Digitaliseerimine aitas Enicsil miljoneid säästa

Kaur Andresson
Kaur Andresson

Enics Group on tänu tootmise digitaliseerimisele kokku hoidnud miljoneid eurosid, ütleb ettevõtte asepresident protsesside arenduse alal Kaur Andresson, kes esineb 2. ja 3. märtsil toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil.

Tööstus 4.0 on midagi, millest ettevõtjad aina enam räägivad. Millal Enics selle juurutamisega alustas ja millises staadiumis praegu olete?

Me ei ole teinud eraldi suurt projekti selle juurutamiseks. Umbes neli aastat tagasi alustasime tootmise digitaliseerimisega ja aastate jooksul oleme teinud projekte erinevates valdkondades. Algus oli suhteliselt aeglane, kuna standardlahendusi siis ei olnud ja kõik oli vaja ise välja mõelda ning üles ehitada.

Praeguseks hetkeks on juba tulnud turule teenusepakkujad, kelle käest saab osta nii oskusi kui konkreetseid töövahendeid. Samas on iga ettevõte eriline ja isegi standardse lahenduse puhul tuleb palju tööd ise ära teha.

Oluline on ka muutuste juhtimine, et organisatsioon uute lahendustega kaasa tuleks. Oleme jõudnud süstemaatilisema lähenemiseni. Oleme aru saanud, mida vajame ning mis töötab. Samuti on selgemad probleemid ja kitsaskohad. Lisaks näeme järjest rohkem võimalusi, kus see meile võiks kasu tuua.

Millised on olnud tulemused? 

Tegime just kokkuvõtteid eelmisest aastast ning eelkõige on tulemusi näha efektiivsuse paranemises tootmises. Kuna erinevad süsteemid ja andmebaasid on ühendatud, siis on vähenenud ka administratiivse töö hulk. Samas ei saa öelda, et kõikide inimeste töö muutub efektiivsemaks. Näiteks andmete kogumine võib vajada lisatööd. 

Grupi peale kokku suutsime aastaga säästa summa, mis on miljonites eurodes. Samas suurim väärtus on selles, et andmetöötlus toob probleemid välja ning järjest avanevad uued võimalused efektiivsuse tõstmiseks nii tootmises kui tootmise tugiteenustes. 

Lisaks soovime tulevikus rohkem rõhku panna kvaliteedile. Kuna toodangu kvaliteedi tase on juba praegu väga kõrge, siis siit edasiminek nõuab palju tööd ning andmete olemasolu aitab siin leida õige fookuse.

Kas teil tuli ette ka tagasilööke? 

Tegemist on kogu maailma jaoks uue asjaga ja tagasilöögid tulevad, sest on vähe inimesi, kelle käest nõu küsida ja kellelt õppida. 

Me oleme mitmeid asju ringi teinud, peab lihtsalt katsetama, mis toob tulemust ja mis mitte. Kuna ühendada on vaja kaks väga erinevat valdkonda – tootmine ja IT –, siis probleemid tekivad juba sellest, et väga vähe on inimesi, kes mõlemat valdkonda mõistavad. Lisaks on IT sees vaja lahendada kasutajaliidese, võrkude, andmebaaside, suure koguse andmete analüüsi ja turvalisuse teemad. Ehk siis projekti juhtimine tervikuna peab olema heal tasemel.

Kuidas ettevõtte töötajad on uuendustesse suhtunud? 

Suhtumine on riigiti erinev. Näiteks eestlased on väga avatud uutele lahendustele ja orienteeritud tulemustele, kohati isegi soovitakse asju, mida saaks lahendada ka paberi ja pliiatsiga. Väga suur roll on kasutajaliidese mugavuses ning süsteemi kiiruses. Samuti ka pakutavate analüüsivahendite kasutamismugavuses. Kui kasutajad näevad süsteemist kasu, siis läheb palju lihtsamalt.

Millised oleksid teie soovitused nendele juhtidele, kes alles plaanivad Tööstus 4.0 poole vaatama hakata? Kuidas aru saada, kas ettevõttel on seda vaja või mitte? 

Minu soovitus oleks kõigepealt panna paika ootused ja lähtuda firma strateegiast. Miks te seda teete, miks te seda vajate? Kas on vaja tõsta efektiivsust, parandada kvaliteeti, pakkuda uusi teenuseid oma klientidele. Niisama tootmisprotsesside omavahel ühendamisest ja hulga andmete kokku kogumisest kasu ei ole. Esitage endale küsimus, mis on teie firmas probleemne, ja mõelge, milliste andmete olemasolu aitaks teil neid probleeme lahendada ning kuidas te sellega kas kulusid kokku hoiaksite või rohkem teeniksite. 

Näiteks saab optimeerida seadmete hooldust, lähtudes tegelikust toodangu mahust. Või siduda omavahel kvaliteedi näitajad ja tootmise efektiivsus üksiku toote tasandil. Samuti näha, kes töötajatest töötab efektiivselt ja toodab head kvaliteeti, ning sellest lähtudes planeerida koolitusi. Mõõta, kas inimese koolitamine tõstis tema töö kvaliteeti või jäi kõik samaks. Automaatselt koguda andmeid, mida seni on tehtud käsitsi. Kogutud andmeid müüa oma klientidele näiteks tootearenduses kasutamiseks. Võimalusi on palju, oluline on mõista, kuidas sellega firmale kasumit teenida.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara