka sellele, et meie ettevõtjad ei ole enam nii kammitsetud geograafilisest lähedusest kui veel viis aastat tagasi.

Tööjõuprobleem ka mujal terav

Tööjõu, ja mitte ainult oskustööjõu nappus ei ole ainult meie probleem. Sellega seisavad silmitsi kõik Ida-Euroopa riigid, kus see on veel hullem kui meil. Eksperdid on 9-palli skaalal hinnanud oskustööjõu kättesaadavuse probleemi olulisuseks Eestis 6,1 punkti, aga näiteks Leedus suisa maksimaalse 9. Probleemi kiiret süvenemist kinnitavad ka meie Leedu kolleegid, öeldes, et see on hakanud pärssima investeeringute riiki meelitamise strateegia tulemuslikkust.

Midagi pole teha – võitlus riikide vahel tööjõu pärast tiheneb ning täit kompensatsiooni ei paku sellele ilmselt ka võõrtööjõu mahukam kasutamine. Enamik eksperte on arvamusel, et ettevõtjail tasub aktiivselt otsida võimalusi tootmise ja protsesside automatiseerimiseks. See on paljude jaoks tegelikult ka ainus valik, et tulevikus konkurentsis püsida. Kuna mitmete hinnangute kohaselt jäävad rahapakkumine ja intressid lähiaastatel siiski suhteliselt atraktiivseks, tuleks seda vajadusel ka ära kasutada.

Kuid ainult automatiseerimine ja inimeste asendamine robotitega ei tee ühtegi ettevõtet veel edukaks – vajalik on ka väga hea toode ning veelgi parem müük. Just viimases peame paratamatult olema veel jõulisemad ja paremad kui paljud suuremad riigid, keda teatakse rohkem ning kelle tootjad ja tooted on juba tuntuse saavutanud.

Meie ettevõtetel sellist “massieelist” ei ole ning seetõttu peavad nii ettevõtjad ise kui ka riik panustama rohkem enda tutvustamisele. Selles võtmes on ettevõtjate suhtumine riigi turundusse positiivne ja kasutajasõbralikud tööriistad selleks vajalikud. Olgu selleks siis teistest eristuv kirjafont Aino või muud detailid.

Riik appi tutvustamisel

Ettevõtjad ootavad ka, et nii poliitikud kui ka ametnikud panustaksid rohkem meie riigi ja ettevõtete tutvustamisse. Seda tehakse praegugi, kuid ruumi on enamaks. Ka iga välismissioonil olev kaitseväelane ja ring reisiv kultuuriinimene aitab Eestit maailmas tutvustada. Äridiplomaatia ei seisa enam ammu kõigest sellest eraldi ning eri valdkonnad toetavad teineteist aktiivselt. Ettevõtlus on täis emotsioone ning iga emotsionaalne side võib aidata. Hiina ettevõtjal, kes on viibinud suurepäraselt korraldatud Arvo Pärdi muusika­ kontserdil, on oluliselt lihtsam Eesti ettevõtjat usaldada.

Jääb üle vaid loota, et suudame veelgi rohkem erinevaid tahke oma riigi tuntuse kasvatamiseks ära kasutada. Valikute korral võib jätta nii mõnegi külakiige või keskväljaku ehitamata, kui selle asemel saab aidata kaasa riigi tuntuse teadlikule suurendamisele meie ettevõtjate jaoks olulistel sihtturgudel. See toob riiki rohkem rikkust.

Alustav ettevõtja ja eksportöör vajab kindlasti jätkuvalt suuremat tuge nii saatkondade kui EASi välisesindajate poolt. Palju positiivset teevad ka erialaorganisatsioonid. Oleme just alustavate eksportööride vajadusi silmas pidades­ käivitanud taas Ekspordi Akadeemia sarja, kus tahame anda väga praktilisi kogemusi ja teadmisi. Meil on palju infot ja tööriistu, väljakutseks on, kuidas need õigete vajajateni jõuaks. Selle nimel tänavu kindlasti pingutame.

Läbimõtlemata otsused teevad kahju

Sageli ettevõtjate või konkurentsivõime aspektist läbimõtlemata otsused teevad tööjõunappusest rohkemgi kahju ning viivad alla vajaliku motivatsiooni. Maksutõusudega majanduskasvu ja konkurentsivõimet ei kasvata, halvemal juhul mõjuvad kiirustades tehtud maksumuudatused ettevõtjaile fataalselt.

Milliseks kujuneb alanud aastal maagaasiaktsiisi tõusu saatus või kuhu suunda tüüritakse pakendi-, magusa- ja pangamaks, näitab aeg. Ettevõtjad ja investorid on selles osas murelikud ja loodavad, et kunagi võetakse majanduskasvu saavutamiseks käiku siiski maksutõusude asemel pigem langetamised ning et jutt keskkonna stabiilsusest ei jääks enam tühjadeks sõnadeks.

Autor: Mait Palts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor